lg 1 kohaselt menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad olema tõesed. Kostja vastuväite kohaselt on kuritegevus aktuaalne teema ning kostja õiguseks ja kohustuseks on levitada avalikkusele informatsiooni. Kohtu arvates tuleb eristada, kas artikkel annab väljendatuga teada informatsiooni avalikkusele huvipakkuvas poliitilises, majandusalases või 5 sotsiaalses küsimuses, või peab silmas eranditult väljaandja huvisid. Kostja . a artikkel kajastas kuritegevust ja ka õigusemõistmist, mille kohta avalikkusel on õigus informatsiooni saada. EV põhiseaduse § 45 alusel on igaühel õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 10 p 1 sätestab, et sõnavabaduse, sealhulgas ajakirjaniku sõnavabaduse põhimõte on demokraatliku ühiskonnakorralduse vältimatu tagatis ning seeläbi üks olulisemaid väärtusi. Riigikohus on oma . a lahendis nr leidnud, et tõepärase informatsiooni levitamise nõude tagamist ebaõigete andmete avaldajale nende ümberlükkamise kohustuse panemisega, ei ole põhimõtteliselt võimalik käsitada ajakirjadusvabaduse piiranguna. Kostja vastuväite kohaselt tugines kostja oma artiklis uurija määrusele, millega EA tunnistati süüdistatavaks. Hageja hinnangul on kostja rikkunud ajakirjanduseetika koodeksi p 4, mille kohaselt ei või inimest käsitleda kurjategijana enne sellekohast kohtuotsust. Kohtu arvates on artiklist selgesti arusaadav, et EAi suhtes ei ole kohus otsust teinud, vaid tegemist on kriminaalkorras karistamata isikuga ning tegemist on alles uurimisega. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole hageja suhtes ajakirjanduseetika koodeksi eelpool nimetatud reeglit ning Eesti Vabariigi põhiseaduse § 22 toodud põhimõtet rikkunud. Võlaõigusseadus § 1047 lg 3 järgi hoolimata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust, ei loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Kohus on seisukohal, et kostja tugines allikale, mille usaldusväärsuses polnud ajakirjanikul põhjust kahelda. Kohtule on esitatud SA regionaalhaigla . a konsultatsiooni otsus, mille kohaselt on hagejal psühhogeense depressiooni sümptomid (tl 71). Hageja hinnangul on see kostja poolt avaldatud artikli tulemus. Kohus on seisukohal, et . a tõendist, ei saa usaldusväärselt järeldada hageja tervise halvenemist. Kohtule esitatud tõend sisaldab küll kirjeldavat osa, kuid puudub diagnoos. Konsultatsiooni otsusest selgub, et hagejal on meeleolu languse tunnused poolteist aastat pärast artikli ilmumist. Kohtu arvates ei saa hageja meeleolu langust seostada . a artikliga, samuti ei riku artikkel hageja isiklikke õigusi, seega ei ole hagejal tekkinud mittevaralist kahju, mille eest kohus peaks hagejale rahalise hüvituse välja mõistma. Kostjad ei ole avaldanud hageja au teotavaid andmeid, seega ei ole kohtul alust rahuldada hageja nõuet au teotavate andmete ümberlükkamiseks. Kohtukulud Juhindudes alates . a kehtima hakanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Hageja oli Tallinna Linnakohtu . a määrusega osaliselt vabastatud riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel. Kooskõlas kuni kehtinud
§-ga 64 lg 2 kuulub hagejalt välja mõistmisele riigilõiv 3 000 krooni riigituludesse.
lg 1 p 1 alusel kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele õigusabikulu 5 000 krooni.
lg 5 ja § 60 lg 1 alusel kuuluvad hagejalt väljamõistmisele riigituludesse ka hagejale ja kostjale taotluste ja vastuväidete kättetoimetamise kulud summas 92.40 krooni. 6 Karin Sonntak Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.