KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Karin Kalmiste Otsuse tegemise aeg ja koht 09.01.2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-462 (endine nr 3-794/05) Haldusasi V.T.`i kaebus Tallinna Pensioniameti Tallinna osakonna Pensionikomisjoni otsuse nr 1.1-6TL15/467 05.05.05.a. tühistamiseks ja pensioniõigusliku staaži tuvastamiseks Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised 20.12.2005.a. RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kaebuse esitaja- V.T. Vastustaja – Tallinna PA Tallinna osakonna Pensionikomisjoni esindaja Silvia Azojan Jätta V.T.`i kaebus rahuldamata. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb kirjalikult teatada asja otsustanud halduskohtule 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Teadet ei ole vaja esitada, kui teate esitamise tähtaja jooksul esitatakse apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse võib esitada üksnes teate esitanud isik. KAEBUSE ASJAOLUD V.T. esitas 25.04.05.a. avalduse ja dokumendid väljateenitud aastate pensioni määramiseks. Pensionikomisjon vaatas avalduse ja materjalid läbi ja leidis, et isikule ei saa määrata väljateenitud aastate pensioni, kuna puudub nõutav 15 aastat Eestis omandatud staaži. Vastavalt Väljateenitud aastate pensionide seadus (edaspidi VTAS ) § 6.1 jäeti avaldus rahuldamata. Kaebuse esitaja seisukohad Ta ei nõustu otsusega, kuna 1966-1971 a töötas ja õppis Tallinnas 4 a 10 kuud ja 13 päeva, kuid peale seda suunati tööle Kaliningradi, kus ta töötas 1971- 2004.a. kalatööstuse laevade peal Venemaal. Totluses palus arvesse võtta pensioni saamiseks töötamise aastatel 1971-1991.a., kuna töötamine laevadel 20 aasta jooksul ei olnud võimalik muud moodi, kui töötades Venemaa lipu all. Ta suunati tööle, kui eksisteeris ENSV
(1971)ja ta pidi täitma suunamiskäsu. 1991.a. ei saanud Eestisse tagasi pöörduda, kuna omandas kodakondsuse alles 2000 a. ja sai siis EV kodaniku passi. Rahvastikuregistrisse kanti ta alles 11.10.04.a. Alates 06.10.04.a. on töötu, töötu abiraha ei saa, samuti ei saa ta pensioni, erialast tööd ei ole võimalik Eestis leida, mistõttu puudub vajalik sotsiaalne kindlustatus. Palub arvestada pensioniõiguslikku staaži töötamine kalurikolhoosis „Dobrovolets“ alates 01.04.1982.a- 18.07.1988.a. ja 18.07.1988-19.07.1990, ehk aeg, mil ENSV kuulus NSVL-i koosseisu. Venemaal või muus riigis ei ole ta pensioni määramist taotlenud. Palub tühistada tehtud otsus ja tuvastada pensioniõigusliku staaži olemasolu. Vastustaja seisukohad VTAS § 6 .1 kohaselt väljateenitud aastate pension määratakse isikule, kellel on vähemalt 15-aastane Eestis omandatud pensionistaaž. V.T. töötas Eestis alates 06.04.1966 a. perioodiliselt ja õppis Tallinna kalatööstuslikus Merekoolis vahemikul 01.09.67.a.- 06.03.1971.a. päevases õppevormis. Peale kooli lõpetamist suunati ta tööle Kaliningradi Zaprõbpromrazvedka käsutusse. Eestis omandatud pensioniõiguslikku staaži on tal 4 aastat 10 kuud ja 13 päeva, puudub pensionikindlustusstaaž. Kaebus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Kohtuistungil jäid protsessiosalised oma seisukohtade juurde. KOHTU SEISUKOHT Kohus,kuualnud ära protsessiosaliste seisukohad, uurinud asjas esitatud tõendeid, leiab, et kaebus ei kuulu rahuldamisele. 1) Pensionitoimikus olevate dokumentide põhjal on arvestatud V.T.`ile Eestis omandatud pensionistaaži otsusega 05.05.05.a. 4 aastat, 10 kuud ning 13 päeva. Kaebaja leiab, et staaž on arvestatud ebaõigesti ja tuleks arvesse võtta töötamine Venemaal alates 1971- 2004.a. 2) VTPS § 6. 1 kohaselt väljateenitud aastate pension määratakse käesoleva seadusega sätestatud tingimuste olemasolul isikule, kellel on vähemalt 15-aastane Eestis omandatud pensionistaaž ning § 11 alusel määratakse ja makstakse väljateenitud aastate pensioni riikliku pensionikindlustuse seaduse ( RPKS) sätestatud korras. RPKS § 27 kohaselt on pensionistaaž aeg, mil pensionikindlustatu oli hõivatud riiklikule pensionile õigust andva tegevusega (lg 1). Pensionistaaž jaguneb järgmiselt: 1) pensioniõiguslik staaž, mida arvestatakse kuni 1998.aasta 31.detsembrini (§ 27 lg 2 p 1) ja 2) pensionikindlustusstaaž, mida arvestatakse alates 1999.aasta 1.jaanuarist ( lg 2 p 2). RPKS § 28 lg 1 tulenevalt pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse tegevuse aeg, kui tööandja oli kohustatud maksma sotsiaalmaksu ja lg 2 märgitud tegevused. Lg 2 alusel on kaebajal töötamise ja õpiaega Eestis vastavalt pensionitoimiku andmetele (tlk 22) staažiarvutuse seisuga 25.04.05.a. perioodist 06.04.1966 – 30.12.1970.a. Pensionikindlustuse staaži arvestatakse pensionikindlustuse registrisse kantud isikustatud sotsiaalmaksualaste andmete alusel. Pensionikindlustuse staaži V.T.il pensioni taotluse ajal ei olnud. Alates 27.05.71.a. on V.T. olnud seotud tööga Venemaal. Samas RPKS § 28 lg 4 märgib, et pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse käesolevas paragrahvis sätestatud tegevuse aeg endise NSV Liidu territooriumil kuni 1991.aasta 1.jaanuarini juhul, kui kui isikul on vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži. Tööraamatu kannete alusel tuvastati, et V.T. on töötanud ja õppinud Eestis 4 a 10 kuud 13 päeva ja ülejäänud aeg moodustub töötamine endise NSVL territooriumil. Kaebaja esitas taotlemisel dokumendid, millised esitas ka kohtule. Töötamine Venemaal ei ole seaduse alusel võimalik arvata pensioniõigusliku staaži hulka. RPKS 10 peatükk sätestab riikliku pensioni arvutamise, määramise ja maksmise erisused; § 42 sätestab riikliku pensioni arvutamise ja maksmise erisused pensioniõiguse tekkimisel vastavalt välislepingule. Kaebuse esitaja kinnitusel töötas ta Venemaal endise NSVL ja Vene Föderatsiooni lipu all. Eesti Vabariigi ja mitme endise NSVL liiduvabariigi iseisesvunud riikide vahel on sõlmitud küll valitsustevahelised sotsiaalkindlustuslepingud, mis sätestavad laevapereliikmete ja laeval töötanud palgatöötajatele garantiid lepingupoole õigusaktide alusel, kelle lipu all laev sõidab, kuid antud juhul ei ole kaebaja esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et tema töötamine on seotud mõne lepingu sõlminud riigi lipu all sõitnud laevaga, mistõttu erisustest tulenevaid õigusi vastavalt välislepingule ei ole olnud vastustajal võimalik tuvastada. Vene Föderatsiooniga selline sotsiaalkindlustusleping puudub. Kuna V.T.i tööraamatu kannetest ja esitatud tõenditest nähtus, et V.T. on töötanud ja õppinud Eestis 4 aastat 10 kuud ja 13 päeva ja ülejäänud töötamise aeg on seotud Venemaaga, siis ei ole tal 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži ja Venemaal töötamise aega arvestada pensioniõigusliku staaži hulka ning määrata väljateenitud aastate pensioni. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et vastavalt Vabariigi Valitsuse 10.01.02.a. määrusega nr 6 kinnitatud pensioniõigusliku staaži tõendamise korra § -le 28 , kui dokumendid pensioniõigusliku staaži kohta ei ole säilinud, on pensionitaotlejal õigus pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtusse. Seega, kui ei ole säilinud töötamise kohta dokumente, saab isik pensioniõiguslikku staazi tõendamiseks pöörduda kohtusse ning kohus teeb sellekohase lahendi, mis on RPKS mõttes kohaseks dokumendiks vajaliku staazi tõendamisel. Kaebuse esitajal on esitatud tema töötamise kõigi perioodide kohta dokumendid, mistõttu puudub vajadus kohtulikult tuvastada tema pensioniõiguslik staaž. Kaebaja ei väida, et mingi tegevuse aeg on dokumentaalselt tõendamata, samas ei ole ta ka esitanud täiendavaid tõendeid, mis võiksid viidata vajadusele tuvastada pensioniõiguslikku staazi kohtulikult. Kohus jätab rahuldamata kaebaja taotluse pensioniõigusliku staazi tuvastamiseks. Staaži tõendavad dokumendid on säilinud ja esitatud pensioni taotluse juurde. Õigusliku vaidluse kontroll, mis on puhkenud tehtud otsuse seaduslikkuse küsimuses, kinnitab, et tehtud otsus on seaduslik ning taotlus otsuse tühistamiseks tuleb jätta rahuldamata. Tehtud otsus ei riku kaebuse esitaja õigusi. Karin Kalmiste kohtunik