2-05-15344/1

2-05-15344 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Kohtuistungisekretär Kristel Glaser Otsuse tegemise aeg ja koht 02.mai

1. a Tallinn Kentmanni 13 Tsiviilasja number 2-05-15344 (vana number 2-22198/05) Tsiviilasi EV hagi AK, PP ja KU vastu 8192.04 krooni tasumiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja EVH- ja T kaudu esindaja vandeadvokaatU T Kostjad AK, PPja KU Kohtuistungi toimumise aeg
2. aprill
3. a RESOLUTSIOON Hagi rahuldada. Välja mõista AK, PPja KU solidaarselt EV kasuks võlgnevus 6197 (kuus tuhat ükssada üheksakümmend seitse) krooni ja 74 senti. Kohtukulude jaotus Välja mõista AK, PPja KUsolidaarselt:
4. Eesti Vabariigi kasuks tasutud riigilõiv 700 (seitsesada) krooni ja õigusabikulud 409 (nelisada üheksa) krooni 60 senti. Välja mõistetud riigilõiv ja õigusabikulu tasuda hagejale .
5. Riigituludesse asja läbivaatamiskulud 290 (kakssada üheksakümmend) krooni 70 senti. Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu . Maksekorraldusel selgituste lahtrisse tuleb märkida Kentmanni kohtumaja, tsiviilasja number, nõude sisu. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljm kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused Hageja palus kostjatelt solidaarselt välja mõista õppelaenuvõlgnevus 8192.04 krooni, riigilõiv ja õigusabikulud. Hagiavalduse ja esitatud lisade kohaselt sõlmisid kostja AKja AS .a õppealaenulepingu nr . Lepingu kohaselt laenas pank laenusaajale 10000.- krooni, mis kanti laenusaaja kontole üle .a. Laenusaaja kohustus tasuma laenult intresse 5% aastas. Õppelaenulepingu tagatisena sõlmis pank .a käenduslepingud PP ja KU. Laenusaaja on eksmatrikuleeritud. Tulenevalt Haridusseaduse (edaspidi HaS) § 364 tekkis laenusaajal kohustus asuda saadud laenu tagasi maksma. Kuna laenusaaja ja käendajad nimetatud kohustust nõuetekohaselt ei täitnud, pöördus laenuandja kirjaga Rahandusministeeriumi poole ja palus riigi poolt tulenevalt EV haridusseaduse § 362 lg 1 laenusaaja ja käendajate kohutise täitmist. Riik täitis laenusaaja ja käendajate kohustise laenuandja ees. Riigi esindaja H- ja T teavitas kostja AK .a võlausaldaja vahetumisest ja palus võlgnevus tasuda .a. Samuti informeeris ministeerium laenu tagasimakse kohustusest käendajaid. Võlgnik ja käendajad võlga ei tasunud. Hageja palus kostjatelt välja mõista põhivõlg summas 7237.98 krooni. Tulenevalt Haridusseaduse § 362 lg 3 tasutakse riigi poolt krediidiasutusele tasutud summalt intressi 5% aastas. Hageja on arvestanud intressiks perioodil .- .a kokku 954.06 krooni ning palus ka selle välja mõista. Kostja vastuväited Kostja AK kirjalikus vastuses kohtule teatas, et tunnistab hagi ja on asunud läbirääkimistele hagejaga, et sõlmida kokkulepe. Kostjad PP ja KU kohtule kirjalikult ei vastanud. Kohtuistung Hageja vähendas kohtuistungil nõuet ja palus välja mõista 6197.74 krooni. Hageja esindaja selgitas, et AKon osa võlast tasunud. Kostjaga käisid läbirääkimised ja AK tagastas ka allkirjastatud kokkuleppe võla osadena tasumiseks, kuid kuna sellelt puudusid kaaskostjate allkirjad ning nimetatud maksegraafikut on ka juba rikutud, ei saanud hageja seda aktsepteerida. Kostjad kohtuistungile ei ilmunud ja ei teatanud oma mitteilmumise põhjusest. Kohtu põhjendused Kohus kuulanud ära hageja seisukoha ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seadusele (edaspidi VÕS RS) § 2 kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2002.a asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust. Sama seaduse 12 lg 1 kohaselt kohaldatakse aga enne .a sõlmitud kestvuslepingule alates 01.07.2002.a uues TsÜS-is ja VÕS-is sätestatut. Kostja AKon AS õiguseellasega sõlminud õppelaenu lepingu (tl 8), mille alusel andis pank kostjale laenu 10000 krooni. Lepingu p 2 kohaselt pidi kostja alustama laenu tagasi maksmist pärast õpingute lõppemist. Enne .a kehtinud TsK 272 lg 1 sätestas laenusaaja kohustuse tagastada laenutajale laenuks saadud summa raha ja § 173 lg 1 sätestas, et kohustised tuleb täita kokkulepitud viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks. Vastavalt laenuandja poolt koostatud toimingute ülevaatele on kostja tasunud laenu osaliselt ning teinud viimase tagasimakse .a (tl 9-10), intresse tasutud ei ole. Kostja on tasunud võlga summas 1994.30 krooni pärast hagiavalduse esitamist, mistõttu hageja vähendas põhivõla nõuet nimetatud summa võrra. Laenu tagamiseks sõlmis pank käenduslepingud teiste kostjate: PP ja KU (tl 11-12), mille kohaselt käendajad kohustusid tagama panga nõudeid AK vastu, mis tulenesid õppelaenulepingust ja selle lisadest. TsK § 207 lg 1 kohaselt vastutavad kohustise mittetäitmisel võlgnik ja käendaja kreeditori ees solidaarselt. Alates .a kehtiv VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Ka VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt. Seega on nii TsK kui ka VÕS kohaselt ja tulenevalt sõlmitud lepingutest laenusaajal ja käendajatel solidaarne kohustus tagastada laen. Kostjal oli lepingu p 8 kohaselt kohustus maksta pangale intressi 5% tagasimaksmata õppelaenusummalt aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda kohustuselt intressi. Hageja on lisaks põhivõlale arvestanud intressi perioodi .- .a eest kokku 954.06 krooni. Kuna kostjad ei ole täitnud endale lepinguga võetud kohustusi, esitas laenuandja .a haridusseaduse § 362 lg 1 tulenevalt taotluse EV kostjate kohutuste täitmiseks (tl 14-15). Riik täitis kohustuse (tl 16) ja sellega läks nõue kostjate vastu üle hagejale. Hageja esitas kostjatele nõude kohustise täitmiseks .a (tl 17-19), kuid kostjad kohustust ei täinud ning ei esitanud ka nõudes toodud tähtaja jooksul taotlust kokkuleppe sõlmimiseks. Kuna kostja AK poolt lepinguga võetud kohustus on täitamata, kuulub võlgnevus nii laenujäägi kui ka intresside osas temalt ja käendajatelt PPja KUvälja mõistmisele solidaarselt hageja kasuks. Kohtukulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seaduse rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele enne .a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikku. Kuni 01.01.2006.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud proportsionaalselt hagi rahuldatud osaga. Vastavalt TsMS § 61 lg 1 p 1 mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud õigusabi eest kuni 5% hagi rahuldatud osast. Kuigi kohus rahuldab hagi väiksemas summas, kui hagi esitatud oli, kuuluvad kohtukulud välja mõistmisele lähtuvalt esialgsest hagi hinnast, kuna hageja vähendas nõuet seetõttu, et kostja oli osa kohustusest täitnud pärast hagi esitamist. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 700 krooni ja palus välja mõista tasutud õigusabikulud 1200 krooni. Kohus tegi asja menetlemisel kulutusi posti edastamisele 290.70 krooni. Kohus mõistab kostjatelt solidaarselt välja hageja poolt tasutud riigilõivu ja kohtu poolt tehtud menetluskulud. Hageja nõue oli 8192.04 krooni, millest 5% on 409.60 krooni. Kohus rahuldab hageja taotluse õigusabikulude osas nimetatud summas. Maimu Laumets Kohtunik