3-06-1702/2

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september
2. a, Tallinn Haldusasja number 3-06-1702 Haldusasi Kodakondsus- ja Migratsiooniameti taotlus R.V.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks Menetlusosalised ja esindajad Taotluse esitaja – Kodakondsus- ja Migratsiooniamet, esindaja Martin Sepp Väljasaadetav – R.V., sünd. xx xx xxxx Aserbaidžaanis, esindajad advokaat Alar Neiland ja Alik Karajev Kohtuistungi toimumise aeg
3. september
4. a, Tallinn Resolutsioon Jätta Kodakondsus- ja Migratsiooniameti taotlus R.V.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamise loa saamiseks rahuldamata ja vabastada R.V. viivitamatult väljasaatmiskeskusest. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu hiljemalt
5. septembril
6. a. Kaebus peab jõudma Tallinna Halduskohtusse hiljemalt tähtpäeval kella 17.00-ks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. novembril
9. a peeti Kodakondsus- ja Migratsiooniameti (KMA) poolt kinni Eesti Vabariigis ebaseaduslikult viibiv R.V. (sündinud xx xx xxxx Aserbaidžaanis). R.V. saabus Eesti Vabariiki
10. aprillil
11. a viisa alusel Narva piiripunkti kaudu. Isiku sõnul jäi ta Eestisse elama ning hakkas
12. aastal taotlema elamisluba. R.V. omas Eestis tähtajalisi elamislubasid seoses abieluga G. K.ga, kehtivusega
13. märts
14. a kuni
15. märts
16. a ja
17. märts
18. a kuni
19. märts
20. a. xxxx. a lahutati R.V.i abielu G. K.ga.
21. juulil
22. a keeldus KMA R.V.ile tähtajalise elamisloa andmisest.
23. aprillil
24. a tegi KMA R.V.ile ettekirjutuse Eesti Vabariigist lahkumiseks hiljemalt
25. juuniks
26. a. R.V. ei ole ettekirjutust täitnud ja ei ole Eesti Vabariigist lahkunud.
27. Tallinna Halduskohtu
28. novembri
29. a otsuse alusel paigutati R.V. väljasaatmiskeskusesse mitte kauemaks kui
30. jaanuar
31. a ning kohtuotsustega on seda tähtaega kahe kuu võrra pikendatud. KMA palub pikendada R.V. väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega kahe kuu võrra vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) §-le
32. Kuna R.V.il puuduvad isikut tõendavad dokumendid, ei saa väljasaatmist täide viia. KMA on pöördunud Aserbaidžaani esinduste poole Moskvas ja Riias palvega väljastada tagasipöördumistunnistus. Aserbaidžaani esindajad lubasid kohtumistel
33. aprillil
34. a küsimusega tegeleda, kuid vastust ei ole seniajani. Aserbaidžaani Riia Suursaatkonna
35. augusti
36. a kiri, mille kohaselt puuduvad Aserbaidžaani Siseministeeriumi andmebaasis registreeringud R.V.i kohta, on ebaselge ja ebausaldusväärne. Vene Föderatsiooni Suursaatkond Tallinnas palus
37. augusti
38. a kirjas R.V.il täita ankeet/avaldus reisidokumendi saamiseks. Kuna Vene Föderatsioon on
39. aastal väljastanud R.V.ile passi, siis on R.V.il võimalik saada Vene võimudelt uus reisidokument.
40. R.V. palub jätta KMA taotluse rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED
41. Kohus leiab, et KMA taotlus tuleb jätta rahuldamata.
42. R.V.il puuduvad jätkuvalt välismaalaste seaduse § 51 lõikes 1 sätestatud seaduslikud alused Eestis viibimiseks ning ta kuulub Eestist väljasaatmisele. R.V.il puudub kehtiv reisidokument, mistõttu tema kohene väljasaatmine Eesti Vabariigist ei ole võimalik.
43. R.V.i väljasaatmine Aserbaidžaani ei ole võimatu VSS § 14 lg 4 p 2 mõttes ega perspektiivitu. R.V. on aseri päritolu; Aserbaidžaan ei ole seni ametlikult kinnitanud, et isikut ei võeta vastu; tema elukaaslane S. B. ja nende ühised lapsed on Aserbaidžaani kodanikud, kes kõik viibivad Eestis samuti ebaseaduslikult ja kuuluvad tõenäoliselt väljasaatmisele. Asjaolu, et Aserbaidžaani tagasisõitmine võib olla psühholoogiliselt raskendatud ja majanduslikult ebasoodne, samuti asjaolu, et Eestis viibivad ebaseaduslikult isiku lähedased, ei anna iseenesest seaduslikku alust Eestis viibimiseks ega saa takistada väljasaatmist. Seadus ega rahvusvahelise õiguse põhimõtted ei anna isikule õigust valida endale meelepärast kodumaad ja sinna riigi nõusolekuta elama jääda.
44. Asjaolu, et R.V. on eraviisiliselt saanud Aserbaidžaani ja Vene Föderatsiooni ametiisikute allkirju kandvad dokumendid selle kohta, et neil puuduvad andmed R.V.i kodakondsuse kohta, ei tõenda automaatselt asjaolu, et puudub R.V.it vastuvõttev riik. Kas isiku väljasaatmine on teostatav, selgub eeskätt ametlikke diplomaatilisi kanaleid kaudu tehtud järelepärimistele saadud vastustest. KMA on seadnud kahtluse alla Aserbaidžaani Riia Suursaatkonna
45. augusti
46. a kirja sisu ja usaldusväärsuse. Kohus nõustub, et sellest kirjast ei saa järeldada, et Aserbaidžaan keeldub R.V.i vastuvõtmisest. Kirja saatmisega seotud ebaharilikud asjaolud (saadeti tavapostiga, mitte diplomaatilise postiga, otse KMA-le, mitte Välisministeeriumi kaudu; KMA vastuvõtutemplita kiri faksiti kohtule teadmata isiku poolt) annavad põhjendatud aluse teha Aserbaidžaani ametiasutustele asjaolude selgitamiseks täiendavaid järelepärimisi. Väljasaatmist Aserbaidžaani ei saa pidada perspektiivituks enne seda, kui on saabunud piisavalt kõrge tasandi ametiisiku kinnitus (nt Aserbaidžaani Välisministeeriumi ametlik vastus Eesti Vabariigi noodile), et R.V.it ei võta vaatamata tema aseri päritolule ja Aserbaidžaani kodanikest lähisugulastele, elukaaslasele ja lastele sellesse riiki vastu.
47. Väljasaatmiskeskuses kinnipidamisel tuleb arvestada isiku perekonnapõhiõigusega. R.V.il on kaks alaealist last, kes viibivad Eestis. Kohtule teadmata põhjustel ei ole R.V.i lapsi ja elukaaslast Eestist välja saadetud. Väljasaatmiskeskuses kinnipidamine ei võimalda isal lastega ja nende emaga koos 2 olla ning pereelu elada. Määravat tähtsust ei oma seejuures asjaolu, et lapsed ja elukaaslane viibivad Eestis ebaseaduslikult – tähtsust omab asjaolu, et faktiliselt elavad nad takistamatult Eestis.
48. Järgnevalt tuleb kohtul võtta seisukoht, kas põhiõiguse piiramine – pere, isa-laste lahus hoidmine – on kõiki asjaolusid arvestades proportsionaalne ja jätkuvalt õiguspärane.
49. Käesolevaks ajaks on kujunenud olukord, kus Eesti riik on teinud jõupingutusi väljasaatmise sundtäitmise täideviimiseks, kuid väljasaatmismenetlus on viibinud Aserbaidžaani võimude tegevusetuse ja R.V.i seaduserikkumise (VSS § 264 lg 1 p 3) tõttu. Kohus leiab, et Eesti Vabariik peab tagama väljasaatmise perspektiivikuse otsustamiseks vajalike tõendite kogumise mõistliku aja jooksul. R.V.i staatuse kohta vastuste saamine on viibinud juba ca 9 kuud, seega pole Eesti Vabariigi võetud meetmed olnud ilmselt piisavad. Kuna Vene Föderatsioonilt passi saamise asjaolud olid KMA-le algusest peale teada, siis ei õigusta isiku jätkuvat kinnipidamist asjaolu, et viimastel kuudel on KMA üritanud hankida R.V.ile reisidokumenti Vene võimudelt. Vastav järelepärimine tulnuks teha koheselt.
50. Kohus arvestab, et vabaduse võtmine on üks raskemaid põhiõiguse piiranguid. Demokraatlikus õigusriigis peetakse väga oluliseks perekonnaelu kaitset. Isiku kinnipidamiseks loa andmine on kohtu väärtusotsustus. Kohus on jõudnud veendumusele, et R.V. tuleb väljasaatmiskeskusest vabastada, kuna tema kinnipidamine on muutunud kaalul olevaid hüvesid (isikuvabadus, perekonnaelu, avalik kord) kaaludes aja möödudes ebaproportsionaalseks. Eesti riik ei ole suutnud saada Aserbaidžaanilt nõuetekohast vastust ligi 9 kuu jooksul. Toimikumaterjalidest ei nähtu, et R.V.i isik kujutaks teravat ohtu avalikule korrale (peale Eestis ebaseadusliku viibimise ja Eesti riigiga koostöö mittetegemise). Vabaduses olles saab R.V. elada koos perega, vaatamata asjaolule, et õiguslikus mõttes viibivad nad kõik Eestis ebaseaduslikult. KMA saab jätkata väljasaatmiseks vajalike dokumentide kogumist, samuti kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid R.V.i Eestist lahkumise tagamiseks. Kohus rõhutab, et käesolev kohtuotsus ei legaliseeri R.V.i Eestis viibimist ega takista mistahes seaduslike meetmete võtmist R.V.i kallutamiseks Eestist lahkuma. R.V. on endiselt kohustatud tegema kõik endast oleneva, et Eestist koos lastega lahkuda. Asjaolude muutumise korral võib muutuda vajalikuks ja proportsionaalseks R.V.i taaspaigutamine väljasaatmiskeskusesse. Villem Lapimaa Kohtunik 3