← Eesti

2-04-1032/1

Obsah (5)§ 88§ 90§ 97§ 73§ 86

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 02. mai 2006.a Tallinn Tsiviilasja number 2-04-1032 (endine number 2/228-73

) § 86 p 2 alusel, töölepingu lõpetamise päevaks oli märgitud .a. 2.

§ 88

peab pankrotihaldur, kui aktsiaseltsi seaduslik esindaja, esitama töötajate kohta andmed tööhõiveametile töölepingu lõpetamise järgneval päeval, et töötaja saaks vastavalt

§ 90lg 2 Eesti Töötukassast hüvitust.

Hageja leiab, et tööleping on lõpetatud ebaseaduslikult seoses töölepingu lõpetamise protseduurireeglite olulise rikkumisega. Hageja ei ole käesoleva ajani saanud lõpparvet. Juhindudes

§ 97

lg 2 on pankrotihalduril õigus pärast tööandja pankroti väljakuulutamist töölepingud lõpetada. Eeltoodu alusel pidi pankrotihaldur vormistama töölepingute lõpetamise märkides lõpetamise päevaks .a.

  1. Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 22 lg 1 on halduril õigus võlgniku kohustusi täita või loobuda võlgniku kohustuste täitmisest õigustatud isiku suhtes, kui seadusest ei tulene teisiti. See säte annab haldurile õiguse täita ka võlgniku kui tööandja kohustusi töölepingu poolena. Kuna pankrotihaldur tööandja ainsa seadusliku esindajana ei lõpetanud töölepingut, siis pidi hageja täitma kõiki töökohustusi, mis tal olid enne tööandja pankroti väljakuulutamist. Kuna pankrotihaldur ei lõpetanud töölepingut hagejaga varem, siis tuleb lugeda töölepingu lõpetamise päevaks .a.
  2. Eeltoodu alusel palub hageja tunnistada töösuhteid alates .a kuni .a; tunnistada töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks ja välja mõista hüvitus kuue kuu keskmise palga ulatuses summas 62 760 krooni; välja mõista saamata lõpparve summas 63 059 krooni (mis koosneb saamata jäänud töötasust ajavahemiku .a. kuni .a. eest summas 52 300 krooni ja puhkuse kompensatsioonist ajavahemiku kuni a. eest summas 10 759 krooni,) ja välja mõista viivised lõpparve väljamaksmise kinnipidamise eest 10 460 krooni (tlk. 4, 36-37). Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited
  3. Kostja hagi ei tunnista. Ida – Viru Maakohtu .a. otsusega kuulutati välja AS pankrot ja määrati pankrotihalduriks VK. Ida–Viru Maakohtu .a. määrusega tsiviilasjas nr. .a kinnitati AS (pankrotis) võlausaldajate esimese üldkoosoleku otsus AS (pankrotis) lõpetamise kohta.
  4. Tallinna Linnakohtu registriosakonna registriandmete kohaselt oli hageja IR AS nõukogu liige kuni pankroti väljakuulutamiseni, s.o. .a. (pankrotis)
  5. PankrS § 17 lg 1, § 51 lg 1 (kuni .a. kehtinud redaktsioon) kohaselt kaotasid AS (pankrotis) endised juhatuse liikmed äriühingu juhtimise õiguse ning olid kohustatud üle andma haldurile kõik viimase poolt nõutud dokumendid, sealhulgas personali ja raamatupidamise dokumendid. Vastavalt AS (pankrotis) personali originaal-dokumentidele, mis anti haldurile üle alles .a, jäi .a seisuga lõpetamata hagejaga sõlmitud tööleping, mille järgi töötas ta väidetavalt manageri ametikohal.
  6. .a saatis kostja seaduslik esindaja pankrotihaldur hagejale küsimustiku töö-ülesannete täitmise kohta peale .a. Hageja ei ole küsimustikule vastanud. Pankrotihaldur lõpetas hagejaga töölepingu .a käskkirjaga alates .a. Töölepingu lõpetamisest sai hageja teada .a. tähitud kirjast.
  7. Haldurile esitatud raamatupidamisdokumentidest nähtub, et AS (pankrotis) juhatuse liikmed jätkasid peale pankroti väljakuulutamist AS (pankrotis) nimel rahasummade vastuvõtmist ja väljamaksmist, kuigi PankrS § 17 lg 1, § 51 lg 1 (kuni kehtinud redaktsioon) järgi sellist õigust nendel isikutel enam ei olnud. Vastavalt AS (pankrotis) raamatupidamisdokumentidele, nimelt 2 kassadokumentidele, maksti hagejale ettevõtte kassast ajavahemikul alates pankroti väljakuulutamist ( .a.) kuni .a palka kogusummas 23 520 krooni. Kokku maksti õigustamatult palgana välja 402 184 krooni, sellest hagejale maksti välja 23 520 krooni.
  8. Pankrotihaldur esitas .a. Keskkriminaalpolitseisse avalduse AS (pankrotis) endise juhatuse liikmete vastu kriminaalmenetluse alustamiseks vara ja võlgade varjamise tunnustel pankrotimenetluses. Vastavalt Põhja Politseiprefektuuri .a teatisele, alustati pankrotihalduri avalduse alusel kriminaalasja menetlus.
  9. Kostja ei tunnista hageja nõudeid töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise ning lõpparve ja selle kinnipidamise eest viiviste väljamaksmise nõudes järgmistel põhjustel: 11.
  10. .a. töölepingu punkti 2.4 kohaselt pidi hageja alluma tööülesannete täitmisel aktsiaseltsi juhatuse esimehele. PankrS § 58 lg 1 kohaselt (enne .a. kehtinud redaktsioon), vastavalt millele tööandja pankroti korral jätkab haldur töölepingu täitmist või lõpetab selle seaduses sätestatud korras, läks haldurile üle varasemate töölepingute täitmise õigus ning hagejal ega teistel juhatuse liikmetel puudus õigus esindada aktsiaseltsi peale pankroti väljakuulutamist ega tegutseda ilma halduri volitusteta AS (pankrotis) nimel töösuhete jätkamisel. Seega pidi hageja peale pankroti väljakuulutamist alluma halduri juhtimisele ja kontrollile töölepingust tulenevate kohustuste täitmisel. 11.
  11. Pankrotihaldur ei ole hagejale tööülesandeid andnud ja hageja ei ole peale .a. haldurile töökohustuste täitmisel allunud. Kostja on seisukohal, et hageja poolt väidetav töökohal töötamine alates .a kuni .a, mis seisnes manageri kohustuste täitmises, oleks vastuolus PankrS § 17 lg 1 p 2, 18 lg 1 p 2, 58 lg 1, vastavalt millele läks võlgniku vara valitsemise ja võlgniku tehingute täitmise õigus haldurile üle, ning AS (pankrotis) võlausaldajate esimese üldkoosoleku otsusega aktsiaseltsi lõpetamise kohta. 11.3.

§ 73

lg 2 järgi, millele viitab ka hageja oma hagiavalduses, on töölepingu lõpetamise päevaks töötaja tööloleku viimane päev. Hageja ei ole oma tööülesandeid täitnud peale 01.07.2003.a.

§ 97lg. 2 alusel on halduril õigus lõpetada tööleping töötajaga pärast pankrotiotsuse tegemist. Halduril on vastavalt Pankr

S § 22 lg 1 (enne 01.01.2004.a. kehtinud redakstioon) ja

§ 97

lg 2 valikuõigus, kas ta täidab võlgniku töölepingut või lõpetab selle

§ 97lg 2 sätestatud korras.

  1. Asjaolu, et AS (pankrotis) endised juhatuse liikmed jätkasid pankrotivaraks oleva raha maksmist peale pankroti väljakuulutamist väidetavalt palgana, pannes sellega toime kriminaalkorras karistatava teo, ei tähenda seda, et halduril seetõttu ei ole PankrS § 22 lõikes 1 sätestatud valikuõigust loobuda võlgniku tehingu täitmisest.
  2. Eeltoodu põhjal leiab kostja, et hagejaga töösuhete jätkamine peale .a ei ole tõendatud ning töölepingu lõpetamine viimasel tööloleku päeval, s.o. .a oli seaduslik. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning kohtukulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused 14.. Ida-Viru Maakohtu .a. määrusega tsiviilasjas nr. algatati AS-i (registrikood asukoht: ) pankroti-menetlus. .a. kohtuotsusega kuulutati välja AS (registrikood 10012412 ) pankrot ja pankrotihalduriks nimetati VK (tlk. 25-33). AS-i (pankrotis) võlgnik vaidlustas pankrotiotsuse, mistõttu pankrotiotsus jõustus .a. PankS § 16 lg. 4 kohaselt kuulub pankrotiotsus viivitamatult täitmisele. Pankrotiotsuse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei muuta seaduses sätestatud täitmise viisi ega korda.

§ 97lg.

2 kohaselt on pankrotihalduril õigus pärast tööandja pankroti väljakuulutamist töölepingud lõpetada. 3 15.. Ida-Viru Maakohtu .a. määrusega tsiviilasjas nr. kinnitas kohus AS (pankrotis) võlausaldajate esimese üldkoosoleku otsuse AS (pankrotis) lõpetamise kohta (tlk. 44).

  1. Hageja palub tunnistada tema töösuhteid AS-is alates .a kuni .a;. Mis puutub hageja töösuhetesse AS-is alates (kohtule esitatud tööleping nr. sõlmiti .a.) kuni AS-i pankroti väljakuulutamiseni .a., siis selles osas vaidlus puudub ja kostjal (seaduslik esindaja pankrotihaldur) ei olegi puutumust äriühingu pankrotieelsesse perioodi, s.t. enne .a. Käesoleval juhul ei oma tähtsust ka fakt, kas hageja töötas AS-is is alates aastast või alates . aastast, vaid tähtsust omab asjaolu, et .a. kuulutati välja AS-i pankrot ja sellest hetkest lõppesid kõik AS-i juhtatuse liikmete volitused ja õigused ning need läksid üle pankrotihaldurile, kes tegutseb vastavalt pankrotiseaduses sätestatule ja võlausaldajate esimese üldkoosoleku otsusele, mille järgi tuleb AS-i (pankrotis) tegevus lõpetada Asjaolu, et pankrotiotsus vaidlustati, ei peatanud AS-i i väljakuulutatud pankrotiotsuse täitmist ja aktsiaseltsi pankrotimenetlus jätkub .a. määruse ja pankrotiseaduses sätestatu kohaselt kuni pankrotis oleva äriühingu äriregistrist kustutamiseni. 17.. Vaidluse esemeks on hageja töötamine AS-is (pankrotis) alates .a. kuni (mõnes väites märgib hageja töötamist ka kuni .a.) ja sellest tulenevad hüvitiste nõuded, mis on arvestatud hageja poolt esitatud 10 460 krooni kuupalga alusel, kuigi töölepingu nr. .a. järgselt on hageja põhipalk 6000 krooni. Hageja ei ole esitanud mingeid tõendeid oma kuupalga hilisema muutmise ja täiendavate tasude kohta ning kes ja millal on need kinnitanud. Hageja palub tunnistada töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks ja välja mõista tema kasuks hüvitis kuue kuu keskmise palga ulatuses summas 62 760 krooni, saamata lõpparve summas 63 059 krooni (millest 52 300 krooni on saamata palk ajavahemiku .a. kuni .a. eest ja 10 759 krooni puhkuse kompensatsiooni ajavahemiku .a. kuni .a. eest) ja 10460 krooni viiviseid ühe kuu keskmise palga ulatuses lõpparve kinnipidamise eest (tlk.36-37).
  2. PankrS (kuni 01.01.2004.a. kehtinud redaktsioon) § 17 lg. 1, § 51 lg. 1 kohaselt pankrotiotsusega läks haldurile üle pankrotivara valitsemise õigus. Sellest tulenevalt olid AS (pankrotis) endised juhatuse liikmed kohustatud üle andma haldurile kõik viimase poolt nõutud dokumendid, sealhulgas personali ja raamatupidamise dokumendid. Eelnimetatud dokumentide täielik üleandmine haldurile toimus alles peale halduri 21.10.2003.a taotluse esitamist kohtule AS-i (pankrotis) juhatuse liikmete vahi all pidamise kohaldamiseks, kui kohus 03.03.2004.a. määrusega andis AS-i (pankrotis) juhatuse liikmetele tähtaja viimaseks päevaks 22.03.2004.a pankrotihaldurile kõikide temal pankrotimenetluses vajaminevate dokumentide esitamiseks (tlk.93-96).
  3. Pankrotiseaduse (PankrS) (enne 01.01.2004.a kehtinud redaktsioonis) § 22 lg 1 kohaselt on halduril õigus võlgniku kohustusi täita või loobuda võlgniku kohustuste täitmisest õigustatud isiku suhtes, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 97lg. 2 alusel on halduril õigus lõpetada tööleping töötajaga pärast pankrotiotsuse tegemist. Pankr

S ( kuni .a. kehtinud redaktsioon) § 58 lg. 1 alusel, vastavalt millele tööandja pankroti korral jätkab haldur töölepingu täitmist või lõpetab selle seaduses sätestatud korras, varasemate töölepingute täitmise õigus alates .a. oli ainult pankrotihalduril ning juhatuse liikmed ei olnud õigustatud tegutsema ilma halduri volituseta AS (pankrotis) nimel töösuhete jätkamisel.

  1. Hageja väitel peale AS pankroti väljakuulutamist .a töötas ta edasi ja sai selle eest palka. Hageja on tõenditena kohtule esitanud AS juhatuse liige VN.a. käskkirja, mille alusel on hageja määratud N-J osakonna juhataja kohusetäitja ametikohale alates .a. (tlk. 73) ning OÜ-u ja AS vahel .a. sõlmitud lepingu kalatoodangu valmistamiseks 7080 krooni eest (tlk. 74-vene keelne tekst ja tlk. 81- eesti keelne tekst), mille järgi olid hagejal töösuhted AS i esindajana. Hageja esitatud dokumendid on vormistatud vahetult enne tööandja pankrotiotsust ja peale pankrotiotsuse väljakuulutamist. Kuna .a. pankrotiotsus kuulus viivitamatult täitmisele, siis ilma halduri nõusolekuta ja allumata haldurile töökohustuste täitmisel, lõppes nende seaduslikkus 01.07.2003.a. 4 Seetõttu hageja ei saa nendega tõendada oma töötamist pankrotistunud tööandja juures peale .a. ilma halduri nõusolekuta peale pankroti väljakuulutamist.
  2. Hageja leiab, et kuna pankrotihaldur võttis endale vastavalt PankrS § 22 lg 1 õiguse võlgniku töökohustusi täita, kuid ei lõpetanud seadusliku esindajana temaga töösuhteid peale kostja pankroti väljakuulutamist, vaid lõpetas töölepingu tagantjärgi 9 kuu möödudes .a,, siis töösuhted temaga eksisteerisid samadel töötingimustel peale .a. kuni .a ja tööleping oli sõlmitud suuliselt. Hageja ei märgi, kellega ta suuliselt sõlmis töölepingu ja millistel tingimustel.
  3. Vastavalt AS (pankrotis) personali originaaldokumentidele, mis anti haldurile üle alles .a, jäi a seisuga lõpetamata hagejaga sõlmitud tööleping, vastavalt millele töötas ta väidetavalt manageri ametikohal.
  4. .a saatis kostja seaduslik esindaja AS (pankrotis) pankrotihaldur hagejale küsimustiku töö ülesannete täitmise kohta peale .a., s.o peale hageja tööandja pankroti väljakuulutamist. Hagejal paluti vastata haldurile, milliseid konkreetseid tööülesandeid hageja täidab alates .a. AS-s , kes annab hagejale neid tööülesandeid ja kontrollib nende täitmist, kes ja mil viisil (sularahas või ülekandega) maksab hagejale palka ning võimalusel näidata ära kuude lõikes maksmisviis, väljamakstud summa ja saamata palk ning milline on hageja konkreetne tööülesannete täitmise koha aadress. Hageja ei ole küsimustikule vastanud, väites, et ta ei ole sellist küsimustikku saanud.
  5. Hageja pidi peale pankroti väljakuulutamist alluma halduri juhtimisele ja kontrollile töölepingust tulenevate kohustuste täitmisel. Pankrotihaldur ei ole hagejale tööülesandeid andnud ning hageja ei ole peale .a. haldurile töökohustuste täitmisel allunud.
  6. Vastavalt kassadokumentidele jätkati AS (pankrotis) endistele juhatuse ja nõukogu liikmetele, sealhulgas hageja IR’ile (kes oli endine nõukogu liige), raha maksmist ettevõtte kassast, peale pankroti väljakuulutamist. Haldurile esitatud raamatupidamis-dokumentidest nähtus, et AS (pankrotis) juhatuse liikmed jätkasid peale pankroti väljakuulutamist AS (pankrotis) nimel rahasummade vastuvõtmist ja väljamaksmist, kuigi PankrS § 17 lg 1, § 51 lg 1 (enne kehtinud redaktsioon) järgi sellist õigust nendel isikutel enam ei olnud. Vastavalt AS (pankrotis) raamatupidamisdokumentidele, nimelt kassadokumentidele, maksti hagejale ettevõtte kassast ajavahemikul alates pankroti väljakuulutamist ( .a.) kuni .a palka kogusummas 23 520 krooni. Kokku maksti õigustamatult palgana välja 402 184 krooni, sellest hagejale maksti välja 23 520 krooni. Pankrotihaldur on esitanud Keskkriminaalpolitseisse avalduse AS (pankrotis) endise juhatuse liikmete vastu kriminaalmenetluse alustamiseks vara ja võlgade varjamise tunnustel pankrotimenetluses. Vastavalt Põhja Politseiprefektuuri .a teatisele, alustati pankrotihalduri avalduse alusel kriminaalasja menetlus.
  7. Kohus ei saa hageja töösuhte tuvastamisel AS-is (pankrotis) toetuda ka M- ja T poolt esitatud AS-i deklaratsioonidele ajavahemikus a. s kuni a. , kuna AS-i (pankrotis) pankrotivara arvelt ilma halduri nõusolekuta rahasummade väljamaksmine on ebaseaduslik tegevus ning ebaseadusliku tegevuse kaudu ei pea kohus võimalikuks tuvastada hageja töösuhet peale .a. pankrotistunud tööandja juures.
  8. Hageja ei ole esitanud tõendeid töökohustuste täitmise kohta pankrotimenetluse ajal, arvestades PankrS § 46 lg 1 sätestatut, mille kohaselt võlgniku tehingu täitmise õigus on üksnes pankrotihalduril. Hageja ei ole esitanud tõendeid, kus ja milliseid tööülesandeid ta täitis ja kes need ülesanded talle andis ning kes kontrollis nende täitmist. Samuti ei ole hageja esitanud tõendeid ega dokumente saadud või saamata palga kohta. Seega on hageja töötamine AS-is (pankrotis) peale .a. ja tema allumine pankrotihaldurile töökohustuste täitmisel, tõendamata. 5
  9. AS (pankrotis) pankrotihaldur oma .a. käskkirja alusel lõpetas hagejaga alates 01.07.2003.a. hageja ja AS-i vahel .a. sõlmitud töölepingu nr.14

§ 86lg.

2 järgi ( tööandja pankrotistumise tõttu) (tlk. 49-50), kuna ei ole tõendatud töökohustuste täitmine pankrotimenetluse ajal.

  1. Kohus nõustub kostjaga, et asjaolu, et AS (pankrotis) endised juhatuse liikmed jätkasid pankrotivaraks oleva raha maksmist peale pankroti väljakuulutamist väidetavalt palgana, pannes sellega toime kriminaalkorras karistatava teo, ei tähenda seda, et halduril seetõttu ei ole PankrS § 22 lõikes 1 sätestatud valikuõigust loobuda võlgniku tehingu täitmisest ning et hageja poolt väidetav töökohal töötamine alates .a kuni .a, mis seisnes manageri kohustuste täitmises, on vastuolus PankrS § 17 lg 1 p 2, 18 lg 1 p 2, 58 lg 1, vastavalt millele läks võlgniku vara valitsemise ja võlgniku tehingute täitmise õigus haldurile üle, ning AS (pankrotis) võlausaldajate esimese üldkoosoleku otsusega aktsiaseltsi lõpetamise kohta.
  2. a. käskirjast sai hageja teada EP kaudu välja saadetud tähitud kirjast, mis väljastati hagejale .a. Kostja on ümber lükatud hageja väited, et ta sai .a. halduri käskirja alles .a. kui haldur väljastas talle allkirja vastu tema tööraamatu. Kostja on tõendanud, et hageja oli. teadlik temaga töölepingu lõpetamisest. juba .a. ( tlk. 51-52, 90-91).
  3. Induviduaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 6 lg. 2 kohaselt töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamise nõude esitamise tähtaeg on üks kuu.. Hageja on töösuhte lõpetamise käskkirja kätte saanud .a., hagi on esitatud .a., seega hiljem kui üks kuu, mistõttu tuleb kohaldada aegumist.
  4. Kohus, hinnates esitatud materjale ja tõendeid kogumis, leiab, et pankrotihalduri .a käskkiri hagejaga töösuhte lõpetamiseks AS-is (pankrotis) tagantjärele alates .a. on seaduslik ja põhjendatud ning hagi on põhjendamata ja tõendamata, mistõttu hagi tuleb jätta rahuldamata.
  5. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne .a alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele kuni .a. kehtinud TsMS sätestatut. Kuna menetlus käesolevas asjas on alustatud
  6. aastal, siis juhindudes kuni .a. kehtinud TsM. TsMS § 60 lg 1 kohaselt tuleb hageja kohtukulud jätta hageja enda kanda, kuna hagi on jäetud rahuldamata. Taimi Kollom Kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.