3-06-532/18

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-06-532 Otsuse kuupäev

1. detsember 2006 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi M.S. kaebus Mikitamäe Vallavalitsuse toimingu sooritamiseks kohustamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev
2. november 2006 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja M.S., vastustaja - Mikitamäe Vallavalitsuse esindaja Heino Laar, kolmandad isikud T.S. ja A.S. ning Põlva maavanema esindaja Laine Kool. Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Pooltel ja kolmandatel isikutel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Asjaolud ja menetluse käik M.S. ostis V. ja V. S.
4. 2000.a. Põlva maakonnas Mikitamäe vallas Järvepää külas lauda. 15.09.2000 esitas M.S. Mikitamäe Vallavalitsusele avalduse maa ostueesõigusega erastamiseks temale kuuluva karjalauda juurde 200 ha ulatuses.
5. aasta lõpus andis Mikitamäe Valla maakorraldaja M. S. palvel talle erastatava maa piiride kulgemise skeemi (tl 11).
6. jaanuaril 2005 väljastas katastripidaja maaüksuse mõõdistamise lähteülesande nr AT
7. M.S. tellis T. maaüksuse mõõdistamise maamõõtja Aavo Toomlalt. Kui kaebuse esitaja läks koos maamõõtjaga katastrimõõdistamise toimikut valda üle andma, keeldus valla maakorraldaja toimikut vastu võtmast. 08.12.2005.a. kirjaga nr 5.2-1.3/726 väljastas Mikitamäe Vallavalitsus P. J.le, O. J.le, T. I., M. S.le, T.S.ele ja A. K. erastatavate maade piiride kulgemise ettepaneku koos sellele lisatud skeemiga (tl 9-10). Selle ettepaneku kohaselt oli kavandatud M. S.le erastamiseks 33,0 ha. Ettepanekule esitas M.S. vastuväited 19.12.
8. Mikitamäe Vallavalitsus esitas uue piiride kulgemise ettepaneku 20.01.2006.kirjaga nr 5.2-1.3/
9. Ettepanek koos sellele lisatud skeemiga esitati A. S.le, A. K., T.S.ele, M. S.le, O. J.le ja P. J.le (tl 13-14). Selle ettepaneku kohaselt oli M. S.le nähtud ette erastamiseks 2,0 ha maad. 20.01.2006 ettepaneku vaidlustas M.S. vallavalitsuses 03.02.2006 (tl 15). Vallavalitsus vastas M. S.le 06.03.2006 kirjaga nr 5.2-1.3/886 (tl 16). Kirjas selgitab vallavalitsus, et 20.01.2006 piiride kulgemise ettepaneku koostamisel on lähtutud sellest, et M. S.le kuuluv loomakasvatushoone pole sihipärases kasutuses ning seetõttu nõustub vallavalitsus ehitise teenindamiseks vajaliku maa erastamisega ainult 2,0 ha ulatuses (tl 16). 15.03.2006.a. esitas M. S. halduskohtule kaebuse. Halduskohus andis 16.08.2006 toimunud kohtuistungil pooltele ja asjast puudutatud isikutele võimaluse kompromissi sõlmimiseks määrates tähtajaks 20.10.
10. M.S. teatas 19.10.2006 kohtule, et kokkulepet ei saavutatud. Kaebuse taotlus ja põhjendused Kaebuse esitaja taotles kohustada Mikitamäe Vallavalitsust viima lõpule välja mõõdetud T. maaüksuse ostueesõigusega erastamine suurusega 37, 95 ha. Kaebuse esitaja arvates on vallavalitsus rikkunud maareformi seadust ja muid maa ostueesõigusega erastamist reguleerivaid õigusakte. Kaebuse esitaja poolt maa osteesõigusega erastamise avalduse esitamisest on möödunud enam kui viis aastat. Seadusandluse kohaselt tuleb maa ostueesõigusega erastamine läbi viia kolme kuu jooksul. Kaebuses selgitab selle esitaja, et maakorraldaja Heino Laar näitas kaebuse esitajale, kus on vaba maa, mida on võimalik erastada. Maakorraldaja lubas ka välja anda piiride kulgemise plaani. Peale seda käis kaebuse esitaja korduvalt maakorraldaja jutul, kes andis ainult lubadusi. Aastal 2002 nägi kaebuse esitaja, et sellel maal, mis oli lubatud temale erastamiseks, on piirivaiad maasse löödud. Kaebuse esitaja pöördus maakorraldaja poole, kes ütles, et maa on antud erastamiseks isikule, kes tuli Orava vallast ning kaebuse esitaja saab erastada siis, kui selle maaga on asjad lõpule viidud. Peale seda käis kaebuse esitaja korduvalt maakorraldaja jutul ning 2004.a. lõpus andis maakorraldaja piiride asendiplaani, mille alusel väljastati lähteülesanne ja kaebaja tellis maamõõtjalt Aavo Toomlalt T. maaüksuse mõõdistamise. Maakorraldaja saatis kirjaga uue omapoolse piiride kulgemise ettepaneku 08.12.
11. Kaebuse esitaja vaidlustas selle 19.12.2005 kirjaga. Peale seda vaidlustust tegi maakorraldaja uue piiride kulgemise ettepaneku 20.01.2006, kus on kaebuse esitajale erastatava maa suuruseks näidatud 2 ha. Kaebuse esitaja kutsus kohale vallapoolse komisjoni, kes leidis, et laut on sihipärases kasutuses. Kohal käisid vallavanem T. P., vallavalitsuse liige F. R., ehitusnõunik I. P., maakorraldaja Heino Laar (kes allkirja ei andnud) ja Räpina konstaabel A. L.. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja nõude juurde kohustada Mikitamäe Vallavalitsust viima lõpule talle välja mõõdetud T. maaüksuse ostueesõigusega erastamine suurusega 37, 95 ha. Mikitamäe vallavalitsus Mikitamäe Vallavalitsus palus jätta kaebuse rahuldamata. Vallavalitsus märkis, et M.S. käsutuses olev erastatava maa piiride kulgemise skeem, mille alusel ta laskis maa välja mõõta, ei ole ametlik dokument, vaid tema tahtmisel maakorraldaja poolt koostatud üks variantidest, kuidas võiks erastatava maa piir loomakasvatushoone ümber kulgeda. Ametliku piiride kulgemise ettepaneku koostas Mikitamäe valla maakorraldaja vaidlusaluse ala kohta erastajatele 08.12.2005.a. kirjaga nr 5.2-1.3/
12. M.S. vaidlustas selle 19.12.2005 kirjaga põhjendusega, et temale ei ole võimaldatud juurdepääsu järvele. 2 20.01.2006 koostas maakorraldaja A.S.ile, A. K.e, T.S.ele, M.S.ile, O. J.le ja P. J.le uue piiride kulgemise ettepaneku, mille M.S. vaidlustas 03.02.2006, põhjendusega, et maakorraldaja poolt koostati ja anti talle erastatava maa piiride kulgemise skeem 2004.a. lõpus, mille alusel ta tellis FIE Aavo Toomla käest maaüksuse mõõdistuse. T.S. helistas valla maakorraldajale ja teatas, et on temale määratud piiridega nõus, kuid M.S.ile kuuluvale tühjalt seisvale ja lagunevale loomakasvatushoonele on määratud liiga palju maad. Nimetatud telefoni kõne tekitas maakorraldajas kahtluse, kas M.S.ile kuuluv Mikitamäe vallas asuv loomakasvatushoone vastab Maareformi seaduse § 221 lõikes 22 sätestatule. Juba 12.09.2000.a., kui M.S. esitas avalduse maa ostueesõigusega erastamiseks 200 ha ulatuses, selgitas maakorraldaja, et erastada saab kuni 50 ha vabu piirnevaid maid kasutuses oleva loomakasvatushoone juurde. M.S. lubas hooned korda teha, hobused sisse tuua ja hakata tegelema Mikitamäe vallas loomakasvatuse ja turismiga (matkad hobustel jne).Vald jäi ootama ja ei kiirustanud piiride kulgemise ettepaneku tegemisega, sest ka vald oli huvitatud sellest, et arendatakse turismi valla territooriumil. M.S.i väide, et 2000.a. ei olnud teisi maa erastamise avaldusi, ei vasta tõele. V. S. oli avalduse esitanud 05.12.1996.a. ja A. K. oli avalduse esitanud 29.12.1997.a. Viimased toimingud, mis olid vajalikud vaba maa ulatuse väljaselgitamiseks, tehti
13. aasta jaanuaris ja märtsis (U. kinnistu tagastamine, O.kinnistu kompenseerimine). 03.07.2001.a. esitas avalduse P. J., 30.12.2002.a. esitas T. I. avalduse maa ostueesõigusega erastamiseks talle kuuluva, seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse alusel saadud 1/2 hoonete osas. Teine pool samadest hoonetest on siiani pärimata. 27.01.2005.a. ostis A.S. T. I. käest temale kuulunud 1/2 osa ehitistest ja esitas Mikitamäe Vallavalitsusele 20.03.2005 maa ostueesõigusega erastamine avalduse kuni 50 ha maa erastamiseks. 15.04.2002.a. kooskõlastas Mikitamäe vald Orava ja Mikitamäe valla Päävakese ja Järvepää küla K. katastriüksuse asendiplaani ja andis oma 12.05.2003.a. korraldusega nr 73 P. J.le võimaluse ostueesõigusega erastada 47,67 ha. Antud toimik jäi seisma, kuna 30.12.2004.a. kirjaga nr 62/14625, tegi Maa-amet ettepaneku Põlva maavanemale algatada järelvalvemenetlus Orava Vallavalitsuse korralduse nr 28 19.12.2003 (26.02.2004 nr 29 redaktsioonis) ja Mikitamäe Vallavalitsuse korralduse nr 73 12.05.2003.a. üle. Põlva Maavanem algatas järelvalvemenetluse ning 30.03.2005.a. kirjaga nr 2.1-6/3761-1 teatas järelvalvemenetluse tulemused, tehes mõlematele omavalitsustele ettepaneku viia korraldused kooskõlla maareformi seaduse § 9 lg 2 ja 221 lg 2 ning maakorraldusseaduse § 5 lg 2 sätestatuga ja Orava Vallavalitsusel ja Mikitamäe Vallavalitsusel määrata koostöös P. J.le erastatava maa suurus ja piirid. Mikitamäe Vallavalitsusel ja Orava Vallavalitsusel tuli maavanemat teavitada vastuvõetud üksikaktidest hiljemalt 25.06.2005.a. 18.01.2006 maakorraldaja kontrollis lauda sihtotstarbelist kasutust koos naabruses elava V. S.'ga, kellel olid hoone võtmed ja kelle ütluse kohaselt pole peale lauda müüki (12.09.2000) M.S.ile kuuluvaid loomi kunagi laudas olnud. Maakorraldaja pildistas loomakasvatushoonet nii väljast kui seest. M.S. väide, et tema kutsus kohale vallapoolse komisjoni, ei vasta tõele. M.S. tõi kaks hobust temale kuuluvasse loomakasvatushoonesse ainult üheks ööks. Järgmisel päeval kutsus ta maakorraldaja loomi vaatama. Kuna maakorraldajal tekkis kahtlus, kas loomi koheldakse loomakaitse seadusega vastavuses, kutsus ta kaasa politsei esindaja A. L.. Teatades vallavanemale T. P.le, et minnakse vaatama M.S.ile kuuluvat loomakasvatushoonet, pakkus vallavanem T. P. ennast ka kaasa, samuti helistas vallavalitsuse liikmele F. R.e ja kutsus kaasa ehitus-majandusnõuniku I. P.. Hobused viidi ära pärast eelpoolnimetatud isikute lahkumist sama päeva õhtul, mida kinnitavad 3 V. S. ja J. S., kes kohal viibisid. Mikitamäe valla põhimäärus ei näe ette vallavalitsuse alaliste komisjonide moodustamist ja tegutsemist. Ajutisi komisjone moodustatakse vastavalt vajadusele ja
14. aastal on tegutsenud vaid Mikitamäe Vallavalitsuse
15. jaanuari 2006.a. korraldusega nr 20 moodustatud komisjon aasta inimese väljaselgitamiseks. Kuna rohkem Mikitamäe Vallavalitsuse ajutisi komisjone käesoleval aastal tegutsenud ei ole, siis tuleks nüüdseks endise vallavanema T. P. käest küsida, mis kaalutlustel on vallavanem 28.02.2006 ja 02.03.2006.a. kuupäeva kandvad dokumendid. Põlva maavanema arvamus Lähtudes M.S.´i poolt Tartu Halduskohtule esitatud kaebusest kontrollisid Põlva Maavalitsuse ametnikud maaosakonna juhataja Anne Toom ja jurist Laine Kool maade erastamise seisu kohapeal Mikitamäe vallas Järvepää külas. Kontrollimine toimus T. katastriüksuse mõõdistamise toimiku ja ostueesõigusega erastamise toimikute alusel ning kontrollimise tulemusena andis maavalitsus järgneva arvamuse:
16. Vastavalt maareformi seaduse § 22¹ lg 2² põllumajandusliku tootmisega tegeleval isikul on kohaliku omavalitsuse nõusolekul õigus ostueesõigusega erastada kuni 50 ha tagastamise käigus vabaks jäävat põllumajandusmaad talle kuuluva sihtotstarbelises kasutuses oleva loomakasvatushoone juurde. Kohapealsel kontrollimisel selgus, et M.S.´ile kuuluv laut ei ole kasutuses. Kaebaja väide, et ta kasutab lauta hobuste pidamiseks, ei vasta tõele. Taolise sisustusega laudas ei ole võimalik ilma põhjaliku remondita hobuseid ega teisi loomi pidada. Seega ei ole kaebajal õigus ostueesõigusega erastada maad kuni 50 ha, vaid ehitise teenindamiseks vajalik maa.
17. Mikitamäe Vallavalitsuse 20.01.
18. a piiride kulgemise ettepanek ei ole kooskõlas maareformi seadusega. Nimetatud ettepaneku kohaselt võimaldatakse O. J.l ostueesõigusega erastada Järvepää külas maad 45 ha kui elamu omanikul. Elamut kui niisugust ei ole olemas, vaid varemed. Maavanem erastamise korraldajana ei nõustu O. J.le maad erastama kasutusest väljalangenud ja maastikupilti oluliselt kahjustavate ehitiste juurde.
19. A.S. on T. I. kinkelepingu alusel omandanud ½ mõttelist osa ehitistest ja rajatistest Järvepää külas. ½ mõttelist osa nimetatud elamust kuulus A. I., kes on surnud ning pärimine on vormistamata. Kuna tegemist on kaasomandiga, siis on vallavalitsus ennatlikult määranud A.S.´le erastatava maa suuruseks 46 ha, sest vastavalt maareformi seaduse § 22¹ lg 4 on igal kaasomanikul õigus erastada ehitise kaasomandi osale vastav mõtteline osa maast. Mikitamäe Vallavalitsus peaks välja selgitama A. I. pärija ja alles siis on võimalik ehitise juurde maa erastada. Erastatava maa suurus, mis ületab 2 ha, määratakse kaasomanike kokkuleppel. Kohtu otsus ja põhjendused Kohus jätab kaebuse rahuldamata.
20. 03.2006 halduskohtule esitatud kaebusega taotles selle esitaja, et kohus kohustaks Mikitamäe Vallavalitsust viima lõpule M. S.le välja mõõdetud T. katastriüksuse suurusega 37, 95 ha. ostueesõigusega erastamine. Asja kohtulikul arutamisel jäi kaebaja selle taotluse juurde. Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku § 6 lg. 2 p-le 2 võib kaebusega nõuda sooritamata toimingu sooritamist. Kohus peab sellise kaebuse rahuldama, kui vastustaja on kohustatud 4 sooritama toimingu, kaebuse esitajal on õigus nõuda toimingut vastustajalt, toimingut ei ole vaatamata kaebaja taotlusele veel sooritatud ja ei esine muid põhjendatud vastuväiteid, millest tulenevalt õigus toimingule võiks olla ära langenud. Kohus on seisukohal, et kaebuse esitajal ei ole õigust nõuda, et Mikitamäe Vallavalitsus viiks lõpule talle 37, 95 ha maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingud vastavalt märtsis 2005 teostatud katastrimõõdistamisele. Vastavalt maareformi seaduse § 221 lõikele 6 erastatava maa suuruse ja piirid määrab vastavuses planeeringu ja maakorralduse nõuetega kindlaks kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 06.11.1996.a. määrusega nr 267 kinnitatud maaostueesõigusega erastamise korra (edaspidi Kord) p 13 alapunkt 2 määrab erastatava maa asukohajärgne linna/vallavalitsus käesoleva korra punktides 131 ja 132 sätestatud korras kindlaks ostueesõigusega erastatava maa suuruse ja piirid. Korra p 131 järgi ostueesõigusega erastatava maa suuruse ja piiride määramiseks nimetab kohalik omavalitsus vastavalt oma asjaajamiskorrale ametniku(d) või organi(d), kellel on õigus koostada ostueesõigusega erastatava maa piiride kulgemise ettepanekut (edaspidi ettepaneku koostaja). Ettepaneku koostaja koostab piiride kulgemise ettepaneku võimalikult kaasaegse situatsiooniga kaardil (plaanil) käesoleva korra punktis 132 sätestatut arvestades. Piiride kulgemise ettepanekule kirjutab alla ettepaneku koostaja ja ettepanek antakse taotlejale kätte või saadetakse talle tähitud kirjaga. Samal kaardil (plaanil) võib koostada mitme ostueesõigusega erastatava maaüksuse piiride kulgemise ettepaneku ja sellisel juhul antakse igale taotlejale või saadetakse neile tähitud kirjaga ettepaneku koostaja poolt allkirjastatud piiride kulgemise ettepaneku koopia. Kui taotleja ei nõustu piiride kulgemise ettepanekuga, on tal õigus 15 päeva jooksul ettepaneku saamisest arvates esitada kirjalikult oma motiveeritud vastuväited. Kui ettepaneku koostaja peab vastuväiteid põhjendatuks, koostab ta uue piiride kulgemise ettepaneku. Kui vastuväiteid ei ole võimalik arvestada, informeerib ettepaneku koostaja sellest taotlejat kirjalikult, näidates ära põhjused, miks vastuväiteid ei ole võimalik arvestada. Taotleja tellib ettepaneku alusel katastriüksuse moodustamise. Korra p 14 kohaselt tellib katastriüksuse moodustamise vastavat litsentsi omavalt isikult (edaspidi maamõõtja) maa ostueesõigusega erastamist taotlev isik. Maamõõtja koostab kohaliku omavalitsuse poolt esitatud piiride kulgemise ettepaneku ja muude toimikusse kogutud dokumentide alusel katastriüksuse (erastatava maaüksuse) moodustamise toimiku. Maamõõtja on kohustatud eelnevalt tutvuma moodustatavat katastriüksust ning sellega piirnevaid katastriüksusi puudutavate andmetega. Antud juhul on M.S. tellinud maaüksuse katastrimõõdistamise FIE Avo Toomlalt erastatava maa piiride kulgemise skeemi alusel, mille andis talle 2004.a. lõpus Mikitamäe Vallavalitsuse maakorraldaja Heino Laar (T. katastriüksuse mõõdistamise toimik lk 4). Mikitamäe Vallavalitsuse selgituse kohaselt esitas vallavalitsuse maakorraldaja M. S.le ja teistele Järvepää külas maa ostueesõigusega erastamist taotlevatele isikutele piiride kulgemise ettepaneku 08.12.2005 kirjaga nr 5.2-1.3/726 (tl 9-10). Skeem, mille alusel kaebuse esitaja tellis katastrimõõdistamise, ei ole vallavalitsuse väitel ametlik dokument (tl 88 ja tl 114). Uue (muudetud) piiride kulgemise ettepaneku esitas vald M. S.le ja teistele maa ostueesõigusega erastamist taotlevatele isikutele 20.01.2006 kirjaga nr 5.2-1.3/794 (tl 13-14). Kohus on seisukohal, et katastrimõõdistamise toimikus olevat skeemi, mille alusel kaebaja tellis maa mõõtmise ja maamõõtja maa ka välja mõõtis, ei saa käsitleda ametliku dokumendinakohaliku omavalitsuse poolt esitatud piiride kulgemise ettepanekuna. 5 Vastavalt Vabariigi Valitsuse
21. oktoobri 2003.a. määrusega nr 264 kinnitatud katastrimõõdistamise teostamise ja katastrimõõdistamise kontrollimise korra § 3 lõikele 1 katastriüksuse moodustamiseks koostab kohaliku omavalitsuse volitatud esindaja või viimase volitusel maamõõtja, maaüksuse asendiplaani. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt maaüksuse asendiplaanile märgitakse maaüksuse asukoht (aadress) ja nimi (kui see on olemas), asendiplaani mõõtkava, asendiplaani koostamise kuupäev ja kohaliku omavalitsuse esindaja ees- ja perekonnanimi, samuti allkiri ning pitsati jäljend. Katastrimõõdistamise toimikus oleval erastatava maa piiride kulgemise skeemil on käsitsi kirjutatud maaüksuse asukoht (aadress) ja nimi ning märgitud: koostas: /H. Laar/ ja allkiri, kuid puudub selle skeemi koostamise kuupäev ning ka pitsati jäljend. Vallavalitsuse selgituse kohaselt väljastab Mikitamäe Vallavalitsus piiride kulgemise ettepanekud maa ostueesõigusega erastamist taotlevatele isikutele ametliku kirjaga, millele volitatud isikuna kirjutab alla maakorraldaja ning kirja vormis ettepanekule lisatakse piiride kulgemise skeem. Sel viisil on vallavalitsus väljastanud 08.12.2005 ja 20.01.2006.ettepanekud (tl 9-10 ja 13-14). Kuna Mikitamäe Vallavalitsus on kaebuse esitajale esitanud ametliku piiride kulgemise ettepaneku alles 08.12.2005 ja muudetud kujul 20.01.2006, siis puudub kaebajal alus nõuda maa ostueesõigusega erastamise lõpuleviimist 2004.a. lõpus maakorraldajalt saadud skeemi alusel märtsis 2005 välja mõõdetud katastriüksuse piirides ja suuruses. Lähtudes kaebuses esitatud taotlusest (mille juurde kaebuse esitaja jäi ka kohtuistungil) ei kuulu käesoleva kohtuvaidluse raames lahendamisele küsimus, millises ulatuses on kaebuse esitajal õigus Mikitamäe vallas Järvepää külas asuva lauda juurde maad erastada. Seetõttu jätab kohus tähelepanuta poolte väited selle kohta, kas M. S.le kuuluv loomakasvatushoone (laut) on sihtotstarbelises kasutuses või mitte. Lähtudes eeltoodud põhjendustest ning juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6 jätab kohus kaebuse rahuldamata. Mai Saunanen kohtunik 6