RS) § 9 lõike 1 kohaselt kohaldatakse TsÜS-s ning
-s aegumise kohta sätestatut ka enne 1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Paragrahvi 9 lõike 2 kohaselt kui TsÜS või
kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse TsÜS-s või
-s sätestatud aegumistähtaega alates
RS § 9 lõikele 2 algab kehtiva TsÜS § 146 lõikes 1 sätestatud kolmeaastase aegumistähtaja arvestamine alates .a. Aegumistähtaja viimaseks päevaks oli seega .a. Hagi on registreeritud kohtu kantseleis .a., seega enne aegumistähtaja lõppu. Eeltoodust tulenevalt ei kuulu käesolevas tsiviilasjas aegumine kohaldamisele. Kostja ei ole küll vaielnud vastu asjaolule, et tema vastu on esitanud nõude mitte pank, vaid OÜ Aktiva Finants, kuid kohtul on tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 436 lõikest 7 tulenevalt kohustus ise kohaldada õigust. Seega peab kohus kontrollima, kas hagejal on õigus kostja vastu nõuet esitada.
RS § 2 kohaselt kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne .a., asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust. Hageja esitatud teatise kohaselt loovutas pank hagejale nõude .a., seega peale
jõustumist.
lõigetest 1 ja 2 tulenevalt võib võlausaldaja oma nõude üle anda teisele isikule ja nõude loovutamisega astub uus 3 võlausaldaja senise asemele. Teatise kohaselt loovutas AS OÜ-le kostja vastu nõude põhisummas 4989,97 krooni koos õigusega nõuda viivist, kahju hüvitist ja muid kõrvalnõudeid. Teatise kohaselt „tugineb nõue pangakaardi lepingust ja tehingute väljavõttest.“ Kohtule esitatud võlateatise kohaselt (tlk. 17) on AS ja OÜ vahel sõlmitud .a. leping nr. , millega esialgne kreeditor loovutas .a. kostja ja esialgse kreeditori vahelistest tehingutest tuleneva varalise nõude koos kõrvalnõuete ja nõudeid tõendavate dokumentidega OÜ-le . Nõude loovutamise lepingut kohtule esitatud ei ole. Kohus järeldab esitatud teatiste pinnalt, et nõude loovutamise lepingu esemeks oli rahaline nõue kostja vastu summas 4989,97 krooni koos õigusega nõuda edaspidi lisanduvat viivist. Teatistes on viide panga ja kostja vahel sõlmitud pangakaardi lepingule, aga ka konto väljavõttele, millest nähtub raha kasutamine kontojääki ületades. Kohus leiab, et ehkki teatiste sõnastus on ebaselge, oli nõude loovutamise lepingu poolte tahe suunatud rahalise nõude kättesaamisele ja seejuures asjaolu, kas nõue tuleneb vahetult lepingust või põhineb seadusel (tulenedes ka sel juhul kaudselt panga ja kostja vahelisest lepingust), ei ole määrava tähtsusega. Seega leiab kohus, et OÜ on õigustatud nõudma kostjalt sisse ka alusetust rikastumisest tulenevat nõuet (mille tekkepõhjuseks on vaidlusalune pangakaardi leping).
RS § 11 kohaselt kohaldatakse võlasuhetele, mis on tekkinud enne .a., enne
jõustumist kehtinud seadust. Kostja omandas panga arvelt alusetult summasid vahemikus .a., seega enne .a. Seega kuulub asjas kohaldamisele kuni .a. kehtinud TsK. TsK § 477 lõike 1 kohaselt peab isik, kes seadusliku või tehinguga kindlaksmääramata aluseta omandas vara teise isiku arvel, viimasele alusetult omandatud vara tagastama. Hageja väidetel on kostja omandanud tehingu või seadusega kindlaksmääramata aluseta panga arvelt 4989,97 krooni. Hageja väiteid kinnitab kohtule esitatud konto väljavõte (tlk. 14-15). Kostja summa suurusele vastu vaielnud ei ole, küll on ta leidnud kirjalikes vastuväidetes, et ta ei ole kontojääki ületavas osas raha kasutades rikkunud ei lepingut ega seadust. Seega ei ole vaidlust selles, et kostja on panga arvelt raha alusetult omandanud. Kostja väidab ka, et kasutas raha kontojääki ületades tahtmatult. Kohus leiab, et TsK § 477 lõike 1 kohaldamise seisukohalt ei ole oluline, et kostja omandas panga arvelt raha tahtlikult või kogemata. Kui raha on alusetult omandatud, on isikul, kelle arvelt raha omandati, õigus seda tagasi nõuda. Hageja on esitanud lisaks põhivõlgnevusele ka viivisenõude. Hageja on arvutanud viivise vastavalt seadusele, mitte pangakaardi lepingule: alates 01.01.1999.a. vastavalt TsK § 231 lõikele 1 3% aastas, alates 01.07.2002.a.
vastavalt
Seisuga .a. on kostja viivisvõlg hageja ees 1698,46 krooni.
lõike 3 kohaselt lähevad nõude loovutamisel uuele võlausaldajale üle ka senise võlausaldaja õigused intressile ja leppetrahvile. Kostja ei ole viiviste esitamise nõudele ja viiviste suurusele vastu vaielnud. Kohus leiab, et hageja esitatud viiviste nõue on seadusega kooskõlas ja kuulub rahuldamisele. Hageja taotleb kostjalt kohtukulude väljamõistmist. TsMS rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS-s sätestatut. TsMS § 60 lg 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 560.00 krooni. Hagejal on tekkinud kohustus tasuda oma esindajale osutatud õigusabi eest 334,42 krooni. Kokku tuleb TsMS § 61 lg 1 p 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja kantud kohtukulud summas 894,42 krooni. Juhindudes kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 52 p-st 5 ja § 54 lg-st 4 tuleb kostjalt mõista riigituludesse läbivaatamiskuluna kohtu kantud postikulu 215,60 krooni: 7 tähtväljastusteatega kirja edastamine ühikuhinnaga 30.80. Tiia Mõtsnik Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.