3-06-1675/4

3-06-1675 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Maret Altnurme Otsuse tegemise aeg ja koht 29.11.2006, Tallinn Haldusasja number 3-06-1675 Haldusasi M.J.e kaebus Tarbijakaitseameti (TKA) 27.07.2006 otsuse nr 3-15/3907 tühistamise nõudes ja avalikõigusliku suhte olemasolu tuvastamise nõue Asja läbivaatamise kuupäev 15.11.

1. Menetlusosalised ja esindajad RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord nende Kaebuse esitaja – M.J.; Vastustaja TKA volitatud esindaja – Urmas Ehasoo
2. Rahuldada kaebus osaliselt ja tunnistada avalik-õigusliku suhte olemasolu M.J.e töötamisel 20.11.1973 – 16.04.1980 Toiduainete Tööstuse Tööliste Ametiühingu Eesti Vabariikliku Komitee tehnilise peainspektori ametikohal ning 17.04.1980 – 17.07.1985 Toiduainete Tööstuse Tööliste Ametiühingu Keskkomitee tööpeatehnika inspektori ametikohal avaliku teenistuse seaduse § 1 tähenduses (HKMS § 26 lg 1 p 5).
3. TKA 27.07.2006 otsuse tühistamise nõude osas jätta kaebus rahuldamata (HKMS § 26 lg 1 p 6). Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 29.11.2006 arvates esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Asjaolud M.J. esitas 18.07.2006 oma tööandja TKA-le taotluse, et tema tööstaaž aastatel 1973 - 1985, mil ta töötas ametiühingute tehnilise peainspektorina, arvestataks kui soodustusi andvat avaliku teenistuse staaži. 1 TKA 27.07.2006 vastusega asuti seisukohale, et M.J.e taotlus ei kuulu rahuldamisele avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 1 lg 1 ja § 2 lg 1 alusel. M.J. pöördus halduskohtu poole ja taotles TKA 27.07.2006 otsuse nr 3-15/3907 tühistamist ning avalik-õigusliku suhte olemasolu (isiku töötamine 20.11.1973 - 17.07.1985 Toiduainete tööstuse Tööliste Ametiühingu Eesti Vabariikliku Komitee tehnilise peainspektorina ja Toiduainete Tööstuse Tööliste Ametiühingu Keskkomitee töö peatehnikainspektorina ENSVs, kokku 11 aastat, 7 kuud ja 27 päeva, avalikus teenistuses vastavalt ATS § 37 lg-le 2; 45 lgle 2 ja 57 lg-le 2) tuvastamist. Kaebuse põhjendused Vabariigi Valitsuse 02.01.1996 määrusega nr 1 vastu võetud "Endise Eesti NSV ametiasutuste loetelu, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka" (Loetelu) p 13 kohaselt kuuluvad sellesse nimistusse riiklikud inspektsioonid ja nendega võrdsustatud asutused. Tööohutuseeskirjade täitmise üle riigi poolt delegeeritud riikliku kontrolli teostamise kaudu on ametiühingute tehnikainspektsioonid ja tehnilised (pea)inspektorid üheselt käsitletavad riikliku inspektsioonina. Eesti NSV Töökoodeksi (TööK) § 255 lg 1 p 2 sätestas, et tööseadusandluse ning töökaitse eeskirjade täitmise üle teostavad järelevalvet ja kontrolli ametiühingud ning neile alluvad tehnika- ja õigusinspektsioonid. TööK § 256 lg 1 sätestas, et riiklikku järelevalvet tööohutuseeskirjade täitmise üle mõnedes tööstusharudes ja mõnedel objektidel (kõrvuti ametiühingute tehnika-inspektsiooniga) teostab järelevalvet NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riiklik Tehnilise ja Mäejärelevalve Komitee ja tema kohapealsed organid vastavalt selle komitee põhimäärusele. Seega ei saa tekkida kahtlust, et ainuüksi TööK § 256 lg 1 sätestatust lähtudes lasus ametiühingute tehnikainspektsioonil ja tehnikainspektoritel riikliku järelevalve roll tööohutuseeskirjade täitmisest kinnipidamise üle. Riikliku järelevalve teostamisel ohutustehnika ja töötervishoiu eeskirjadest kinnipidamise üle tööstusettevõtetes, transpordis, ehitusel jne teostasid ametiühingute tehnilised inspektorid, kes tegutsesid Ametiühingute tehnilise inspektori põhimääruse (kinnitatud ÜAÜKN-i presiidiumi 26.08.1966 otsusega) ja hiljem tehnikainspektorid Töö- ja tehnikainspektsiooni põhimääruse alusel (kinnitatud ÜAÜKN Presiidiumi 26.08.1977 otsusega). Kaebaja töötas alates 20.11.1973 Toiduainete tööstuse Tööliste Ametiühingu Eesti Vabariikliku Komitee tehnilise peainspektorina. Tööleasumise aluseks oli Ametiühingu Vabariikliku Komitee presiidiumi 20.11.1973 otsus. Toiduainete tööstuse süsteemis olid ainsateks süsteemisisest kogu vastava valdkonna järelevalvet teostavaks institutsiooniks Toiduainete tööstuse Tööliste Ametiühingu Eesti Vabariikliku Komitee tehnilise järelevalve inspektorid ja peainspektorid. 17.04.1980 viidi tehnilised peainspektorid üleliidulisse alluvusse, mille tulemusena muutus küll ametikoha nimetus - Toiduainete Tööstuse Tööliste Ametiühingu Keskkomitee töö-tehnikainspektor ENSV-s, kuid tööfunktsioonides muudatusi ei toimunud. Kaebaja töö sellel ametikohal vältas kuni 17.07.1985, seega kokku 11 aastat, 7 kuud ja 27 päeva. Tehnikainspektorite tööülesanded olid täiesti üheselt käsitletavad järelevalvefunktsiooni täitmisena, sh ettevõtete regulaarne kontrollimine; avastatud rikkumiste ja puuduste kõrvaldamise, samuti vajalike abinõude elluviimise nõudmine töötingimuste parandamiseks, õnnetusjuhtumite ja kutsehaiguste vältimiseks; administratsioonilt kahjulike ja ohtlike tehnoloogiliste protsesside automatiseerimise, raskete tööde mehhaniseerimise, töötajate sanitaar-elukondlike tingimuste parandamise nõudmine; osavõtt grupiliste, raskete ja surmaga lõppenud õnnetusjuhtumite juurdlemisest; kontroll objektide ehitamise ja rekonstrueerimise ning seadmete monteerimise käigus töökaitse töötervishoiu nõuete täitmise üle; osavõtt uute ja rekonstrueeritavate ettevõtete, tsehhide ja jaoskondade vastuvõtukomisjonidest. Riikliku järelevalve funktsiooni täitmist ja ka riikliku sunni rakendamise õigust tõendavad tehnikainspektori (pea-tehnikainspektori) laialdased volitused. 2 TKA vastulause ja taotlus TKA jäi oma 27.07.2006 kirjas väljendatud seisukoha juurde. TKA leidis, et tulenevalt ATS § 1 lg-s 1 ja § 2 lg-s 1 sätestatust puudub TKA-l õigus lugeda kaebuse esitaja kaebuses käsitletud ametiühingute struktuuris töötamist avalikuks teenistuseks. Lisaks kirjas käsitletule ei lugenud TKA ameti pädevusse kuuluvaks avalik-õigusliku suhte sedastamist. Kohtuistung Kohtuistungil jäi kaebaja kohtule kirjalikult esitatud seisukohtade ja taotluste juurde. Vastustaja jäi kohtuistungil seisukohale, et TKA-l puudub pädevus tuvastada avalik-õigusliku suhte olemasolu või puudumist, mistõttu on nende 27.07.2006 keeldumine õiguspärane. Avalik-õigusliku suhte tuvastamise nõudele kohtu poolt vastustaja vastu ei vaielnud, vaid avaldas taotluse osas sisulist toetust. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus leiab, et kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osas, millega kaebaja nõuab avalik-õigusliku suhte olemasolu tuvastamist. Kaebus jääb rahuldamata tühistamistaotluse osas. Kohtu põhjendused on alljärgnevad. Avalik-õigusliku suhte olemasolu tuvastamise nõue HKMS § 6 lg 3 p 3 alusel saab halduskohtus taotleda avalik-õigusliku suhte olemasolu kindlakstegemist. Vastavalt HKMS § 7 lg-le 1 võib kaebuse avalik-õigusliku suhte olemasolu kindlakstegemiseks esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Käesoleval juhul on kaebaja taotlenud kohtult avalik-õigusliku suhte olemasolu, s.o M.J.e töötamine 20.11.1973 - 17.07.1985 Toiduainete tööstuse Tööliste Ametiühingu Eesti Vabariikliku Komitee tehnilise peainspektorina ja Toiduainete Tööstuse Tööliste Ametiühingu Keskkomitee töö peatehnikainspektorina ENSV-s, kokku 11 aastat, 7 kuud ja 27 päeva, avalikus teenistuses, tuvastamist. Oma põhjendatud huvina on kaebaja toonud ära ATS-ist tulenevate soodustuste saamise teenistusstaaži pikenemisel, so potentsiaalsed lisatasud ja –puhkusepäevad. Kohtu hinnangul on töötamine avalikus teenistuses selline avalik-õiguslik suhe, mida saab halduskohtus tuvastada ning kaebaja avaliku teenistuse staaži pikenemisel ei ole välistatud ATS-ist tulenevate lisasoodustuste määramine kaebajale. Seega on kaebus HKMS sätete kohaselt lubatav ning kohtul tuleb see sisuliselt läbi vaadata. ATS § 1 lg 1 ja § 2 lg 1 kohaselt on avalik teenistus töötamine riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. Ametiasutus on riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest finantseeritav asutus, kelle ülesandeks on avaliku võimu teostamine. § 182 lg-te 1 ja 2 kohaselt arvutatakse isikule, kes ATS jõustumisel on teenistuses, teenistusstaaži §-des 153–156 sätestatud korras. § 153 p-s 1 sätestatud tegevuse hulka arvatakse enne ATS jõustumist riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutustes töötatud aeg ja nimetatud asutustele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides ametikohtadel, mis eeldasid avaliku võimu ülesannete täitmist, töötatud aeg, välja arvatud teenistusaeg endise NSV Liidu julgeolekuorganites või relvajõududes. Riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuste loetelu, kus töötatud aeg vastavalt ATS § 153 p-le 1 ja § 182 lg-le 1 arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka, kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega, milleks ongi Loetelu. Loetelu p 13 kohaselt kuuluvad riiklikud inspektsioonid ja nendega võrdsustatud asutused nende endise Eesti NSV ametiasutuste loetellu, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka. Kohtutoimikusse esitatud M.J.e tööraamatu väljavõttest (tl 37) nähtuvalt töötas M.J. 20.11.1973 – 16.04.1980 Toiduainete Tööstuse Tööliste Ametiühingu Eesti Vabariikliku 3 Komitee tehnilise peainspektorina ning 17.04.1980 – 17.07.1985 Toiduainete Tööstuse Tööliste Ametiühingu Keskkomitee tööpeatehnika inspektorina. Toimikusse esitatud materjalidest nähtuvalt oli kaebaja ametikohtadel kohtu hinnangul täita laialdane riikliku kontrolli funktsioon ning seega laialdane avaliku võimu teostamise funktsioon. Nii nähtub ENSV Rahvakomissaride Nõukogu 21.02.1941 määrusest nr 297 (tl 12), et arvesse võttes, et ametiühingute põhimiseks ülesandeks töökaitse alal on riigi poolt ametiühingute peale pandud kontrolli teostamine töökaitseseaduste täitmise üle majanduslikkude organisatsioonide poolt, anti tööinspektsioon üle Töö Rahvakomissariaadi alluvusest Eesti NSV ametiühingute alluvusse. ÜAÜKN-i Presiidiumi 26.08.1966 otsusega kinnitatud ametiühingute tehnilise inspektori põhimääruse (tl 18-20) p-dest 1 ja 13 nähtuvalt teostas ametiühingute tehniline inspektor (tehniline peainspektor) riiklikku järelevalvet tööde ohutuse, töötervishoiu olukorra ja töökaitsealase seadusandluse järgimise üle tööstusettevõtetes, transpordil, ehitustel, organisatsioonides, asutustes ja sovhoosides (kolhoosides), omades riiklike sunnivahendite kasutamise õigust. Kaebaja on õigesti tuginenud ka TööK § 255 lg 1 p-le 2 ja § 256 lg-le 1, millest nähtub tema ametikoha hõlmatus riikliku järelevalve teostamisel. Kohus leiab, et kohtutoimikusse kogutud materjalidest kogumina nähtub, et Toiduainete Tööstuse Tööliste Ametiühingu Eesti Vabariikliku Komitee tehniline peainspektor ning Keskkomitee tööpeatehnika inspektor olid ametikohad, millel teostati avalikku võimu tööseadusandluse täitmise kontrollimisel. Võttes arvesse põhiseadusega kaitstud põhiõigusi: võrdne kohtlemine (§ 12) ning õiguspärane ootus ja õiguskindlus (§ 10, demokraatliku õigusriigi põhimõte), tuleb kaebaja töötamine 20.11.1973 – 16.04.1980 Toiduainete Tööstuse Tööliste Ametiühingu Eesti Vabariikliku Komitee tehnilise peainspektorina ning 17.04.1980 – 17.07.1985 Toiduainete Tööstuse Tööliste Ametiühingu Keskkomitee tööpeatehnika inspektorina võrdsustada töötamisega riiklikus inspektsioonis Loetelu p 13 tähenduses, seega tuvastada kaebaja poolt taotletud avalik-õigusliku suhte olemasolu. TKA 27.07.2006 otsuse tühistamise nõue Kohus jätab rahuldamata eelnimetatud haldusakti tühistamise nõude, kuivõrd TKA ei ole haldusakti andes rikkunud seadust. Kaebaja on TKA-lt nõudnud tegevust (tuvastada tema töötamine avalikus teenistuses enne ATS jõustumist), milleks TKA-l ei ole olnud pädevust. Kaebaja ei ole osanud ka viidata õigusaktile, millest tulenevalt oleks TKA saanud tuvastada nõutud avalik-õigusliku suhte olemasolu. TKA sai juhinduda kehtivast seadusest ja seaduse alusel antud Loetelust, milles ei ole kaebaja eelnevad ametikohad märgitud avaliku teenistuse staaži andvate ametikohtadena. Seega pidi kaebaja avalik-õigusliku suhte tuvastamiseks pöörduma kohtu poole, mida kaebaja ka tegi. Kohtul on HKMS-is sätestatust tulenev õigus vastava suhte kindlakstegemiseks ja tõendite kogumiseks, TKA-l see pädevus puudub. Menetluskulud Pooled ei ole kohtule esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks vastaspoolelt, mistõttu jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Maret Altnurme Kohtunik 4