KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-06-3132 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Malle Seppik ja Urmas Reinola Otsuse tegemise aeg ja koht 8.
§ 1047
sätestab ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasuse.
§ 1047
lg 2 kohaselt teise isiku au teotava asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. 24. Maakohus ei ole andnud hinnangut, kas avaldatud ebaõiged andmed on hageja au teotavad. Ringkonnakohus leiab, et vaatamata sellele, et hageja on süüdi tunnistatud vägivallategudes teise isiku suhtes ja karistatud ka reaalse vangistusega, on vägistamine tunduvalt raskem ja ühiskonnaohtlikum kuritegu, kui need, mille eest hageja süüdi mõisteti. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et hagejale vägistamisepisoodi toimepanemise omistamisega kostja ajalehes teotati tema au. 25.
§ 134
lg 2 kohaselt vabaduse võtmisest, samuti muude isikuõiguste rikkumisest, eelkõige isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse korral, tuleb kahjustatud isikule mittevaraline kahju hüvitada üksnes juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab.
- Ringkonnakohus nõustub kostja seisukohaga, et igale au teotamise juhtumile pole põhjust reageerida rahalise kompensatsiooni väljamõistmisega. Käesoleval juhul on tegemist aga isikut eriti halvustava faktiväitega, mistõttu kannatanu maine sai au teotamise tõttu silmnähtavalt ja oluliselt kahjustatud. Vägistajate suhtes on eriti suur ühiskondlik hukkamõist, mis nähtub ka toimikus olevatest kostja ajalehes ilmunud artikli alusel Y kajastatule järgnenud kommentaaridest. Seetõttu ei ole põhjendatud hagi täielik rahuldamata jätmine põhjusel, et artikli ilmumisega ei tekitatud hagejale kahju, mida oleks vaja kompenseerida rahaliselt. Hageja valib ise viisi, kuidas ta soovib oma rikutud õigusi kaitsta. Hageja ei ole soovinud andmete ümberlükkamist ajalehes, vaid üksnes rahalise kompensatsiooni väljamõistmist. Mittevaraline kahju selles tähenduses väljendab ühiskonna hukkamõistu rikkuja õigusvastasele teole ja on leevenduseks kannatanule talle isikliku õiguse rikkumisega tekitatud ülekohtu eest.
- Mittevaralise kahju rahalise hüvitise suuruse määramisel arvestab kohus au teotamisega põhjustatud negatiivsete tagajärgede ulatust, samuti ka rikkuja süü astet, tema käitumist ja suhtumist kannatanusse pärast rikkumist.
- Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tuvastatuga, et hageja ei ole tõendanud, et temale vanglas osaks saanud kannatused oleksid olnud põhjustatud ilmunud artiklist. Kohus arvestab ka seda, et kostja ei teotanud hageja au tahtlikult, vaid ajakirjaniku ebakompetentsuse ja hooletuse tõttu. Samuti avaldas kostja hiljem täpsustava ja vabandava artikli, mis oli mõeldud eelkõige küll oma käitumise selgitamiseks ja 5
(6)õigustamiseks, mitte avaldatud andmete ümberlükkamiseks või vabandamiseks hageja ees.
- Arvestades eeltoodut leiab ringkonnakohus, et hagejale tuleb mittevaralise kahju hüvitamiseks välja mõista 12 000 krooni.
- Kuna ringkonnakohus teeb ise uue otsuse, tuleb TsMS § 173 alusel muuta ka kohtukulude jaotust. Ringkonnakohus jaotab kohtukulud poolte vahel proportsionaalselt hagi rahuldatud osale, see on 12 % kohtukuludest peab kandma kostja ja 88 % hageja.. G. Kivinurm M. Seppik U. Reinola 6
(6)