2-05-16194/1

2-05-16194 Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. maist
2. a. Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Reet Laasmaa Otsuse tegemise aeg ja koht
3. mail 2006..a. Tallinnas Tsiviilasja number 2-05-16194 Tsiviilasi OÜ hagi PMe vastu rahalise kohustuse täitmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja OÜ seaduslik esindaja juhatuse liige EN; Kostja PM Kohtuistungi toimumise aeg
4. aprillil 2006.a. RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata OÜ hagi PMe vastu 9 328 krooni saamiseks põhivõlana ning 133.40 krooni saamiseks viivisintessidena. Kohtukulude jaotus Kohtukulud riigilõivuna jätta OÜ enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtusse 30 päeva jooksul kohtuotsuse teatavaks tegemise päevast .a. Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei kaudu. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Tallinna Linnakohtule .a. esitatud hagiavalduse kohaselt teatas OÜ kostjale .a. ette soovist lõpetada temaga tööleping TLS § 86 p. 3 alusel koondamise tõttu alates a. Kostja esitas .a. TT ja H I T avalduse, milles palus tunnistada töölepingu lõpetamine temaga koondamise tõttu ebaseaduslikuks ning kuna kostja ei soovinud jätkata töösuhet tööandjaga, palus ta OÜ-lt töölepingu ebaseadusliku lõpetamise tõttu välja mõista hüvitis kuni 6 kuu palga ulatuses. Töövaidluskomisjoni .a. otsusega töövaidlusasjas nr. rahuldati kostja avaldus osaliselt ja tunnistati ebaseaduslikuks temaga töölepingu lõpetamine TLS § 86 p. 3 alusel ning loeti tööleping lõppenuks TLS § 79 alusel töötaja algatusel ja mõisteti töölepingu ebaseadusliku lõpetamise tõttu kostja kasuks OÜ-lt välja hüvitis töötaja 1 kuu keskmise palga ulatuses suummas 6 327 krooni. Kostja ega OÜ ei kaevanud töövaidluskomijoni otsust edasi ning otsus jõustus. OÜ saatis kostjale .a. tasaarvestuse avalduse, millega tasaarvestas ülalmärgitud töövaidluskomisjoni otsusest tuleneva netokohustuse summas 4 664 krooni kostjale juba eelnevalt välja makstud koondamishüvitusega, kuivõrd töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamisega langes ära alus kostjale koondamishüvituse maksmiseks ning koondamishüvitus tulnuks kostjal tagastada tööandjale. OÜ palus kostjal ühtlasi täiendavalt tagastada koondamishüvitus summas 9 328 krooni, millest on lahutatud töövaidluskomisjoni poolt välja mõistetud ning OÜ poolt tasaarvestatud hüvitis. Kostja koondamishüvitist tööandjale ei tagastanud ning OÜ loovutas .a. nõude kostja vastu põhisummas 9 328 krooni hagejale. Koos põhinõudega on hagejal õigus nõuda kostjalt ka viivist. Hageja saatis kostjale .a. nõude tasuda võlgnevus koos nõude loovutamist tõendava OÜ teatisega. Kostja määratud tähtajaks rahalist kohustust hageja ees ei täitnud, mistõttu pöördus hageja käesoleva hagiga kohtusse. Hagis märgitud õigusliku põhjenduse kohaselt seoses koondamise ebaseaduslikuks tunnistamisega langes hageja arvates ära alus kostjale koondamishüvitise maksmiseks ning kuivõrd kostja ei soovinud töösuhte jätkamist OÜ-ga, luges töövaidluskomisjon töölepingu lõppenuks kostja soovil ning mõistis OÜlt kostja kasuks välja hüvituse töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest brutosummas 6 327 krooni, milline summa võrdub kostja ühe kuu keskmise palgaga. VÕS § 1 lg. 1 kohaselt kohaldatakse Võlaõigusseaduse üldosa sätteid muuhulgas ka töölepingutele. OÜ on nõudeõiguse kostja vastu loovutanud hagejale, kes VÕS § 164 lg. 2 kohaselt nõude loovutamisega talle astub uue võlausaldajana senise võlausaldaja asemele. Seega on hagejal õiguslik alus nõuda kostjalt, et viimane tagastaks hagejale koondamishüvitise loovutatud summas ehk summas, millise osas ei ole OÜ tesotanud kostjaga tasaarvestust. VÕS § 113 lg. 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. .a. Ametlikes Teadannetes avaldatud teate kohaselt on VÕS § 94 sätestatud intressimäär enne .a. 2 % aastas. Seega on hageja arvestuse kohaselt viivitusintressiks kokku 9 % aastas ning .a. seisuga on kostja viivitanud rahalise kohustuse täitmisega 54 päeva, mistõttu kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja arvestuse kohaselt ka viivis summas 113.40 krooni. Kõike ülaltoodut aluseks võttes palub hageja kohtul välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus summas 9 328 krooni ning viivitusintress summas 133.40 krooni ja ka kohtukulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited hagile. Kostja esitas hagile kirjalikud vastuväited ning jäi nende juurde ka kohtuistungil. Kostja on oma vastuväidetetes hagile seisukohal, et hageja on OÜ-lt omandanud nõude, mille omandamiseks puudub tal seaduslik alus. Vastavalt VÕS § 168 lg. 1 peab nõude loovutaja uuele võlausaldajale üle andma nõuet ja kõrvalkohustustest tulenevaid õigusi tõendavad dokumendid, muuhulgas ka käesoleva seaduse § 167 lg. 4 nimetatud täitedokumendi, mis võimaldaks tal oma õigusi teostada. Kostja on seisukohal, et OÜ volitatud esindaja EN poolt kostjale saadetud tasaarvestuse avaldus on õigustühine, kuivõrd VÕS § 197 lg. 1 kohaselt, kui tasaarvestuse pooled on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt nõuda tema kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 200 lg. 4 ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Kostja avstuväidete kohaselt on OÜ täitnud kostja ees nõuetekohaselt oma kohustuse maksta välja töövaidluskomisjoni otsusest tuleneva hüvitise summas 6 327 krooni .a. sellega on OÜ tunnistanud enda poolt teostatud tasaarvestuse õigustühiseks. Kostja on seisukohal, et kuna OÜ-l ei olnud võimalik nõudeõigust loovutada nõudeõiguse olemasolu tõendamata, siis pole tekkinud kostja ning OÜ vahel mingisugust võlaõiguslikku suhte. Kostja arvates ei tulene töövaidluskomisjoni otsusest, et töötajal oleks tekkinud kohustus tööandja ees. Töövaidluskomisjoni otsusest ei tulene ka, et koondamishüvitis tuleks tagasi maksta töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamisel. Kostja on seisukohal, et kuna tema sai oma tööandjalt koondamishüvitise heausksena, siis see talle (tööandjale) tagasimaksmisele ei kuulu. Palgaseaduse § 37 lg. 2 sättest tuleneva mõtte kohaselt tagatakse töötajale õiguskaitse juhtumil, kui tööandja soovib tagasi nõuda summat, mille maksmise alus langeb ära tööandja-poolse seaduserikkumise tõttu. Maakohtu otsuse põhjendused ning kohaldatav seadus Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata, ja seda alljärgnevatel põhjendustel. Pooltel puudub vaidlus selle üle, et töövaidluskomisjoni otsusega tunnistati ebaseaduslikuks PM ega töölepingu lõpetamine TLS § 86 p. 3 alusel ja loeti tööleping lõppenuks TLS § 79 alusel töötaja algatusel alates .a. Samuti puudub vaidlus selles, et tööandja OÜ lõpetas PM ega töölepingu TLS § 86 p. 3 alusel alates .a. ning viimane pöördus .a. töövaidluskomisjoni poole avaldusega, milles palus tunnistada töölepingu lõpetamine koondamise tõttu ebaseaduslikuks. Töövaidluskomisjon rahuldas töötaja avalduse osaliselt ning temaga töölepingu lõpetamine TLS §-i 86 p. 3 alusel loeti ebaseaduslikuks ning kostja kasuks mõisteti OÜlt välja hüvitis ühe kuu keskmise palga ulatuses summas 6 327 krooni. Kuna kostja ei soovinud jätkata senise tööandjaga töösuhet, loeti töövaidluskomisjoni otsusega tööleping temaga lõppenuks TLS § 79 alusel töötaja algatusel. Ülaltoodut aluseks võttes on kohtu arvates leidnud asjas veenvat tõendamist asjaolu, et OÜ lõpetas PM ega töölepingu tööandja algatusel TLS § 86 p. 3 alusel koondamise tõttu ilma õigusliku aluseta. Kohtu arvates ei oma asjas õiguslikku tähendust asjaolu, et kostja taotlusel tehtud töövaidluskomisjoni otsuse kohaselt loeti tööleping tööandjaga lõppenuks töötaja algatusel TLS § 79 alusel, kuna PM ei soovinud tööandjaga töösuhet peale tema ebaseaduslikku vallandamist jätkata, milline seisukoht on asja tehiolusid arvestades igati mõistetav. Kohus leiab, et koondamishüvitise tagasi nõudmiseks ning viivistusintressida saamiseks puudub OÜ-lt nõudeõiguse omandanud hagejal õiguslik alus. OÜ põhjustas töösuhtes kostja ebaseadusliku vallandamisega kostjale põhjendatud vajaduse pöörduda vastava avaldusega .a. oma õiguste kaitseks töövaidluskomisjoni poole ning alles .a. otsusega tunnistati kostjaga töölepingu lõpetamine tööandja poolt koondamise tõttu ebaseaduslikuks. Kohtu arvates on ilmne ja asjas veenvat tõendamist leidnud asjaolu, et töötaja oli tööandja süül töölt kõrvaldatud ilma õigusliku aluseta alates .a. – .a., seega vähemalt kolm kuud. Asjaolu, et tööandja maksis kostjale töölepingu lõpetamisel koondamise tõttu TLS § 86 p. 3 alusel vallandamishüvitist summas 9 328 krooni, tuleb lugeda tööandja enda võetud riskiks, mida tal tuleb kanda tema jaoks võimalike negatiivset laadi õiguslike tagajärgede ilmnemisel töötajaga tööandja algatusel töölepingu lõpetamise korral. Kostja vastuväiteid hagile hindab kohus kui põhimõtteliselt asjakohaseid. Kohus peab vajalikuks siinkohal siiski rõhutada, et OÜ poolt kostjale väljamakstud vallandamishüvitist ei saa seaduse mõttest lähtuvalt käsitleda kui viimasele (kostjale) ekslikult välja makstud rahasummat Palgaseaduse § 37 mõttes. OÜ kostja tööandjana oli kohustatud töötajale tema vallandamise korral tööandja algatusel koondamise töttu maksma vastavat hüvitist TLS §-s 90 sätestatud alusel ja suuruses ning selle hüvitise tagasisaamiseks puudunuks tööandjal kohtu arvates igasugune seaduslik alus. Ülaltoodust lähtudes puudus OÜ-l kui kostja tööandjal kohtu arvates ka seadusel põhinev õigustatud huvi nõudeõiguse loovutamiseks kostjalt hüvitise tagasinõudmiseks kolmandale isikule – hagejale. Senikehtinud TsMS §-i 4 lg. 1 kohaselt on igal isikul õigus oma rikutud või vaidlustatud õiguse või vabaduse kaitseks pöörduda seadusega kindlaksmääratud korras kohtusse. Käsitletavas töösuhtes on kohtu arvates rikutud kostja seaduslikke õigusi temaga töölepingu lõpetamisel tööandja algatusel, mistõttu hagi rahuldamiseks puudub kohtu arvates seaduslik alus. Kohtukulud riigilõivuna tuleb jätta hageja enda kanda, aluseks võttes senikehtinud TsMS § 60 lg. 1 sätteid. Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 04.05.2006.a. Ärakiri õige. Kohtunik