KOHTU PÕHJENDUSED
lg 1 p 3 alusel lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
järgi, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et puuduvad
Kohus asub seisukohale, et hageja hagist loobumine tuleb vastu võtta ja menetlus tsiviilasjas lõpetada. Kohus leiab, et UU`i taotlus riigilõivust poole tagastamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele
lg 2 p 2 alusel, mille kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist.
lg 3 järgi tagastatakse riigilõivu tasunud isiku nõudel riigilõiv määruse alusel. Ühtlasi sätestab RLS § 15 lg 1 p 15, et tasutud riigilõiv tagastatakse osaliselt või täielikult, kui esinevad muud seaduses sätestatud alused. Hagiavaldusest ja lisatud maksekorraldusest nähtuvalt tasus UU hagiavalduse esitamisel IL`i vastu arvelduskontolt nr .a riigilõivu 3 750,00 krooni arvelduskontole nr viitenumbriga . Tasutud riigilõiv 3 750,00 krooni vastas hagihinnale, milleks oli 51 814,39 krooni. Käesolevas tsiviilasjas kohus lõpetab menetluse, kuna hageja loobub hagist. Seoses eeltooduga tuleb UU`ile tagastada hagilt IL`i vastu .a arvelduskontole nr viitenumbriga ülekantud riigilõivust pool, s.o summa 1 875,00 krooni. Arne Kolnes Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.