2-06-6783/1

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Ann Meriluht Määruse tegemise aeg ja koht 04.05.2006.a., Tallinnas Tsiviilasja number 2-06-6783 Kohtuasi RS’i kaebus kohtutäituri PP’i .a. otsusele nr. . Asja läbivaatamise kuupäev 19.04.2006.a. avalikul kohtuistungil Istungil osalenud menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: RS Avaldaja esindaja: TT Kohtutäitur: Harju tööpiirkonna kohtutäitur PP Kohtutäituri esindaja: vandeadvokaadi vanemabi EH Sissenõudja: AS (pankrotis) Sissenõudja seaduslik esindaja: Pankrotihaldur LÜ Resolutsioon

1. Jätta avaldus rahuldamata.
2. Kõigi menetlusosaliste menetluskulud jäävad avaldaja kanda. Edasikaebamise kord ning tähtaeg Kohtumääruse peale võivad menetlusosalised ja kohtutäitur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
3. Harju tööpiirkonna kohtutäitur PP (edaspidi kohtutäitur) algatas .a. AS (pankrotis, edaspidi sissenõudja) avalduse alusel täitemenetluse RS’i (edaspidi avaldaja) suhtes Tallinna Linnakohtu .a. otsuse tsiviilasjas nr. täitmiseks ning 18 704,85 krooni sissenõudmiseks. Avaldaja esitas .a. kaebuse, millise kohtutäitur jättis .a. otsusega nr. rahuldamata. Avaldaja nõue ja põhjendused
4. Avalduse kohaselt viibis avaldaja .a. kohtutäituri vastuvõtul ja juhtis kohtutäituri tähelepanu vajadusele täitemenetlus lõpetada. Kohtutäitur menetlust ei lõpetanud ning 1 avaldajal puudus õigus nõuda täitemenetluse lõpetamist. .a. esitas avaldaja kohtutäiturile taotluse menetluse lõpetamiseks. Kohtutäituri otsust menetluse lõpetamisest keeldumist vaidlustas avaldaja .a. kohtutäiturile esitatud kaebuses. .a. otsusega nr. jättis kohtutäitur kaebuse rahuldamata. Avaldaja ei nõustu kohtutäituri eelpool osundatud otsusega, kuna .a. kohtumäärusega tsiviilasjas nr. kinnitati sissenõudja ja võlgniku kokkulepe nõude reguleerituse kohta tasaarvlemise teel. Sissenõudja on kirjalikult loobunud nõudest ja varasemalt nõuet menetlenud kohtutäitur VK on menetluse kord juba lõpetanud. Seega puudus sissenõudjal menetluslik õigus uuesti pöörduda sissenõude algatamiseks täituri poole ja kohtutäituril puudus alus uuesti täitemenetluse algatamiseks. Eeltoodu alusel palub avaldaja tühistada Harju tööpiirkonna kohtutäitur PP’i .a. otsus nr. , lõpetada täitemenetlus täiteasjas nr. ning välja mõista kohtukulud. Kohtuistungil jäi avaldaja esitatud avalduse ja seisukohtade juurde. Avaldaja esindaja väitis kohtuistungil, et täitetoimik nr. on võltsitud, kuna nimetatud toimiku lk. 6 olev .a. arestimise akt on dateeritud käsitsi ja see pole allkirjastatud. Samuti väitis avaldaja esindaja kohtuistungil, et võltsitud on ka täitetoimik nr. , kuivõrd nimetatud toimik ei sisalda avaldaja poolt täiturile edastatud faksi .a. Sellest tulenevalt väitis avaldaja esindaja kohtuistungil, et kõik kolm täitetoimikut (nr. , nr. ja nr. ) on võltsitud ja töödeldud. Lisaks peaks täitetoimikutes nr. ja nr. sisalduma kohtutäitur VK otsus täitemenetluse lõpetamise kohta. Sissenõudja seisukoht ja põhjendused
5. Sissenõudja esindaja vaidleb kaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja kohtukulud välja mõista avaldajalt. Sissenõudja on seisukohal, et avaldaja ja sissenõudja vahel olid samaliigilised kohustused ja tekkis kohustuste tasaarvestamise võimalus. .a. esitas sissenõudja avaldajale avalduse kohustuste tasaarvestuseks, mida avaldaja ei vaidlustanud. Sellest tulenevalt tühistati sissenõudja taotluse alusel Tallinna Linnakohtu .a. määrusega hagi tagamise abinõu. Kuivõrd Riigikohtu .a. otsusega tühistati Tallinna Ringkonnakohtu otsus ja tehti uus otsus, millega jäeti avaldaja nõue sissenõudja vastu 25 738,65 krooni saamiseks rahuldamata, langes tagasiulatuvalt ära nõuete tasaarvestamise alus. Sellest tulenevalt esitas sissenõudja .a. avaldajale avalduse tasaarvestamise tühistamiseks, mida avaldaja ei vaidlustanud. Tasaarvestamise tühistamisega ennistus endine olukord ning vajadus täita jõustunud Tallinna Linnakohtu .a. kohtuotsust. Sissenõudja ei ole esitanud varasemale kohtutäitur VK avaldust täitemenetluse lõpetamiseks, mistõttu tema poolt algatatud täiteasi jätkus vaatamata sellele, et sissenõudja ja avaldaja vahelised nõuded olid ajutiselt tasaarvestatud. Sissenõudja ei ole kunagi oma nõudest avaldaja vastu loobunud ja nõuet avaldaja vastu ei ole käesoleva ajani täidetud. Kohtuistungil jäi sissenõudja esindaja esitatud seisukohtade juurde. Kohtutäituri seisukoht ja põhjendused
6. Kohtutäitur vaidleb avaldusele vastu, kuivõrd antud juhul puudub igasugune õiguslik alus kohtutäituri .a. otsuse tühistamiseks. Kohtutäitur palub avalduse jätta rahuldamata ning menetluskulud sh. kulud advokaadi õigusabi eest jätta avaldaja kanda. Antud juhul on väär, tõendamata ja kohut eksitav väide, mille kohaselt on tegemist varem lõpetatud täitemenetlusega. Käesoleval juhul ei ole tsiviilasjas nr. tehtud kohtulahend täidetud. Vastab tõele, et mingil hetkel eksisteerisid sissenõudja ja avaldaja vahel vastavalt kehtinud seadusele vastastikused ja tasaarvestatavad nõuded, kuid tulenevalt Riigikohtu .a. otsusest nr. langes ära tehtud tasaarvestuse alus. Sissenõudja on kohaselt esitanud tasaarvestuse tühistamise avalduse ning pöördunud kohtutäituri poole kohtulahendi täitmiseks. Kohtutäituril ei eksisteerinud mitte mingit õiguslikku alust täiteasja mittemenetlemiseks kuna puudusid kehtinud TMS-ist tulenevad piirangud eelkõige täiteasja lõpetamise otsus samas asjas. 2 Kuivõrd avaldaja suhtes jõustunud kohtuotsus täidetud ei ole, siis sellest tulenevalt kuulub täitemenetlus avaldaja suhtes jätkamisele. Kohtuistungil jäi kohtutäitur esitatud seisukohtade juurde. Kohtu seisukoht ja põhjendused
7. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega ja täitetoimikutega nr (endine nr. ), nr. (endine nr. ), nr. ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et kaebuse rahuldamiseks alused puuduvad.
8. Alates a. kehtiva täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Antud juhul on esitatud kaebus Harju tööpiirkonna kohtutäituri .a. otsusele nr. täiteasjas nr. (t/l 11). Osundatud otsusega jättis kohtutäitur rahuldamata avaldaja .a. kaebuse (t/l 9-10). Kuna kohus kontrollib vaid kaevatava otsuse seaduslikkust, tuleb kohtul lähtuda selle otsuse tegemise aluseks olnud avaldaja .a. kaebusest.
9. Nimetatud .a. kaebuses taotleb avaldaja täitemenetluse lõpetamist TMS § 48 p 2 alusel, kuna võlanõude täidetuse kinnitus sisaldub .a. kohtumääruses tsiviilasi nr. (t/l 16). Samuti viitab avaldaja asjaolule, et tulenevalt TMS § 49 lg 2 puudus sissenõudjal menetluslik õigus uuesti pöörduda sissenõude algatamiseks täituri poole ja kohtutäituril puudus alus uuesti täitemenetluse algatamiseks.
10. TMS § 48 p 2 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse kirjaliku dokumendi esitamisel, kui sellest nähtub, et sissenõudja nõue on rahuldatud. TMS § 49 lg 2 sätestab, et täitemenetluse lõpetamine ei piira sissenõudja õigust pöörduda uuesti kohtutäituri poole, kui täitedokumendist tulenev nõue on tegelikult täitmata. Sissenõudja ei või pöörduda uuesti kohtutäituri poole, kui ta on nõudest kirjalikult loobunud.
11. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus selles, et täitemenetlus on käesoleval juhul .a. algatatud kohtutäiturile täitedokumendina esitatud jõustunud a. Tallinna Linnakohtu kohtuotsuse tsiviilasi nr. (t/l 48-51) alusel. Nimetatud kohtuotsusega on avaldajalt sissenõudja kasuks välja mõistetud 18 704,85 krooni. Menetlusosaliste vahel on eriarvamused selles osas, kas viidatud kohtuotsusest tulenev nõue on täidetud ning kas sissenõudja on oma nõudest avaldaja suhtes loobunud.
12. Kohus ei nõustu avaldaja seisukohaga nagu oleks nimetatud nõue sissenõudja ja avaldaja vahel tasaarvestatud ja seega puudub sissenõudjal tema vastu nõue. Kohus ei nõustu ka avaldaja seisukohaga nagu kinnitaks Tallinna Linnakohtu .a. kohtumäärus tsiviilasi nr. hagi tagamise tühistamiseks (t/l 16) asjaolu, et kohtuotsus on täidetud. Nimetatud kohtumääruse kohaselt on hagi tagamise tühistamiseks asjaolu, et Tallinna Ringkonnakohtu .a. kohtuotsusega tsiviilasi nr. (t/l 58-62) on avaldaja hagi sissenõudja vastu rahuldatud summas 25 738,65 krooni ning sellest tulenevalt soovivad pooled teha tasaarvestuse (t/l 13-15, 40, 41). Vastavalt sel ajal kehtinud TsMS § 241 lg 7 jõustus ringkonnakohtu otsus selle tegemise päevast. Kohus juhib avaldaja tähelepanu asjaolule, et tasaarvestuse aluseks olev eelpool osundatud Tallinna Ringkonnakohtu .a. kohtuotsus on Riigikohtu .a. kohtuotsusega tühistatud (t/l 52-57), mistõttu on langenud ära ka alus tasaarvestuseks. Asjaolu, et sissenõudja on tühistanud .a. esitatud avalduse tasaarvestuseks (t/l 12) kinnitab sissenõudja poolt avaldajale .a. esitatud avaldus tehingu tühistamise kohta (t/l 38, 63). Asjaolu, et avaldaja ei ole nõustunud sissenõudja .a. avaldusega (t/l 74) ei kinnita, et sissenõudja nõue avaldaja suhtes on tasaarvestatud. Kohus ei nõustu ka avaldaja seisukohaga nagu oleks sissenõudja pidanud tasaarvestuse tühistamiseks pöörduma tuvastushagiga kohtusse, kuna 3 TsÜS § 98 lg 1 sätestab, et tehingu tühistamine toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Seega piisab tehingu tühistamiseks vastava tahteavalduse tegemisest teisele poolele.
13. Kohus on seisukohal, et antud juhul puudub alus täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr. , kuivõrd kohtutäiturile täitedokumendina esitatud jõustunud .a. Tallinna Linnakohtu kohtuotsus tsiviilasi nr. , millise kohaselt mõisteti avaldajalt sissenõudja kasuks välja 18 704,85 krooni, on siiani täitmata. Meelevaldne on avaldaja väide selle kohta, et sissenõudja on oma nõudest kirjalikult loobunud, kuna tõendeid selle kohta kohtule esitatud ei ole.
14. Kohus on seisukohal, et avaldaja esindaja väited selle kohta, et täitetoimik nr. on võltsitud, kuna selle leheküljel nr. 6 sisalduv vara hoiusel või arvelduskontol arestimise akt a. ei sisalda allkirja ning selle kuupäev on kirjutatud käsitsi, on paljasõnalised, sest sisuliselt ei erine nimetatud dokument avaldaja poolt kohtule esitatud aktist (t/l 80). Samuti on paljasõnaline avaldaja esindaja väide selle kohta, et täitetoimik nr. on võltsitud, kuivõrd nimetatud toimik ei sisalda avaldaja .a. kirja (t/l 79-79). Nimetatud dokumendi näol pole tegemist sisulise vaid informatiivse dokumendiga. Samuti ei tõenda täitetoimikute nr. ja nr. võltsitust asjaolu, et nimetatud täitetoimikud ei sisalda kohtutäituri otsust täitemenetluse lõpetamise kohta, kuivõrd avaldaja kinnitas ka ise kohtuistungil, et kirjalikku dokumenti selle kohta, et eelnevad täitemenetlused on lõpetatud tal ei ole.
15. Kohus jätab tähelepanuta järgmised kohtule esitatud dokumentaalsed tõendid: .a. avaldus täitemenetluse lõpetamiseks (t/l 7), Tallinna Kohtutäitur PP’i .a. vastuskiri nr. (t/l 8), Tallinna kohtutäituri PP’i .a. otsus nr. (t/l 17-18), avaldaja .a. e-kiri sissenõudjale (t/l 37), avaldaja .a. kiri (t/l 39), Harju Maakohtu .a. kohtumäärus tsiviilasi nr (t/l 64-66) ja avaldaja .a. kiri (t/l 75-77), kuivõrd need ei oma antud asja lahendamisel sisulist tähtsust. Kõik määruses kajastamata menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta.
16. Menetluskulude osas tuleb juhinduda TsMS § 172 ja §
17. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse ning kui menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kuna avaldaja kaebus jääb rahuldamata, määrab kohus, et kõigi menetlusosaliste menetluskulud jäävad avaldaja kanda.
18. Juhindudes TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Ann Meriluht Kohtunik 4