) § 7 lõigetes 1 või 2 sätestatud vanusesse jõudmist.
Seega õigus soodustingimustel vanaduspensionile tekib isikul vastavalt SVPS § 1 punktile 1 53-aastaselt. X X jõudis nimetatud vanusesse 27.06.
-ega vanaduspensionidele kehtestatud korras ja tingimustel ning haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades SVPS-ist tulenevaid erisusi. 3
lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse 10.01.2002 määrusega nr 6 kehtestatud pensioniõigusliku staaži tõendamise korra § 28 kohaselt on pensionitaotlejal õigus pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtusse, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud. Vastavalt Riigikohtu erikogu määrusele tsiviilasjas 3-2-1-104-03 ja Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrusele tsiviilasjas nr 3-2-1-105-03 kuulub pensioniõigusliku staaži tuvastamine halduskohtu pädevusse. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku § 16 lõikest 1 on halduskohtumenetluses tõenditeks kõik tsiviilasja hagimenetluses lubatud tõendid. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 229 lõike 1 kohaselt on tsiviilasjas tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib tõendiks olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. X X on avalduses nimetanud, et tunnistajate K K, L L, V V ja Z Z ütluste alusel saab tõendada tema töötamist Jõgeva Kolhooside Ehituskontoris käsivormijana, kes osales valuröödel. Siinkohal on oluline rõhutada, et käsivormija nimetus on nii loetelus nr 1 kui ka nr 2, mistõttu tuleb otsustamaks kumba loetelu kasutada, määratleda käsivormija poolt tehtava töö iseloom. Mõne ettevõtte valutsehhis ei olnud valutsehhis valajaid, mistõttu neis valutootmistes töötavad vormijad pidid täitma pidevalt ka valaja tööülesandeid. Valamisest vahetult osavõtvatel vormijatel on õigus soodustingimustel vanaduspensionile loetelu nr 1 alusel. Samadel tingimustel määratakse pension ka vormija-valajatele. Samas on väga oluline silmas pidada, et loetelu nr 1 järgi on vormijatel õigus sooduspensionile vaid siis, kui selles konkreetses valutootmises ei ole koosseisuga ettenähtud valajaid. Vormijad, kes metalli vormi valamisest vahetult osa ei võta, saavad soodustingimustel vanaduspensionile loetelu nr 2 järgi. Samasse gruppi lähevad ka need vormijad, kes osalevad valutöödel, kuid ettevõtte koosseisudega on ettenähtud ka valajad, kuna sellisel juhul ei ole vormija oavõtt valamisest alalise iseloomuga. Pensioniametile esitatud dokumentide kohaselt ei ole X Xil täidetud SVPS § 1 punktis 1 ega punktis 2 sätestatud tingimused soodustingimustel vanaduspensionile õiguse tekkimiseks, kuid pärast tunnistajate ülekuulamist on alus arvestada käsivormijana töötamise aeg 23.09.1982 – 03.12.1990 Jõgeva KEK-is, so 8 aastat 9 kuud ja 16 päeva ning õpilasena töötamise aega (so 15.03.1982 – 22.09.1982) ei saa arvestada. Avalduse esitamise momendil oli soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks puudu 7 kuud ja 6 päeva, kuid tal on preventiivne huvi soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks puuduoleva staaži äratöötamise juhul. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Avaldus on põhjendatud, asjaolud tõendatud ning avaldus tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjustel. Avaldaja seletas, et ta töötas käsivormijana esialgu õpilasena alates 15.03.1982 kuni 22.09.1982 ning seejärel alates 23.09.1982 kuni 03.12.1990 Jõgeva KEK-is. Käsivormijana 4 osales ta pidevalt valutöödel ning KEK valutsehhi koosseisus valajaid ette nähtud ei olnud. Ta töötas samaaegselt nii käsivormijana kui valajana. Ta valas enda poolt vormistatud šablooni järgi alumiiniumit, millest tulid ettenähtud detailid (mudelid). Sellel tööl töötas ta hommikul kella kuuest kuni õhtuni, kogu tööpäeva vältel ning seda ülalnimetatud perioodil. Sama tööd tegi ka V V, kelle tööraamatusse märgiti ametiks vormija-valaja, avaldaja tööraamatusse aga ekslikult sellist kannet ei tehtud, sest tema tööleasumise ajal ei olnud kohal asjatundlik isik. Tšehhis olid kõik töölised vormijad-valajad. Avaldajale annab kõnealune töötamise periood õiguse saada soodustingimustel vanaduspensioni pärast seda, kui ta töötab analoogses kohas veel 7 kuud 6 päeva, sest niipalju on momendil puudu soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks. Avaldaja seletused on täielikult saanud kinnitust tunnistaja V Vi ütlustega (tl 51), kes esitas ka kohtule oma tööraamatu, milles on kanne, et ta on töötanud perioodil 14.10.1981 – 20.09.1989 vormija-valajana. Ta töötas avaldajaga koos samas tsehhis, sama tööd tehes (tl 53). Tulenevalt tunnistaja ütlustest ning rahvusarhiivi 27.10.2006 arhiiviteatist nr 18-75.4/10595, tuleb neid kogumis hinnates lugeda täielikult tõendatuks avaldaja tööstaaž perioodil 15.03.1982 – 03.12.1990. 30.10.2006 pöördus avaldaja Tartu Pensioniameti Jõgeva osakonna poole soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks. Tööraamatu kannetega on tõendatud, et X X töötas perioodil 23.09.1982 kuni 03.12.1990 Jõgeva Kolhooside Ehituskontoris käsivormijana. Võttel aluseks tunnistaja V Vi ütlused, on tõendatud, et avaldaja töötas valutsehhis käsivormija-valajana 8 aastat 2 kuud ja 10 päeva, so valutööde loetelu nr 1 alusel (Vabariigi Valitsuse 16.07.1982 määrusega nr 206 kinnitatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervist eriti kahjustavate ja eriti raskete töötingimustega tootmisaladel, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 1 V. peatüki (metalli töötlemine) järgi on soodustingimustel vanaduspensionile õigus käsivormijal, kes osaleb valutöödel (kood 19430)). Toimiku materjalidega ja Tartu Pensioniameti esindaja seletustega on tõendatud, et avaldaja omab üldist tööstaaži vähemalt 20 aastat ning ta töötas Tudulinna sovhoosis valutsehhis vormija-valajana, perioodil 07.12.1990 – 21.02.1992, so 1 aasta 2 kuud ja 4 päeva. Seda asjaolu ei seal Tartu Pensioniamet kahtluse alla, lugedes selle dokumentaalselt tõestatuks ning see ei ole ka käesoleva haldusasja vaidluse ese. Lugedes tõendatud käesolevas asjas avaldaja töötamine soodustingimustel vanaduspensionile õigustaval ametikohal loetelu nr 1 alusel 8 aastat 9 kuud ja 16 päeva, liites sellele dokumentaalselt tõendatud 1 aasta 2 kuud ja 14 päeva, on avaldaja tööstaažiks kokku 9 aastat 4 kuud ja 24 päeva. Eeltoodust nähtub, et avaldajal jääb vajalikust 10 aastast puudu 7 kuud ja 6 päeva. Avaldajal on preventiivne huvi saada tulevikus soodustingimustel vanaduspensioni pärast puuduoleva staaži äratöötamist. Kohus juhindub HKMS § 16 lg 1, mille kohaselt on halduskohtumenetluses tõenditeks kõik tsiviilasju hagimenetluses lubatud tõendid. TsMS § 229 lg 1 ja 2 kohaselt on tsiviilasjas tõendiks igasugune teave, tunnistaja ütlus, menetlusosalise seletus ja dokumentaalne tõend.
lg 3 kohaselt Vabariigi Valitsuse 10.01.2002 määrusega nr 6 kehtestatud pensioniõigusliku staaži tõendamise korra § 28 kohaselt on pensionitaotlejal õigus pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtusse, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud. 5 SVPS § 1 punkti 1 alusel on soodustingimustel vanaduspensionile õigus isikul, kes on töötanud tervist eriti kahjustavatel ja eriti raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 1 järgi ning kellel on vähemalt 20-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 10 aastat on töötatud nendel töödel. Eelnimetatud tingimuste olemasolu korral on isikul õigus pensionile kümme aastat enne riikliku pensionikindlustuse seaduse (edaspidi
) § 7 lõigetes 1 või 2 sätestatud vanusesse jõudmist.
Seega õigus soodustingimustel vanaduspensionile tekib isikul vastavalt SVPS § 1 punktile 1 53-aastaselt. X X jõudis nimetatud vanusesse 27.06.2001. Ülaltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p-st 5 kohus rahuldab X Xi avalduse täies ulatuses. Tamara Hristoforova Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.