KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks
- mail 2006.a. kell 10.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas. Tsiviilasja number 2-04-1701 (vana nr 2/31-10050/04) Kohtuasi OÜ hagi AS vastu varalise kahju 116.777.- krooni väljamõistmiseks Menetlusosalised Hageja OÜ hageja seaduslik esindaja AR, hageja lepinguline esindaja KD Kostja AS esindaja AH Kolmas isik kostja poolel OÜ esindaja MT-V Kohtuistungi toimumise aeg 20.aprill 2006.a. Asja läbivaatamine Kohtuistungil Resolutsioon.
- Hagi rahuldada osaliselt.
- Tunnistada kindlustusjuhtumiks ajavahemikul veeavarii OÜ-le kuuluvas „ ” baaris .a. kuni .a. ja .a. toimunud
- Välja mõista AS-lt OÜ kasuks 66.300.- (kuuskümmend kuus tuhat kolmsada) krooni. Menetluskulude jaotamine.
- Välja mõista OÜ-lt AS menetluskulu 109,15 (ükssada üheksa krooni ja 15 senti) krooni riigituludesse.
- Välja mõista OÜ-lt menetluskulu 109,15 (ükssada üheksa krooni ja 15 senti) krooni riigituludesse. Menetluskuluna väljamõistetud asja läbivaatamiskulu kuulub pooltel tasumisele . Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohus ja kohtumaja mille otsuse järgi rahaline nõue tasutakse, kohtuotsuse number ja see, et makse teostatakse menetluskulu katteks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue ning põhjendused.
- Hagiavalduse kohaselt on hageja baari „ ” omanik, mis asub keldris. Maja hooldab OÜ
- Hageja ja kostja vahel sõlmiti kindlustusperioodiga .a. kuni .a. isikute .a. juriidiliste varakindlustusleping
- Ajavahemikul .a. kuni .a. toimusid hagejale kuuluvas baariruumis perioodilised üleujutused heitvetega. Hageja teatas kostjale kindlustusjuhtumist .a. .a. hommikul toimus uuesti hagejale kuuluvas baariruumis uputus heitveega
- .a. vastas kostja hagejale, et tegemist ei ole kindlustusjuhtumiga ja keeldus kahju hüvitamast.
- Hageja palus kohtusse esitatud hagis tunnistada tühiseks kostja keeldumine hüvitada talle .a. registreeritud kindlustusjuhtumi saabumise tõttu tekkinud kahju, tunnistada „ ” baaris toimunud veeavarii kindlustusjuhtumiks ja välja mõista AS-lt hageja kasuks kindlustusjuhtumi saabumisega tekkinud kahju hüvitamiseks 137.797.- krooni. Tulenevalt kostja vastusest täpsustas hageja oma nõuet ja vähendas varakahju suurust ning palus Tunnistada „ ” Baaris toimunud veeavarii kindlustusjuhtumiks ning välja mõista kostjalt 116.777.- krooni kindlustushüvitist. Kohtu eelistungil .a. suurendas hageja rahalist nõuet kostja vastu 125.050.- kroonini ning seda tulenevalt asjaolust, et remont „Karu” baaris oli eelistungi toimumise ajaks lõpetatud ( t/l 152).
- Oma nõuete tõendamiseks esitas hageja järgmised dokumentaalsed tõendid: kindlustuspoliisid alates .a. kuni .a., .a. tehtud fotod, AS ja hageja vahel sõlmitud hoolduslepingu äripinna hooldamiseks, kindlustuse üldtingimused, juriidiliste isikute vara kindlustamise üldtingimused ja ohutusnõuded, teate kindlustusjuhtumi registreerimisest, AS teate kahju hüvitamise keeldumisest, hageja taotluse veelkordselt kahju hüvitamise taotlus läbi vaadata, OÜ õiendi .a. OÜ eelarved OÜ-le remonttööde maksumusest AS analüüsiprotokolli .a., Ekspertiisibüroo NK ekspertiisiakti nr töövõtulepingu OÜ ja AS vahel, tõendi täidetud tööde maksumuse kohta, AS arve hagejale, maksekorralduse koopia, mis kinnitab arve tasumist. Kostja vastuväited ja põhjendused.
- Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata VÕS § 423, 477 ja 488 alusel.
- Kostja ei vaidlusta, et poolte vahel sõlmiti juriidiliste isikute vara kindlustamise leping kindlustusperioodiga .a kuni .a kindlustuse üldtingimuste ÜU , juriidiliste isikute vara kindlustamise üldtingimuste THE ja juriidiliste vara kindlustamise ohutusnõuete TOHE alusel 2 ning, et Kindlustuskohaks oli hoone keldris asuv baar.
- Kostja ei vaidlusta ka seda, et . a teatas hageja kahjujuhtumist asuvas baaris, kuid teate kohaselt tungis ajavahemikul . a vihmasaju järel vesi läbi põranda ja seinte keldrikorrusel asuvasse Karu baari, rikkudes baariruumi põranda pinnaga 80 m
- Järgmine vihmavee sissetungimine toimus . a. Hageja on nimetatud juhtumit pidanud hagiavalduses ootamatuks ja põhjendanud kanalisatsiooni süsteemi purunemisega.
- Kostja on seisukohal, et kahjujuhtumi näol ei ole tegemist kindlustusjuhtumiga, mistõttu kahju hagejale hüvitamisele ei kuulu. VÕS § 423 kohaselt on kindlustusjuhtum eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva kohustuse. Kindlustustingimused annavad ammendava loetelu kindlustusjuhtumitest (vt loodusõnnetused THE 4.2.2.
- ja veeavarii THE 20021 punkt 4.2.3.1), mille puhul kindlustusvõtjal kindlustushüvitist on õigus saada. Kuna kahjujuhtumi põhjustas nii . kui ka vihmavee sissetungimine hoonesse ja Kindlustustingimuste THE 20021 punktis 4.2.2.
- ega 4.2.3.
- ei ole kindlustusjuhtumina määratletud vihmavee sissetungimist hoonesse, ei ole antud juhul tegemist kindlustuskaitse all oleva loodusõnnetusega ega veeavariiga ega seega ka kindlustusjuhtumiga.
- Kostja on ka seisukohal, et hagejale kuuluv hoone oli amortiseerunud, mida märkis hageja ise hagiavalduses. Seinas olevate tühikute kaudu jooksis ruumidesse reovesi. OÜ . a kirja kohalt sattus reovesi keldrisse läbi settekaevu, mille sein on ühtlasi vundamendi sein. Kindlustustingimuste THE 20021 p 4.2.3.
- alapunkti c kohaselt veeavarii tagajärjel toimunud kindlustusjuhtumiks ei loeta vara kahjustumist hoone kõdunemise, liigniiskuse, majavammi, halva seisundi, konstruktsioonivigade, ehitus-või hooldustööde halva kvaliteedi tõttu. Kahjujuhtumi võis põhjustada hoone vundamendi halb seisukord. Maja seisukorra eest peab ja saab hea seista maja omanik
- Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et . – . a toimunud vee sisseimbumine hoonesse toimus kanalisatsioonitrassi purunemise tõttu. Juhul kui kanalisatsioonitrass purunes, siis võis see toimuda peale kindlustusperioodi lõppemist. Lisaks sellele puudub ka seos väidetava kanalisatsioonitrassi purunemise ja tekkinud kahju vahel. Vihmavee sissetungimine leidis aset . a ja .a. Kostjale teatati ainult esimesest kahjujuhtumist. Kahjustusi vaatamas käinud kostja kahjukäsitleja US baaris katastroofilist olukorda ei tuvastanud. baaris viibis peale mainitud kahjujuhtumeid ka TH osakonna juhataja KR, kes kinnitas, et pärast nimetatud vee sissetungimisi „ ” baari, on seal majandustegevus jätkunud. Järelikult on „ ” baari sanitaarne olukord peale vihmavee sissetungimist olnud rahuldav hagis esitatud väited baari olukorrast ei vasta tõele. Juhul kui kanalisatsioonitrassi purunemisest tingitult oleks vesi „ ” baari sisse jooksnud, siis ei oleks enne kanalitrassi parandamist seal majandustegevust saanud toimuda. Hageja seletuse kohaselt on kanalisatsioonitrassi väidetavalt remonditud alles . a. Kostja ei vaidle vastu sellele, et . a võis tõesti hagis esitatud väited baari olukorra kohta tõele vastata. Hagiavalduse lisas olevad fotod on tehtud . a, NK ekspertiisibüroo ekspertiis on läbi viidud . a., AS-i analüüsiprotokolli kohaselt on analüüsitav vesi saabunud laborisse . a. Seega hageja esitatud tõendid Karu baari olukorra kohta tõendavad selle seisukorda a., mitte aga kindlustuskaitse ajal .a kuni . a.
- Kostja on seisukohal, et tõendatud ei ole ka hageja poolt väidetud kahju suurus. Hageja teate kohaselt toimus kahjujuhtum ajavahemikul . a. Kahjuteate kohaselt on kahjustada saanud baariruumi puitpõrand (80 m2). Hageja väidete ning NK ekspertiisiakti kohaselt on kahju . a märgatavalt suurenenud ja baariruumid muutunud kasutuskõlbmatuks. Kuna ruumid olid jätkuvalt kahjulike mõjude all, siis pidi varaline kahju suurenema isegi peale kindlustuskaitse lõppemist so peale a. Kahju suurust on NK ekspertiisiakti nr kohaselt .a 137 797 krooni (summa ilma käibemaksuta on 116 777 krooni). Taastamise hindamisel on arvestatud ka seinte ja 3 lagede remondi maksumust, mis kahjujuhtumist teatamisel kahjustada ei saanud. Isegi juhul kui hagi kuulub rahuldamisele, tuleb 116 777 kroonist maha arvata omavastutus 3000 krooni. Hageja on nõude suurusel aluseks võtnud NK ekspertiisiakti. Ekspertiisiaktis (vt akti lisa 1) on lagede ja seinte puhastamise ja maalritöödeks ettevalmistamise kuluna arvestatud 3000 krooni. Kuna kindlustuslepingu kehtivuse ajal ei saanud kahjustada laed ja seinad siis ei kuulu ka puhastamine hüvitamisele summas 3000 krooni. Lisaks on ekspertiisiakti (vt akti lisa 1) ja AS eelarve (vt vastuse lisad 5 ja 6) kohaselt kanalisatsioonisüsteemi remont summas 13 200 krooni. Kuna hageja väitel kanalisatsioonisüsteem ei olnud kindlustatud, siis ei kuulu ka selle remont hüvitamisele. Samas kui tegemist oli tõesti põranda remondiga, siis ei kuuluks rullmembraani paigaldamine hüvitamisele. Kindlustusandja kohustus on endise olukorra taastamine, mitte see et kahju hüvitamise järel saaks kindlustusvõtja parema asja kui tal enne oli. Aluseks võttes hageja tõendeid oleks kahju suurus 97 577 krooni (Ekspertiisiakti kohaselt kahju summas 116 777 krooni – kanalisatsiooni remondi summas 13 200 krooni – koristuskulu 3000 krooni omavastutus 3000 krooni). Kindlustustingimuste THE 20021 p 6.1.1 kohaselt on kindlustusjuhtumist tingitud kahjusumma suuruseks kindlustusobjekti taastamise (remondi) maksumus või taassoetamismaksumus (kindlustusobjektiga samaväärse sama liiki eseme ostuhind). Juhul kui hagi kuuluks rahuldamisele, siis oleks hagejal õigus saada hüvitist, aluseks võttes Johanna Ehitus OÜ pakkumist summas 66 300 krooni (kahju 69 300 krooni – omavastustus 3 000 krooni).
- Oma vastuväidete tõendamiseks hagile esitas kostja dokumentaalsete tõenditena AS .a. juhatuse otsusega kinnitatud kindlustuse üldtingimused, juriidiliste isikute vara kindlustamise üldtingimused (THE 20021), OÜ õiendi kanalisatsioonitrassi olukorra kohta, Ei M ja H Iinfo sademete hulga kohta Tallinnas perioodil .a. kuni .a., AS vastus AS-ile kanalisatsioonisüsteemi olukorra kohta aadressil a., TK vastuse AS kanalisatsioonitrassi kohta, ruumide eplikatsiooni ja plaani, US poolt koostatud vaatlusakti baariruumis .a. ja tema poolt tehtud fotod. Kostja taotles kuulata kohtuistungil üle tunnistajana US ja KR Kolmanda isiku seisukoht.
- Kolmas isik OÜ ilmunud. oma seisukohta esitatud hagi suhtes ei esitanud ning kohtuistungile ei Kohtuotsuse põhjendused.
- Vaidlus puudub selles, et poolte vahel sõlmiti juriidiliste isikute vara kindlustamise leping kindlustusperioodiga .a kuni .a. ja kindlustuskohaks oli hoone keldris asuv „ ” baar. Kindlustuspoliisi nr kohaselt olid kindlustustingimusteks Kindlustuse Üldtingimused ÜU 20021, juriidiliste isikute vara kindlustamise üldtingimused THE 20021 ja juriidiliste isikute vara kindlustamise ohutusnõuded TOHE
- Kindlustuslepingu lisadeks oli kindlustusavaldus nr 45382518, millest nähtub, et kindlustatud oli teiste hulgas ka risk loodusõnnetuse ja veeavarii vastu, mõlemad kindlustussummaga 700.000.- krooni ja mõlemad omavastutusega 3000.krooni. Millist loodusõnnetust ja millist veeavariid loetakse kindlustusjuhtumiks täpsustab Juriidiliste isikute vara kindlustamise üldtingimused.
- Kohus on seisukohal, et käesoleva vaidluse lahendamisel kuulub materiaalõigusliku alusena kõigepealt kohaldamisele VÕS § 423 lg 1, mis sätestab kindlustusjuhtumi mõiste. Nimetatud seadusesätte kohaselt on kindlustusjuhtum eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva kohustuse maksta kindlustushüvitist 4 kindlustusvõtjale. Kõigepealt on vaja kindlaks teha kas hagejale kuuluvas „ ” baaris toimunud kahjujuhtum oli kindlustusjuhtum või mitte.
- Hageja väidetel tekkis talle varakahju kanalisatsioonitrassi purunemise tõttu tekkinud veeavariiga. Kostja väidetel ei ole hageja kanalisatsioonitrassi purunemist tõendanud, vaid kahjujuhtum hagejal juhtus suurte vihmasadude tagajärjel, a. õpus ja alguses aset leidsid ja mida kinnitas ka hageja oma esialgses avalduses kostjale. Selle riski vastu hageja aga end kindlustanud ei olnud. Kohus leiab, et hageja poolt kostjale esitatud teade .a. kinnitab tõepoolest, et vesi hagejale kuuluvasse „ ” baari imbus ajavahemikul .a. kuni .a. pärast vihmasadu Tallinnas. Teine veekahju tekkis kostjal väidetavalt .a. EM ja HI info sademete kohta perioodil .a. – .a. kinnitab, et Tallinnas sadas .a. sademeid 36,4 mm, mis võrreldes , a. ja .a. on 5-18 korda suurem. Eeltoodu tõendab kohtu arvates asjaolu, et vee tungimine hagejale kuuluvasse baariruumi oli seotud suurte vihmasadudega, mis leidsid aset lõpus ja alguses Tallinnas. Samas on aga kohus seisukohal, et OÜ tõenditega .a. ( t/l 52) ja .a. (t/l 100) on tõendatud, et hagejale kuuluvasse keldrikorrusel asuvasse „ ” baari aadressil tungis heitvesi seetõttu, et kollektorisse suubuv kanal varises osaliselt sisse. Kohus on seisukohal, et kuna Juriidiliste isikute vara kindlustamise üldtingimuste p 4.2.3.
- a.) kohaselt loetakse kindlustusjuhtumiks ka kahju tekkimist veeavarii tagajärjel, kui selle põhjustas vee (vedeliku) väljavoolamine või auru väljatungimine veevarustus-, kanalisatsiooni-, jahutus-, või küttesüsteemist ootamatu purunemine tõttu, on hagejal eelpoolkirjeldatud juhtum kindlustusjuhtum, mille eest on tal kostjalt õigust kindlustushüvitist saada.
- Kindlustushüvitise suuruse kindlaksmääramisel arvestab kohus poolte poolt esitatud kirjalikke tõendeid ja ka kohtuistungil üle kuulatud tunnistajate US ja KR ütlusi. VÕS § 477 kohaselt on kindlustusandja kohustatud maksma kindlustusvõtjale hüvitust tegeliku kahju suuruses. Kohus asub sisukohale, et hageja poolt esitatud kahju suurust tõendavatesse dokumentidesse tuleb suhtuda kriitiliselt kuna nad on vastuolus omavahel ning ka teiste asjas kogutud tõenditega. Kõigepealt teatas hageja kostjale, et veeavarii tagajärjel sai tal kannata 80 m2 baariruumi puitpõrandat, millise kahju palub ta kindlustusandjal ka hüvitada. Hageja esitas kohtule dokumentaalse tõendi - NKEkspertiisibüroo ekspertiisiakt nr mille kohaselt on saanud kanalisatsioonivee pikaajalise läbiimbumise tagajärjel kahjustada 150 m2 „ ” baari üldpinda. OÜ eelarve sisaldab hagejal 108 m2 laudpõranda paigaldamise, selle hööveldamise, lakkimise ning samuti ka põrandalaudade ja laki koguse ning maksumuse ( t/l 54). Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja KR ütluste kohaselt ei olnud .a. „ ” baari söögisaalis avarii tagajärgi silmaga näha ja baar töötas ning klientide toitlustamine toimus. Tunnistaja US ütluste kohaselt oli baariruumi põrand osaliselt veega kaetud ruumi tagaosas ning laudade vahelt oli näha, et seal oli vesi all olnud. Arvestades lisaks eeltoodule veel kostja poolt esitatud fotoga, mille kohaselt ei asendatudki endist „ ” baari saali laudpõrandat uue laudpõranda, vaid hoopis keraamiliste plaatidega kaetud põrandaga, mida kinnitas kohtuistungil ka hageja seaduslik esindaja, asub kohus seisukohale, et hageja poolt kahju suurust tõendavaid dokumente ei saa arvesse võtta talle kindlustushüvitise suuruse kindlaksmääramisel, vaid arvestada tuleb hoopis kostja poolt esitatud dokumentaalset tõendit, kus OÜ ja OÜ on teinud hinnapakkumise kahjustatud põranda asendamiseks samaväärsega 69.300.- krooni eest, millele lisandub käibemaks 18 %. Kostja väide, et hagejale kuuluv hoone on amortiseerunud ja kahjujuhtumi võis põhjustada hoone vundamendi halb seisukord, jäi kohtuistungil kohtu arvates paljasõnaliseks. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kahju hüvitamise katteks 66.300.- krooni, kuna väljamakstavast kahjuhüvitisest tuleb maha arvata ka omavastutus, mis poolte vahel kindlustuslepingus kokkulepitu kohaselt oli 3000.- krooni. Kohtukulud. 5
- Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kohus asub seisukohale, et tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab hagi osaliselt tuleb kostjalt kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-ga 60 lg 1 alusel välja mõista hageja kasuks riigilõiv proportsionaalselt hagi rahuldatud osaga ja vastavalt RLS lisale 2 summas 4250.- krooni. Muid menetluskulusid hageja kostjalt välja mõista ei palunud. Kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 54 lg 4 ja § 60 lg 1 alusel kuulub pooltelt väljamõistmisele riigituludesse kohtukuluna ka asja läbivaatamiskulu-postikulu. Arvestades sellega, et kohus rahuldab hagi ligikaudu pooles ulatuses, tuleb postikulud kokku summas 218,30 krooni jaotada poolte vahel võrdselt. Kohtunik: 6