) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vastavalt
lg 1 kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud.
lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Tulenevalt
lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool VV kehtestatud kuupalga alammäära. VV.a määrusega nr 328 on alates .a kehtestatud kuupalga alammääraks 3000 krooni. Seega ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui 1500 krooni. Hageja on lisanud hagiavaldusele lapse suhtes tehtavate kulutuste nimekirja. Selle kohaselt kulub riietele, jalatistele, raamatutele, kantseleitarvetele, töövihikutele, mänguasjadele, kooli ekskursioonidele, teatrile, tervishoiule ning huvialaringidele umbes 1429 krooni, toidule 1500 krooni, meelelahutusele 500 krooni, interneti ühendusele 190 krooni ja koolitoidule 300 krooni, kokku umbes 3919 krooni kuus. .a eelistungil märkis kostja, et hageja poolt lapsele tehtavad kulutused on üle paisutatud. Samal eelistungil nõudis kohus, et kostja annaks . .a omapoolse seisukoha hageja poolt esitatud kulutuste nimekirjale. Kostja seda ei teinud. Seega ei ole kostja esitanud sisulisi vastuväiteid hageja poolt lapsele tehtavate kulutuste vajalikkusele. Kohtu hinnangul ei ole hageja poolt lapsele tehtavad kulutused ülepaisutatud, vaid on mõistlikud, arvestades lapse vanust. Elatusraha väljamõistmisel peab kohus lisaks lapse vajadustele lähtuma ka vanema varalisest seisundist. Kohus leiab, et kostjalt igakuise elatusraha summas 2000 krooni väljamõistmine ei ole põhjendatud, kuna kostja varaline seisund ei võimalda seda maksta.
lg 6 kohaselt võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui vanem kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad alused elatusraha vähendamiseks alla miinimummäära. Kohus leiab, et asjaolu, et 2 isikule on määratud soodustingimustel vanaduspension, ei tähenda, et teda saaks lugeda automaatselt töövõimetuks
Kostja on istungil märkinud, et talle on pakutud tööd , tööaja algusega kell , kuid ta ei jõua sinna selleks ajaks. Samuti on kostjale pakutud tööd , kuid need ei ole talle sobinud. Kostja istungil antud selgitustest ilmneb, et ta on võimeline tööd tegema. Arvestades lapse vajadusi ja kostja varalisi võimalusi on kohtu hinnangul põhjendatud kostjalt välja mõista elatusraha lapse ülalpidamiseks 1500 krooni kuus. Vaidlust ei ole selles, et kostja ei ole kohtumenetluse ajal elatusraha maksnud.
lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Hagi on esitatud .a. Seega tuleb elatusraha välja mõista alates .a. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastavalt kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS 64 lg 1 mõistab kohus riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Riigilõivuseaduse (RLS) § 16 lg 1 p 2 alusel on hageja elatise nõudmise hagis riigilõivu tasumisest vabastatud. Tulenevalt TsMS § 48 lg 1 p 3 määratakse hagihind elatise hagis aasta elatusrahaga. Tulenevalt RLS lisast 2 (kuni .a kehtinud redaktsioonis) tulnuks hagilt hinnaga 18 000 krooni tasuda riigilõivu 1400 krooni. Seega kuulub kostjalt riigituludesse väljamõistmisele riigilõiv 1400 krooni. Pooled üksteiselt kohtukulude väljamõistmise taotlust ei esitanud. Indrek Soots kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.