) § 393 lg 1 kohaselt kohus saatis kostjale hagiavalduse ärakirja ja .a. hagi menetlusse võtmise kohtumääruse, millega määrati kostjale hagile vastamiseks tähtaeg 20 päeva kohtumääruse kättesaamisest alates. Väljastusteate kohaselt võttis kostja hagimaterjalid vastu isiklikult .a. Hagile vastamise tähtaeg möödus seega , kostja kohtule vastanud ei ole. KOHTU PÕHJENDUSED
lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt
Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja rahuldab selle tagaseljaotsusega. Käesolevas tsiviilasjas ei esine
Kohus kohustas kostjat hagile vastama, kostja on hagiavalduse ja kohtumääruse isiklikult kätte saanud, tähtaeg 20 päeva kohtumääruse kättesaamisest oli vastamiseks piisav; kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. Kohus hoiatas kostjat, et tähtaegselt vastamata jätmise korral kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS § 61 lg 2 ja 3 järgi määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PKS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool VV kehtestatud kuupalga alammäära. Kuupalga alammäär alates 01.01.2006.a. on 3 000 krooni. Tallinna Linnakohtu kohtuotsusega kostjalt välja mõistetud elatis on väiksem, kui käesoleval ajal kehtiv elatise alampiir. Hageja nõue suurendada elatist kehtiva alampiirini on põhjendatud.
lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, 2 mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.
lg 2 järgi otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Vastavalt PKS §-le 70 mõistab kohus üldjuhul elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Eeltoodu alusel kohus muudab Tallinna Linnakohtu .a kohtuotsusega välja mõistetud elatise suurust ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise 1 500 krooni kuus alates käesoleva hagi esitamisest .a. kuni AK täisealiseks saamiseni.
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 2 kohaselt tuleb hagilt tasuda riigilõivu.
lg 2 kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete üheksa kuu eest saadav kogusumma. Käesolevas asjas on seega hagihinnaks 9x1500=13 500 krooni, millelt riigilõiv on 1 000 krooni. Vastavalt riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p-le 2 on hageja või kaebuse esitaja elatise nõudmise hagis riigilõivu tasumisest vabastatud.
Kuna kohus rahuldas hagi tagaseljaotsusega, jääb riigilõiv kostja kanda. Heli Käpp Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.