2-06-17795/2

2-06-17795 Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. oktoobrist 2006.a. Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Reet Laasmaa Otsuse tegemise aeg ja koht
2. oktoobril 2006.a. Tallinnas Tsiviilasja number 2-06-17795 Tsiviilasi JG hagi TA vastu elatise saamiseks lapse ülalpidamiseks summas 2 300 krooni kuus. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja JG ning tema lepinguline esindaja vandeadvokaat TMH kostja TA. Kohtuistungi toimumise aeg
4. 2006.a. RESOLUTSIOON Rahuldada JG hagi TA vastu elatise saamiseks summas 2 300 krooni kuus lapse ülalpidamiseks alates .a. Välja mõista TA JG kasuks igakuiselt elatusrahana 2 300 (kaks tuhat kolmsada) krooni kuus kuni .a. sündinud OA täisealisuseni .a., tagasiulatuvalt alates a. Kohtukulude jaotus Asja menetluskulud riigilõivuna jätta TA kanda ning välja mõista kostjalt riigi eelarvesse. Hageja õigusabikulud jätta kostja kanda ning mõista välja kostjalt hageja kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtusse 30 päeva jooksul kohtuotsuse teatavaks tegemisest .a. Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei kaudu. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Harju Maakohtule .a. esitatud hagiavalduse kohaselt sündis poolte lähisuhtest OA Kostja on lapse suhtes isadust tunnistanud ning on kantud lapse sünniakti tema isana. Poolte lähisuhted lõppesid enne lapse sündi . Kostja ei osale lapse ülalpidamisel, kuigi lubas suulisel kokkuleppel hagejale, et maksab lapse ülalpidamiseks iga kuu 1 500 krooni. a. maksis TA hagejale lapse ülalpidamiseks 500 krooni ning rohkem hageja kostjalt rahalist abi pole saanud. Käesoleval ajal on laps täielikult hageja ülalpidamisel ja kostja ei osale lapse ülalpidamisel ega tema kasvatamisel. Hagejale on saanud teatavaks, et kostja töötab ja omab kindlat sissetulekut, kuid tema töökoht pole hagejale teada. Hageja ei tööta, vaid kasvatab kodus tütart. Hageja on täispime inimene, s.t. sügava puudega isik, kellele puue põhjustab lisakulutusi. Puudele vaatamata on hageja omandanud massööri eriala ning töötas kuni lapse sünnini sellel erialal. Hageja saab puudetoetust ning emapalka miinimummääras. Muid sissetulekuallikaid hagejal pole. Hagejale kuulub korteriomand aadressil , tegemist on kahetoalise korteriga. Muud registreeritud kinnis- ja vallasvara hageja ei oma. Hageja sissetulekust ei jätku alaealise lapse ülalpidamiseks. Laps vajab kasvamiseks korrapärast ja täisväärtuslikku toitu, rõivaid, mänguasju ja palju muud, taolist, talle tuleb arvestada eluaseme- ja hoidmisekulud jne. Hageja puuet arvestades vajab ta lapse arendamiseks ka kõrvalabi. Hageja on seisukohal, et lapse elukvaliteet ei tohi kannatada seetõttu, et lapse isa keeldub vabatahtlikult last materiaalselt toetamast. Hageja hagiavalduses esitatud arvestuse kohaselt moodustavad kulutused lapsele kuus kokku 5 200 krooni. Lisaks korralistele igakuistele kuludele on hageja teinud lapsele tema kasvatamisel mitmesuguseid lisakulutusi, nagu näiteks vanker (3 000 krooni), suvekäru (1 500 krooni), turvatool (800 krooni), istetool (400 krooni), sõõtmistool ja laud (1 000 krooni). Eeltoodut aluseks võttes ning arvestades tema majanduslikku seisundit ja lapse vajadusi palub hageja kohtul välja mõista kostjalt hageja kasuks lapse ülalpidamiseks 3 000 krooni kuus elatusraha kuni lapse täisealisuseni alates lapse sünnist .a. Menetluskulud riigilõivuna ning õigusabikuludena palub hageja jätta kostja kanda. Kohtuistungil hageja vähendas elatise nõuet kostja vastu 2 300 kroonile kuus ning palus kohtul antud summa kostjalt välja mõista hageja kasuks lapse ülalpidamiseks. Kostja vastuväited hagile Kostja ei oma kirjalikus vastuses hagile ning ka kohtuistungil hagi ei tunnistanud ning palus kohtul jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Kostja põhjenduste kohaselt ei oma ta regulaarset sissetulekut ning tal pole töötasu kunagi küündinud sellise summani, nagu hageja temalt oma hagis nõuab. Lisaks eeltoodule on kostjal olnud varem …ning ta on viibinud korduvalt ….. Kostja on oma kirjaliku vastuse kohaselt nõus last hoidma, pakkudes hagejale võimalust käia tööl. Kostja kinnituse kohaselt saab ta lastega suurepäraselt hakkama ning on oma elukaaslase lastele usaldusväärne kaaslane. Seni pole hageja O kostja hoole alla usaldanud, arvates, et kostja oma elukaaslasega soovivad lapsele halba. Maakohtu otsuse põhjendused ja kohaldatav seadus Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele, ja seda lähtudes alljärgnevaist asjaoludest. Perekonnaseaduse § 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Seaduse mõtte kohaselt on seega mõlemad vanemad kohustatud kandma ka oma alaealise lapse ülalpidamiskulusid. Hageja arvestuse kohaselt on kulud lapsele kuus kokku 5 200 krooni. Kostja hagis märgitud kulude suurust ning üksikuid kuluartikleid asjas vaidlustanud ei ole. Kostja seisukoht, et tal puudub sissetulek ning ta on oma elukaaslase ülalpidamisel, ei oma asjas õiguslikku tähendust. Kostja ei ole kohtule tõendanud, et tal on probleeme tervisega või et ta omab seoses tervisliku seisundiga puuet, mis takistab tal tööl käimist. Kostja oma kohtule antud seletuse kohaselt omab oma firmat, on lõpetanud ning omab metallitöölise eriala. Kostja oskab valmistada oma seletuse kohaselt ehteid ja jms., elatub käesoleval ajal juhutöödest. Kostja kinnituse kohaselt olid tal alkoholiprobleemid, kuid juba 5 aastat on ta suutnud elada ilma alkoholita. Kostjal on omandis 3 vanemat sõiduautot. Kohtu arvates on eeltoodut aluseks võttes kostjal olemas kõik võimalused saada korralikku töist sissetulekut, kindlustamaks nii endale kui ka oma lapsele vajalikud elatusvahendid, kuna üldteadaolevalt on metallitöö eriala omavate oskustööliste osas suur nõudlus nii Eestis kui ka väljaspool. Kohus asub seisukohale, et asjas puuduvad sellised asjaolud kaalukate põhjuste näol, millele tuginedes võiks kohus jätta kostjalt elatise väljamõistmata Perekonnaseaduse § 61 lg. 6 mõttes ja alustel. Kostja on kantud lapse isana sünniakti ning ta on kohustatud Perekonnaseaduse § 60 lg. 1 kohaselt ülal pidama oma alaealist last. Kostja väited, et kuna hageja ise soovis last, peab ta ise tema kasvatamisega ka hakkama saama, on kohtu arvates asjasse mitte puutuvad ning tuleb jätta tähelepanuta, kuna need ei põhine seadusel. Seonduvalt asjaoluga, et hageja omab sügavat nägemispuuet ning tema majanduslik olukord ei võimalda tal üksinda kindlustada lapsele tema kasvatamiseks ja normaalseks arenguks vajalike rahaliste vahendite olemasolu, tuleb kostjalt teise vanemana välja mõista elatis summas 2 300 krooni kuus tagasiulatuvalt alates .a. aluseks võttes Perekonnaseaduse §-i 70 lg. 2 sätteid, kuna kostja ei ole vabatahtlikult täitnud oma alaealise lapse ülalpidamiskohustust. Kostja kanda tuleb jätta ka asja menetluskulud riigilõivuna ja õigusabikuludena ning jätta need kostja kanda juhindudes TsMS §-de 129 ja 162 lg. 1 sätteist. Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 06.10.2006.a. Ärakiri õige. Kohtunik