lg 1 kohaselt hoiulepingu järgi kohustub üks pool (hoidja) hoidma temale teise poole poolt üleantud vara ja tagastama selle tervena. Poolte vahel ei ole vaidlust, et . a kostja hagejale arvutit ei tagastanud. Kostja põhjendab seda asjaoluga, et sõlmitud leping oli kadunud. Kohtule esitatud hoiulepingu kohaselt juhul kui arvuti peaks lepingu ajal hävima või muutuma töökõlbmatuks mis tahes põhjusel, arvuti varastatakse või viiakse EV territooriumilt välja, tasub kostja hagejale 30 000 krooni 10 päeva jooksul pärast arvuti vargust, hävimist või töökõlbmatuks muutumist. Tasuga viivitamise korral maksab kostja hagejale viivist 1% (kolmsada krooni) päevas (tl 8). 2 Hageja hinnangul on arvuti väärtuse kaotanud, hageja ei ole nõus sellist arvutit tagasi võtma. Kostja hinnagul keeldus hageja alusetult . a arvutit tagasi võtmast, arvuti ei ole hävinenud, varastatud ega muutunud töökõlbmatuks.
lg 1 kohaselt hoidja vastutab hoiulevõetud vara kaotsimineku, puudujäägi või rikkumise eest. Ta vabaneb sellest vastutusest, kui tõendab, et vara kaotsiminek, puudujääk või rikkumine toimus mitte tema süü läbi. Kohus on seisukohal, et käesolevaks ajaks on arvuti muutunud sisuliselt töökõlbmatuks. Poolte vahel ei ole vaidlust, et arvuti väärtus käesoleval hetkel on 1 000 krooni. Seega on arvuti kaotanud oma väärtusest 96 %. Kohus leiab, et seoses infotehnoloogia arenguga, ei ole võimalik hagejal kasutada oma arvutit käesoleval ajal enam vajadusteks, . a oleks hagejal veel võimalik olnud. Kohtule on esitatud . a kostja kiri hagejale, milles kostja soovib arvutit hagejale tagastada (tl 9).
lg 3 kohaselt kui vara hoiuleandja pärast lepingus ettenähtud hoiutähtaja või hoidja poolt § 422 korras nimetatud tähtaja möödumist vara tagasi ei võta, vastutab hoidja selle vara edasise kaotsimineku, puudujäägi või rikkumise eest ainult temapoolse tahtluse või raske ettevaatamatuse korral. Kostja vastuväite kohaselt . a hageja kostjalt arvutit tagasi ei nõudnud ega sellele järele ei tulnud. Kostjal puudus reaalselt võimalus arvuti tagastamiseks, kuna viibis sõjaväes. Pooltevahelise lepingu kohaselt pidi . a kostja tagastama hagejale täielikus töökorras ja defektideta arvuti samas või paremas konfiguratsioonis. Kohus leiab, et kostjal oli võimalus arvuti tagastada nii enne ajateenistusse minemist, kui ka pärast sealt naasmist. Kostja seda ei teinud. Kohtu arvates puudus ka hagejal reaalne võimalus arvuti tagasi võtmiseks, kuna ajateenistusse minemisest kostja hagejat ei teavitanud. Kostja palub kohaldada aegumist, kuivõrd leping lõppes juba 19.08.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.