2-00-81/6

2-00-81 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoobril
2. a kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinn Tsiviilasja number 2-00-81 (endine 2/583-5579/02) Tsiviilasi KÜ hagiavaldus KO vastu omavoliliste ümberehituste likvideerimise ja endise olukorra taastamise nõudes või omavoliliste ümberehituste likvideerimise ja endise olukorra taastamise kulude hüvitamise nõudes. Menetlusosalised ja nende Hageja: KÜ Hageja esindaja: volik alusel KK Kostja KO Kostja esindaja: volik alusel MS-K Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel: OÜ sead esindaja JR ja VA Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel: AS sead esindaja AS esindajad Kohtuistungi toimumise aeg
3. september
4. a RESOLUTSIOON
5. Hagi rahuldada.
6. Kohustada KO’d likvideerima Tallinnas elamu trepikojas korteriga nr piirnevad ning korteriga nr ühendatud omavolilised ümberehitused 2 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.
7. Kohustada KO’d likvideerima elamu katusele viidud suitsutoru ja nimetatud suitsutoru katusele viimiseks elamu katusepaneeli tehtud ava 2 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kohtukulude jaotus
8. Välja mõista KO’lt riigilõiv 120 (ükssada kakskümmend) krooni KÜ kasuks.
9. Väja mõista KO’lt õigusabikulud 4 700 (neli tuhat seitsesada) krooni Korteriühistu kasuks.
10. Välja mõista KO’lt menetluskulu 142 (ükssada nelikümmend kaks) krooni ja 80 senti riigituludesse. Menetluskuluna väljamõistetud asja läbivaatamiskulu kuulub tasumisele . Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohus ja kohtumaja, mille otsuse järgi rahaline nõue tasutakse, kohtuotsuse number ja see, et makse teostatakse menetluskulu katteks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue
11. Kohtule . a esitatud hagiavalduse, hagiavalduse . a täpsustuse ja . a täiendatud hagiavalduse kohaselt kuulub kostjale korteriomand asukohaga . Korteri nr eelmine omanik on korteriga nr piirnevas ühiskasutuses olevas elamu koridoris teostanud omavolilisi ümberehitusi, sh. teinud ava elamu kandvasse seina ning võtnud kasutusse kõigi elamu korteriomanike kaasomandis oleva trepikoja osa. Kostja on tuppa teinud kamina, toe lakke teinud augu, millest on viinud elamu katusele 4,5 m kõrguse suitsutoru.
12. Kostja on võtnud kasutusse talle kuuluva korteriomandi reaalosaga piirneva trepikoja osa, piirates selle seinaga ning ühendades seinaga piiratud trepikoja osa oma korteriga. Korteri ja kasutusse võetud trepikoja osa ühendamiseks on kostja teinud oma korteri seinaks olevasse elamu kandvasse konstruktsiooni ava. Samuti on kostja tema poolt alusetult kasutusse võetud trepikoja osaga piirnevas toas ehitanud kamina ning teinud toa lakke augu, millest on viinud elamu katusele plekist suitsutoru, mis ulatub ca 4,5 m kõrgusele.
13. Korteris nr toimunud omavoliliste ümberehituste ajal kehtinud planeerimis- ja ehitusseaduse § 42 ja 43 ning Tallinna ajutise ehitusmääruse p 105 ja 118 kohaselt pidi ümberehituse tegemiseks olema projekt ning väljastatud ehitusluba. TL ameti . a kirjast nr nähtub, et asuvas elamus ei ole ümberehituse tegemiseks väljastatud ehituslube.
14. Kostja on omavoliliste ümberehituste käigus ning trepikoja osa omavolilise ainukasutusse võtmisel likvideerinud elamu
15. korruse ühenduse väliskeskkonnaga, häiritud on projektikohase ventilatsioonisüsteemi töö, kuna suitsueemaldamise ava ei saa oma otstarvet täita. Takistatud on ka elanike evakueerimine. Ehitatud sutsutoru rikub kehtivaid tuleohutusnõudeid. TT- ja P on . a kirjaga nr teavitanud hagejat ohtudest ja riskidest, mille ümberehitused on elamule ja selle elanikele loonud. Sein, millesse korterit ja trepikoda ühendav ava tehti, on elamu kandev konstruktsiooniosa. Kandvasse seina ja katusepaneeli ava tegemine seab ohtu elamu konstruktsioonide püsivuse tervikuna.
16. TSAPA . a kirjaga nr kohustati korteri nr ümberehitused, kuid ettekirjutus on täitmata. omanikku likvideerima omavolilised Kostja vastus 2
17. Kohtule . a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostja kooskõlastas ümberehitustööd a EP ja HL valitsusega. Kostja ei olnud teadlik, et vajalik on ehitusluba. Kostja leiab, et tuleohutust juurdeehitus ei mõjuta. Kostja tasub 4m2 eest.
18. Kohtule . a esitatud vastuses leiab kostja, et tegemist ei ole tsiviilvaidlusega.
19. Kohtule a esitatud täiendavas seisukohas leiab kostja, et ümberehituste kõrvaldamise kohustus on faktiliselt tuvastatud jõustunud kohtuotsusega. TSAPA . a ettekirjutuse nr kehtivus on tuvastatud halduskohtumenetluses. Kostja leiab, et see on aluseks hagi läbivaatamata jätmiseks.
20. Kostja leiab, et ümberehituse likvideerimine on tema jaoks ebamõistlikult kulukas, tuleohutuse nõuete järgimine oleks võimalik kostja õiguseelneja poolt ehitatud seina osalise lammutamise teel. Kostja kompenseerib nelja ruutmeetri ainukasutusse võtmise hageja poolt igakuiselt esitatud arvete alusel. Kolmanda isiku kostja poolel OÜ Kaminet vastus
21. OÜ valmistas moodulkorstna vastavalt Eestis kehtivatele projekteerimisnormidele. . a paigaldati korsten korterisse. Korstna asukoha näitas omanik lähtuvalt kamina asukohast. Kolmandal isikul ei ole kohustust kontrollida projekti ja muid nõusolekuid. Korstna üleandmisel andis kolmas isik tellijale garantii. Antud aja jooksul puuduste ilmnemisest kolmandale isikule ei teatatud ja parandamise nõudeid ei esitatud. Kohtuistung
22. Kohtuistungil . a hageja esindaja jääb haginõuete juurde. Kostja omavoliline käitumine puudutab kaasomanikke. Tuleohutusnõudeid on rikutud, ümberehitus tekitab otsest ohtu. Hageja esindaja leiab, et ebaseaduslikku ümberehitust ei ole võimalik säilitada.
23. Kostja esindaja jääb vastuväidete juurde. Reaalselt ei ole kellegi õigusi rikutud. Halduskohtus on trepikoja osas asi lahendatud.
24. Kolmanda isiku AS esindaja seletuse kohaselt, ei ole kolmas isik midagi valesti teinud. Kamin on valmistoode. Trepikoja suitsu osas oleks lahendus suitsuluugi paigaldus. Kohtu põhjendused
25. Kohus, kuulanud ära hageja, kostja ja kolmanda isiku esindajad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
26. Kohus on tuvastanud, et kostjale kuulub korteriomand asukohaga Tallinnas. Korteri nr eelmine omanik LI (tl 26-27) tegi korteriga nr piirnevasse elamu kandvasse seina ava ning võttis enda kasutusse trepikoja 4 m2 osa. Kostja õiguseelneja tellimusel paigaldas OÜ . a korterisse moodulkorstna, mille tarvis tehti toa lakke ava, kust on viidud elamu katusele 4,5 m kõrguse suitsutoru (tl 8, 30, 178-179). . a paigaldas AS korterisse kamina (tl 171). 3
27. Poolte vahel ei ole vaidlust, et tegemist on ebaseaduslike ümberehitustega. Ümberehitusteks puudus ehitusluba (tl 15, 63, 81-82, 173) ning kaasomanike enamuse nõusolek (tl 57, 64-71, 111113).
28. Kostja vastuväite kohaselt ei peaks tsiviilkohtumenetuses menetlema hageja nõuet, mis puudutab trepikoja ümberehituse likvideerimist. Kohtule on esitatud TSAPA . a ettekirjutus nr (tl 85). Ettekirjutuse kohaselt on trepikoja kinniehitamisega jämedalt rikutud tuleohutusnõudeid, omavoliline ümberehitus tuleb likvideerida . aastaks.
29. Kohus on seisukohal, et hagejal on asjaõiguslik nõue kostja vastu vaatamata sellele, et kostjale on tehtud ettekirjutus trepikoja ümberehituse likvideerimiseks. Kohus leiab, et ükski avalikõiguslik seadus ei keela hagejal pöörduda ka tsiviilkohtusse. Korteriühistuseaduse § 2 lg 1 kohaselt korteriühistu on korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 1 kohaselt kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. AÕS § 89 kohaselt omanikul on õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega.
30. Kostja vastuväite kohaselt ei riku ümberehitus kellegi huve, kuna seda trepikoja osa ei kasutaks keegi. Kohus leiab, et kostja rikub kestvalt teiste korteriomanike huve sellega, et ümberehitused on otseselt ohtlikud. Isegi kui igapäevaselt ei ole trepikoja osa vajalik ühelegi teisele korteriomanikule ei tähenda see veel, et kaasomandi kaaskasutust võiks omal äranägemisel takistada. Hädaolukorras on oluline, et kaasomandi kasutamine poleks takistatud.
31. Kohus leiab, et hageja on veenvalt põhjendanud, milles seisneb teiste korteriomanike huvide rikkumine. Korteriomanikud on huvitatud sellest, et tuleohutusreegleid järgitakse (tl 16-17, 104105, 164-165), elanikke on vajaduse korral võimalik evakueerida ning elamu kandekonstruktsioonid püsiksid. Kohtumenetluse käigus on kostja nõustunud, et ebaseaduslik ümberehitus ei saa püsima jääda (tl 225), kuid selle likvideerimine on ebamõistlikult kallis. Kohus on seisukohal, et antud juhul on kulud vältimatud suurema kahju ärahoidmiseks. Tegemist on kõrghoonega, mida ei saa iga korteriomanik kooskõlastamatult ümberehitada. Kohtukulud
32. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud.
33. Kooskõlas kuni kehtinud TsMS §-ga 60 lg 1 ja § 54 lg 4 kuuluvad kostjalt väljamõistmisele riigituludesse ka hagejale ja kostjale hagiavalduse, selle täienduste, lisade ja vastuse kättetoimetamise kulud summas 142.80 krooni. TsMS § 60 lg 1 alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele tasutud riigilõiv summas 120 krooni ja TsMS § 61 lg 1 p 2 alusel õigusabikulu summas 4 700 krooni. 4 Karin Sonntak Kohtunik 5