Obsah (7)

§ 450§212§ 293§ 60§ 61§ 52§ 54

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (osaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Otsuse tegemise aeg ja koht 5. september 2006.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-04-1149 (end

) § 442 lg 6]. Hageja nõue ja selle põhjendused 1.HK esitas hagi VL vastu ehitise tunnistamiseks abikaasade ühisvaraks ja kinkelepingu tühisuse tuvastamiseks. OA omandas ehitise asukohaga testamendijärgse pärimisõiguse tunnistuse nr alusel. OA ja HK abiellusid .

1. OA poolt LHile antud notariaalse volikirja alusel kinkis LH VL Hageja leiab, et kuna OA lahusvara väärtus on hageja tehtud töö ja rahalise toetuse abil oluliselt suurenenud, tuleb see lugeda perekonnaseaduse (PKS) § 14 lg 2 ja § 17 lg 4 kohaselt abikaasade ühisvaraks ja seega ilma tema nõusolekuta tehtud kinkeleping tühiseks. OA ja HK ei tunne VL ega ole temaga kohtunud. Hageja väiteil käisid käisid krundil kaks meest ja üks naine, kes pakkusid vanainimestele n ö igakülgset abi. OA selgituste kohaselt pidi asjaajamine seisnema juurde kuuluva ja tühjalt seisva maa erastamise ja võõrandamise korraldamises. on endiselt OA ja HK otseses valduses ning VL ei ole valdust (kaasvaldust) saanud ega kasutanud. Seega ei ole täidetud ka heauskse omandamise eeldused lähtudes asjaõigusseaduse (AÕS) § 92 ja §
2. Kinkelepingu p 2.3 nähtub, et VL on valdus üle antud, mis ei vasta tegelikkusele. OA ja HK on kaotanud omandi oma kodule, samuti 16 000 krooni oma säästudest ning EVP 9 900 krooni. OA ei teavitanud HK ehitisega tehtud tehingutest. 3.HKväiteil on ta panustanud väärtuse suurendamisse oma töö ja rahaliste vahenditega. HK kolis .a. Vaidlusaluses kinkelepingus hindavad pooled väärtuseks 10 000 krooni. aknad summas 19 830 krooni vahetati HK rahaliste vahendite arvelt. Hageja väiteil on vaidlusaluses talus tehtud a remonti ja siseviimistlustöid a., vahetatud torustik ja pump .a. OA kinnitab, et on ühisvara. kinkelepingu sõlmimisest sai hageja teada .a kui helistas maksuametisse, et uurida, miks ei ole saabunud maamaksu teadet, siis sai teada, et neil ei ole maamaksu tasumise kohustust. vallavalitsuses teavitati hagejat kinkelepingust. Hageja palus tunnistada OA ja tema ühisomandiks ja tuvastada sõlmitud kinkelepingu tühisust PkS § 14 lg 2 ja § 17 lg 2,4 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 87 alusel. 2
3. esitas OA hagi sõlmitud kinkelepingu tühisuse tunnustamiseks piiratud teovõime või otsusevõimetuse tõttu. OA väiteil omandas ta , aadressil , asuva ehitise koos selle oluliste osade ja päraldistega (edaspidi ) .a testamendijärgse pärimisõiguse tunnistuse nr alusel. OA andis .a LH ile notariaalse volikirja esindaja, LH, VLile. kinkimiseks. .a kinkelepinguga kinkis OA SA .a ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi akti nr kohaselt esineb OA mõõdukas vaimne alaareng. Ka kinkelepinguks volitust andes .a esinesid tal vaimsest alaarengust tingitud psüühikahäired, mis takistasid tal aru saada oma tegude tähendusest ja seega oli ta otsusevõimetu. Harju Maakohtu tsiviilasjas nr läbiviidud ekspertiisi kohaselt esineb OA mõõdukas vaimne alaareng. Sellest tulenevate psüühikahäirete tõttu ei ole ta kestvalt võimeline oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima. Harju Maakohtu .a otsusega tsiviilasjas nr määrati OA eestkostjaks HK ' OA puudus varasest lapseeast alguse saanud vaimse mahajäämuse tõttu kinkelepingu sõlmimisel (selle sõlmimiseks volituse andmisel) täielik teovõime, mistõttu ei saanud lepingust tekkida algusest peale õiguslikke tagajärgi. Kinkeleping on tühine, kuna puudub tehingu tegemise üks objektiivne eeltingimus, s o mõlema lepingupoole võime sõlmida endale tsiviilkohustusi kaasa toovaid lepinguid. Kinkijal puudus ka eestkostja, kes oleks saanud tehingu heakskiidu kaudu selle legaliseerida. Harju Maakohtu .a otsusega O A määratud eestkostja, HK, on kinkelepingu aktsepteerimisele vastu. OA palub tunnustada kinkelepingu tühisust piiratud teovõime tõttu TsÜS § 8 lg 1, 2, ja § 11 lg 1 alusel OA esitas alternatiivse nõudena taotluse tuvastada .a kinkelepingu tühisust TsÜS § 13 lg 1 alusel. Hageja leiab, et niivõrd kahjuliku tehingu tegemisel tuleb eeldada, et see on tehtud seisundis, mis välistas isiku võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve (otsusevõimetus). Harju Maakohtu määrusega lubati OA astuda menetlusse iseseisva nõudega kolmanda isikuna hageja poolel sõlmitud kinkelepingu tühisuse tunnustamiseks piiratud teovõime või otsusevõimetuse tõttu. OA seaduslik esindaja palus taotluses lahendada hagi

§ 450lg 1 alusel osaotsusega ja tuvastada sõlmitud kinkelepingu tühisus otsusevõimetuse tõttu Ts

ÜS § 13 lg 1 alusel või piiratud teovõime tõttu TsÜS § 11 lg 1 alusel. Kostja vastuväited 6. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja väiteil omandas OA pärandina asuva ehitise ja selle päraldised. Kuna 3 OA ei olnud maast huvitatud ega soovinud teha kulutusi ja kanda kohustusi, soovis sellest loobuda kostja kasuks. OA soovis kinkida maad kostjale. OA vormistas volikirja kolmeks aastaks KAS, kes pidi maa kinkima kostjale. Asjaajamine venis kuna maamõõtmine ja erastamisprotseduurid võtsid aega. Kolme aasta möödudes kui tuli volikirja pikendada, ilmusid kostja juurde OA kaks sõpra, kes pakkusid võimalust, et OA on nõus ja soovib kogu asuvat ehitist koos päraldistega kostjale kinkida tingimusel, et ta jääb seda kasutama tasuta elu lõpuni ja saab ühekordset rahalist abi, ja tema naine HK ei tohi sellest midagi teada kuna ta on abiellunud ainult pärandi pärast. OA läks sõpradega notari juurde ja vormistas volikirja LHile viieks aastaks. Samuti vormistas OA volikirja LHile. kinkis OA volikirja alusel LH kostjale tingimusel, et talle jääb isiklik kasutusõigus kuni surmani. Kostja leiab, et vaidlusalune ei ole ühisvara kuna pärandi sai OA vallalisena. Kinkelepingus on need asjaolud fikseeritud. Kostja väiteil on nii OA kui ka HK kohtunud VL ja KAS, kes on korduvalt viinud toiduaineid ja riideid ning aidanud muul vajalikul viisil. Rahaliselt ja muul moel on aidanud ka LH. Asjaolu, et HK tegi kostja valdustes remonti või parandas torustikku, ei ole tõenditest näha. Lisatud kviitungitest nähtub, et tasunud on OA ja see'kuulub lahendamisele tema ja kostja vahel. Kostja leiab, et kinkeleping on notariaalselt tõestatud ja heade kommete kohane ning vastab OA poolt loetletud volitustele ja leping on kehtiv. Kostja on seisukohal, et HKei ole vaidlusaluse tehingu pooleks. Seega puudub alus lepingu vaidlustamiseks. Kostja vaidleb vastu OA kriminaalasjas tehtud ekspertiisile tuginedes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 293 lg 3. Kohtupsühhiaatriaekspertiisi aktis nr antud arvamuse kohaselt esines arvamuse andmise ajal mõõdukas vaimne alaareng. Samas ei ole OA takistatud kohtuistungil viibimine, kuid ta ei ole täiel määral suuteline mõistma oma tegude tähendust. Kostja leiab, et OA iseseisva isikuna ei ole esitanud iseseisvat nõuet vaidluseseme suhtes lähtuvalt

§212lg 1.

Kohtu põhjendused

1. Kohtuistungil jäid hageja ja iseseisva nõudega kolmas isik hageja poolel hagi juurde ja palusid tehingu tühisuse nõue lahendada osaotsusega. Kostja esindaja vaidles hagile vastu, kuid soostus hagejate ettepanekuga lahendada tehingu tühisuse nõue osaotsusega. Vaidlust ei ole selles, et OA on andnud notariaalselt tõestatud volikirja LHile, kes pidi talle kuuluvad ehitised, asukohaga (või kinnistu samas) kinkima tingimusel, et hagejale jääb tasuta kasutamis- ja elamisõigus elu lõpuni eelpool nimetatud aadressil (t lk 42-43). Vaidlust ei ole selles, et LH OA esindajana sõlmis VL kinkelepingu ning kokkuleppe seeselamisõiguse ning isikliku kasutusõiguse kohta, mille kohaselt omandas kostja asuva ehitise koos selle oluliste osadega ja päraldistega (t 44-48). Vaidlust ei ole selles, et Harju 4 Maakohtu .a otsusega on määratud OA eestkostjaks HK(tlk 118-119). Vaidlus on selles, kas OA avaldas tahet kinkida kostjale asuva ehitise koos päraldistega ja kas ta sai vaimutegevusest tulenevalt aru oma tegudest sh tehingute sisust ja tähendusest. Kohtuistungil kinnitas OA, et ta pole soovinud enne ega nüüd oma kodu kinkida. HK seletusest nähtuvalt elavad nad koos OA ning VL ei kasuta valdust.
2. OA on andnud notariaalselt tõestatud volikirja KA S , kes pidi esindama teda, talle kuuluvate ehitiste ja rajatiste, asukohaga juurde kuuluva maa erastamise ja kinnistamisega. Pärast erastatud maa kinnistusse kandmist jagama kinnistu kaheks omaette kinnistuks: ühe kinnistu suuruseks (seal kus asuvad ehitused) suuruseks jääb 0,29 ha ja teise kinnistu suuruseks jääb kogu ülejäänud maa suurus. Pärast kinnistu jagamist kinkima suurema kinnistu (ilma ehitiseta) VL (t lk 98). Tunnistaja KAS ütlustega on tuvastatud, et OA, kes oli tunnistaja elukaaslane, sõidutas nii OA kui ka tunnistaja notari juurde. Tunnistaja KAS ütlustega on leidnud kinnitust, et tema kaudu sai OA tuttavaks Olev Aasrannaga. Tunnistaja KAS ütluste kohaselt sai OA kõikidest asjadest aru. Tunnistaja KAS ütlused, et nad koos kostjaga viisid hagejatele toidupakke ja riideid, on ümber lükatud HK seletusega, mille kohaselt nägi ta tunnistajat esmakordselt ega ole OAi näinud. Tunnistaja kinnitas, et temal oli huvi vai dl üsal ustele maadele maja ehitada. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et ta lubas abistada OAa kuni surmani, mitte ülal pidada, küll aga alates a ei ole suhelnud hagejatega. Asjakohane on OA osundamine tunnistaja ütlustele, mille kohaselt väited hageja abistamisest on ainetud, kuna tunnistaja on töötu ja väidetavat abi pole osutatud alates a. Kostja esindaja LHi väiteil andis volikirja vormistamisel OA tema andmed notarile. LH kinnitas, et nägi OAa tänavas kui ta tuli notari juurest ja järgmine kord kohtus. Volikirja kohaselt pidi ta maa kinkima VL. Kostja esindaja LHi väiteil ei olnud ta OA ja VL kokkuleppe juures, kuid kostja jutu järgi pidi maa kinkima VL, see olevat hageja tahe. Kohus asub seisukohale, et initsiatiiv kinke tegemiseks on tulnud kostjalt, kes korraldas ka OAnotari juurde toimetamise volikirja vormistamiseks. 9.

§ 293

lg 3 kohaselt kohus võib ekspertiisi määramise asendada teises kohtumenetluses kohtu korraldusel esitatud eksperdiarvamuse kasutamisega, kui see võimaldab ilmselt menetlust lihtsustada ja võib eeldada, et kohus saab eskperdiarvamust vajalikul määral hinnata ka uut ekspertiisi korraldamata. Eksperdile võib ka sel juhul esitada täiendavaid küsimusi või kutsuda ta kohtusse küsitlemiseks. Õige on kostja osundamine, et kriminaalasjas tehtud ekspertiisile ei saa tugineda lähtudes

§ 293lg 3.

Kohus jätab tähelepanuta kriminaalasjas tehtud ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi akti nr kuna see ei ole tehtud kohtumenetluses (t lk 123125).

1. Kohus võtab aluseks Harju Maakohtule .a esitatud kohtupsühhiaatriaekspertiisi akti nr 13 (t lk 120-122). Kohtupsühhiaatriaekspertiisi aktist nr 13 nähtuvalt on OA mõõduka vaimse alaarenguga; on kontaktivalmis, kuid vähese sõnavara ja lihtsakoelise lauseehitusega, arusaamine ümbritsevast lihtsustatud; on 5 lihtsameelselt muretu olekuga; loeb vaevaliselt veerides, liitmisel lahutamisel kasutab sõrmede abil; rahaliste tehingutega ei tule toime. Eksperdi arvamuse kohaselt esineb Olev Aasrannal mõõdukas vaimne alaareng. Sellest tulenevate psüühikahäirete tõttu ei ole ta kestvalt võimeline oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima. Tulenevalt temal esinevatest psüühikahäiretest ei ole OA võimeline kestvalt aru saama oma tegude sh tehingute sisust ja tähendusest. Oma psüühilise seisundi poolt ei ole OA otseseid takistusi kohtuistungil viibimiseks, kuid tulenevalt temal esinevast mõõdukast vaimsest alaarengust ei ole ta suuteline täiel määral mõistma ümbrust ja oma tegude tähendust sh kohtuistungil toimuvat. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et Tallinna Linnakohtu määrusega on määratud OA õigusabi riigi kulul (t lk 134-135).
2. AÕS § 92 lg 1 kohaselt vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Asjas esitatud tõenditega on leidnud kinnitust, et on endiselt OA ja HK otseses valduses ning OA ei ole valdust (kaasvaldust) saanud ega kasutanud. Seega on põhjendatud hageja seisukoht, et täitmata on heauskse omandamise eeldused lähtudes AÕS §
3. Kinkelepingu p 2.3 nähtub, et VL on valdus üle antud, mis ei vasta tegelikkusele.
4. TsÜS § 13 lg 1 kohaselt tehing, mille isik tegi vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu tõttu seisundis, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve (otsusevõimetus), on tühine, välja arvatud, kui isik kiidab tehingu pärast vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu lõppemist heaks. TsÜS § 13 lg 3 järgi kui isik tegi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu mõju all olles endale ilmselt kahjuliku tehingu, siis eeldatakse, et ta tegi tehingu otsusevõimetuna. Kohus leiab, et kuna OA ei ole avaldanud tahet oma kodu kostjale kinkida ja vastavalt eksperdi arvamusele, mille kohaselt OA ei ole kestvalt võimeline oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima, siis kinkis ta otsusevõimetuna asuva ehitise koos selle oluliste osadega ja päraldistega kostjale.

§ 450

lg 1 kohaselt kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet või kui ühes hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest või esitatud vastuhagi puhul üksnes hagi või vastuhagi lõplikuks otsustamiseks valmis, võib kohus teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist. Lahendamata nõuete osas jätkab kohus menetlust. Kohus asub seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele tehingu tühisuse tunnustamise osas. Seega tuleb osaotsusega tunnustada OA ja VL vahel .a sõlmitud kinkelepingu ning kokkuleppe seeselamisõiguse ning isikliku kasutusõiguse kohta tühisust. 13. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne

alates 01.01.2006 kehtiva redaktsiooni jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud

sätestatut. Vastavalt

§ 60

lg 1 (kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsioonis) mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud.

§ 60

lg 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele kohtukullina riigilõiv krooni OAkasuks. 6 Tallinna Linnakohtu a määrusega määrati OA õigusabi riigi kulul (t lk 134-135). Harju Maakohtu määrusega arvestati õigusabikulu 4 287,53 krooni.

§ 61

lg 2 kohaselt kui isik, kelle kasuks otsus tehti, on advokaadi abi eest tasumisest vabastatud, nõuab kohus nimetatud tasu teiselt poolelt sisse riigituludesse. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele riigi kantud õigusabikulu 4 287,53 krooni riigituludesse.

§ 52

p 5 (kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsioonis) kohaselt on asja läbivaatamisekulud: postikulud ja kutsete kättetoimetamise kulud.

§ 54

lg 4 (kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsioonis) sätestab, kui pool, kes pidi ette maksma postikulud, seda kohtu määratud tähtpäevaks ei teinud, võib kohus jätta taotletava toimingu tegemata või mõista läbivaatamiskulud välja kohtuotsusega protsessiosaliselt, arvestades käesoleva seadustiku paragrahvis 60 sätestatut. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele postikulu 13,80 + 13,80 +13,80 + 13,80 +13,80 +13,80 +13,80 + 37,60 + 18,80 + 30,80 + 31,10 + 30,80 + 31,70 + 31,10 + 30,80 + 30,80 + 30,80 + 30,80 + 19,80 = 451,50 krooni riigituludesse (tlk 59-61, 65, 74, 77-78, 90-93, 106, 114, 142-144, 148-149, 158-159, 161, 233). Viivi Villemson kohtunik 7