Obsah (4)
§ 61§ 29§ 51§ 70VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Otsuse tegemise kuupäev ja koht Kohtunik 2-06-17091 20. detsember 2006, Narva Tamara Šabarova Kohtuasi N.F hagi D.F vastu abielu lahutus
§ 61
järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu, siis on hageja seisukohal, et kostjalt kuulub tütre ülalpidamiseks välja mõistmisele elatis brutosummas 1 948 krooni. Abielu lahutamisel soovib hageja taastada oma perekonnanimena neiupõlvenime - K. Kuna kostja ja hageja ei ole saavutanud abielu lahutamise osas kokkulepet, siis leiab hageja, et põhjendatud on kohtukulude välja mõistmine kostjalt. Põhjendades oma nõuet
§-dega 29, 60, 61 hageja palub lahutada N.F ja D.F abielu, milline on registreeritud 14.07.2000.a Ida-Virumaa Perekonnaseisuosakonna Narva talituses; mõista D.F-lt välja N.F kasuks elatusraha tütre K.F ülalpidamiseks suuruses üks tuhat üheksasada nelikümmend 2
(6)Tsiviilasi nr 2-06-17091 kaheksa
(1948)krooni (koos üksikisiku tulumaksuga) kalendrikuus, kuid mitte vähem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuni tütre täisealiseks saamiseni ehk kuni 24.11.2019; pärast abielulahutust taastada hageja poolt enne abiellumist kantud perekonnanimi (neiupõlvenimi), milline on "K"; jätta kohtukulud kostja kanda. 15.11.2006 esitas hageja täiendnõue hagiavaldusele (tl 24-25), mille kohaselt hageja ja kostja abielust on sündinud tütar K.F. Hageja ja kostja abielulised suhted on lõppenud veebruaris 2006 ning hageja ja kostja elavad alates 17.02.2006.a. lahus. Hageja koos tütre K oli sissekirjutatud ja elas oma ema juures Narva-Jõesuus, kuni 27.09.2006.a. Käesoleval ajal hageja koos tütre K on sissekirjutatud ja elab aadressil: Narva linn, . Hageja ja laps on ühest soost. Kuni
- aastani viibis laps emaga kodus kuni ema tööle ja lapse lasteaeda astumiseni. Peale seda viibis laps enamus aega emaga. Peale abieluliste suhete lõpetamist jäi laps emaga elama. Käesoleval ajal laps käib lasteaias „Päikene", mis asub lapse tegeliku elukoha piirkonnas. Laps käib kunstistuudios „Stupeni", kuhu teda viib ja võtab sealt vastu ema. Abieluliste suhete jooksul ainult ema viibis lapsega haiguslehel, kui laps oli haige. Sotsiaalabiameti 06.11.2006.a otsusega oli määratud lapse isaga suhtlemise kord, millega mõlemad pooled olid nõus. Hageja ei sea kostjale takistusi lapsega suhtlemisel. Hageja töötab, omades püsivat igakuist tulu. Hagejal on head elamistingimused (2-toaline korter), lapsele on eraldatud tuba. Lapsel on väga lähedasel suhted emaga. Emotsionaalselt on laps palju rohkem seotud emaga, aga ema ei ole vastu sellele, et laps kohtub isaga. Arvestades faktilist olukorda on hageja seisukohal, et tütar K peab jääma elama koos emaga. Lähtudes ülaltoodust palub hageja määrata alaealise K.F elukoha kindlaks koos hagejaga aadressil Narvas. KOSTJA VASTUVÄITED 09.10.2006 esitas kostja kohtule ”vastuhagi” nime kandva dokumendi (tl 21), mis sisuliselt on vastus hagile ja mille kohaselt kostja ja N.F abielusuhted on lõppenud alates 2006.a veebruarist. Nende edasist jätkamist ei pea võimalikuks. Poolte vahel oli hiljem sõlmitud kokkulepe, millal ja kuidas saab kostja suhelda oma tütre K (vastavalt varasemale taotlusele lisatud graafikule). Kuid alates
- juunist 2006.a on N.F keelanud alusetult ja täiesti seadusevastaselt kostjal tütrega kohtuda, takistab igati temal lapse kasvatamise osas oma vanemlike kohustuste täitmist. Sellega rikub ta mitte ainult kostja, vaid esmajärjekorras ka lapse õigusi, mis on sätestatud Perekonnaseadustiku § 49, § 50 lg 1 ja 2 ning EESTI VABARIIGI LASTEKAITSE SEADUSe § 10 ja
- Vastavalt suulisele kokkuleppele on kostja maksnud lapse ülalpidamiseks igakuuliselt 1500 krooni. N. F ei ole mingeid palveid ega ettepanekuid lapse elatisraha suurendamise osas esitanud. N. F kohtule esitatud nõudega K.F elatisraha suurendamise osas on kostja osaliselt nõus 1500 krooni suuruse summaga, kuna käesoleval ajal ei tööta ning leiab, et nimetatud summaga on arvesse võetud nii mõlema vanema materiaalne olukord kui ka lapse vajadused. Kostja palub lisada eelnevalt esitatud taotlus lapsega kohtumise aja määramise ja vanemlike kohustuste täitmise osas toimiku materjalidele. Põhjendades oma vastuse Perekonnaseaduse § 28 lg 4, § 29 lg 1, 2 ja 3, ning § 38 lg 1 ja 3 kostja palub lahutada abielu N.F-ga; kehtestada elatisraha suuruseks K.F-le igakuuliselt 1500 krooni; vastavalt eelnevalt esitatud graafikule määrata aeg ja koht, kust kostja saab võtta N. F-lt oma tütre K; kohustada N. F mitte takistama kostjal tütre K.F kasvatamisega seotud õiguste ja kohustuste täitmist; asja kohtuliku menetlemisega seotud kulud jätta poolte endi kanda proportsionaalselt nende poolt tehtud kulutustega. Hageja täiendnõudele hagiavaldusele kostja ei vastanud, kuid sai selle isiklikult kätte 20.11.2006 (tl 29). 3
(6)Tsiviilasi nr 2-06-17091 KOHTUISTUNG Kohtuistungil jäi hageja oma nõuete ja nende põhjenduste juurde, täpsustades, et hagiavalduses on ekslikult märgitud tütre sünniaeg, mis tegelikult on 24.11.
- Samuti palub ta jätta peale abielu lahutamist endale abielujärgne perekonnanimi F. Elatise suuruse kohta hageja palub välja mõista elatis summas, mis vastab 1500 kroonile pluss tulumaks. Hageja seletas, et kostja tasus elatise summas 1500 krooni, kuid ebaregulaarselt, iga kord tuleb talle seda meelde tuletada. Viimane kord kostja tasus elatise summas 1500 krooni 2006.a novembris, kohtuotsuse tegemisel hageja palub arvestada kostja poolt tasutud elatise summasid. Kostja kohtuistungile ei ilmunud, kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik, kuna sai isiklikult kohtukutse kätte 03.12.2006 (tl 32). Kohut mitteilmumise põhjustest kostja ei teavitanud. Hageja palus vaadata asi läbi sisuliselt. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses. Tsiviilasjas esitatud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud järgmised asjaolud: et poolte abielu on registreeritud 14.07.2000 Ida-Viru Perekonnaseisuosakonna Narva talituses, kanne nr
- Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud abielutunnistusega AL 0079541 (tl 6) et pooltel sündis tütar K. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud sünnitunnistusega CL 0225979 (tl 7) et Narva Sotsiaalabiameti 06.11.2006 otsusega nr 02/118 juhindudes Perekonnaseaduse § 52 otsustati määrata aeg kostja kohtumiste jaoks tütar Ksenijaga: neljapäeviti kella 16.30-st kella 19.30- ni ja pühapäeviti kella 9.00- st kella 19.00 ni. Nimetatud asjaolu on tuvastanud Narva Sotsiaalabiameti 06.11.2006 otsusega nr 02/118 (tl 27). Abielu lahutamise hagi kuulub rahuldamisele vastavalt perekonnaseaduse (
) § 29 lg-le 2, kuna hagiavalduses märgitud asjaolude kohaselt, mida kostja võttis omaks vastuses hagiavaldusele on poolte abielusuhted lõppenud 2006.a veebruaris ja alates 17.02.2006 elavad pooled erinevates elukohtades. Mõlemad pooled leiavad, et abieluliste suhete taastamine ei ole võimalik, mistõttu on abielu jätkamine muutunud võimatuks. Kohus on seisukohal, et tingimustes, kus üks abielupooltest soovib abielu lahutada ja teine pool ei vaidle sellele vastu, poolte abielusuhted lõppesid peaaegu 1 aastat tagasi ja nad elavad erinevates elukohtades ning ei tunne huvi teineteise vastu, on abielu jätkamine võimatu ning abielu tuleb lahutada. Pärast abielu lahutamist palus hageja jätta talle abielujärgne perekonnanimi F. Vastavalt Nimeseaduse § 11 lg 1 abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Sama paragrahvi lg 2 järgi taastatav perekonnanimi võib olla kas lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi või esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Kuna hageja soovib jätta endale abielu ajal kantud perekonnanimi, siis säilitatakse tal perekonnanimi F.
§ 29
lg 3 kohaselt abielu lahutamisel lahendab kohus abikaasade nõudel lapsesse puutuva vaidluse, vaidluse elatise või ühisvara jagamise üle.
§ 51
sätestab, et kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkulepe puudumisel lahendab vaidluse kohus. Poolte vahel puudub vaidlus ühisvara jagamise suhtes. Samuti puudub poolte 4
(6)Tsiviilasi nr 2-06-17091 vahel lapsesse puutuv vaidlus, kuna kostja ei esitanud vastuväidet hageja nõudele määrata lapse elukohaks ema elukoht aadressil, Narva. Kuid kohus leiab, et lapse elukohta ei saa perekonnaseaduse mõtte kohaselt kindlaks määrata ühe vanema juurde aadressi täpsusega.
§st 51 tulenevalt määrab kohus kindlaks vaid kumma vanema juures laps elab. Seega tuleb hagi rahuldada ka selles osas ja määrata poolte tütre K elukohaks ema elukoht. Perekonnaseaduse (
) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt
§ 61
lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selle summa vähendamine vastavalt sama paragrahvi lg-le 6 on võimalik juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Alates 01.01.2006 on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 3000 krooni, pool sellest moodustab 1500 krooni. Vastavalt
§ 61
lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.
§ 70lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest.
Kostja on hagi õigeks võtnud osaliselt ja nõustunud maksma elatist lapsele kuus 1500 krooni. Hageja ei ole ettepanekuga nõus ja jääb oma nõuete juurde, kuna ta peab maksma veel tulumaksu elatise summalt, sel juhul tegelikult ta saab kätte mitte 1500 krooni vaid vähem ja see summa ei kata lapse ülalpidamiseks vajalikke kulutusi. Riigikohus on oma 09.03.2005 otsuses nr 3-2-1-7-05 leidnud, et
§ 61
lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Sotsiaalministeeriumi uuringust „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“, selgub, et tarbimiskulutused linnas elavale tervele kuni 6-aastasele lapsele moodustavad 1875 krooni kuus (vaata http://www.sm.ee/est/HtmlPages/Lapse_kulud.pdf). Kostja ei vaidlustanud lapse vajadusi ja nende suurust. Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu-, riietuse-, õppetarvete- ja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Lapse elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Samuti tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel
§ 61
järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 23.04.2004 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-51-04 väljendatud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Seega kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda teiselt vanemalt elatise väljamõistmist kohtulahendi alusel. Hageja on soovinud elatise väljamõistmist alates elatisehagi esitamisest (
§ 70lg 1), mis on antud asjas 06.07.2006.
Eeltoodust lähtudes leiab kohus põhjendatud olevat mõista kostjalt välja hageja kasuks elatise igakuise elatusrahana summas 1845 krooni (1500 + 23%) alates 06.07.2006 kuni tütre K täisealiseks saamiseni, s.o kuni 24.11.2019, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse 5
(6)Tsiviilasi nr 2-06-17091 kehtestatud kuupalga alammäärast. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada, et ajavahemikul 2006.a juulist novembrini (k.a) kostja tasus elatise üldsummas 7500 krooni. MENETLUSKULUD Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Ülaöeldust lähtudes leiab kohus, et menetluskulud antud tsiviilasjas peab kandma D.F. Kohus selgitab hagejale, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p 2 kohaselt on hageja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise nõudmise hagis. TsMS § 190 lg 2 alusel riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. TsMS § 123 kohaselt tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Vastavalt TsMS § 129 lg 2 seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Vastavalt TsMS § 139 lg 3 riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Arvestades, et hagiavaldus oli esitatud 06.07.2006, otsus aga tehakse 20.12.2006, loeb kohus õiglaseks võtta riigilõivu suuruse määramisel tsiviilasja hinna määramiseks 6 kuud. Seega moodustab tsiviilasja hind käesolevas asjas 11070 krooni (1845 krooni * 6 kuud) ning riigilõivu suurus antud summalt vastavalt RLS § 37 lg 1 ning lisale nr 2 (alates 01.01.2006 kehtivad määrad) – 1000 krooni, seepärast tuleb kostjalt mõista riigituludesse välja riigilõivu summas 1000 krooni. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1. Tamara Šabarova Kohtunik 6
(6)