VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtmisel põhinev kohtuotsus Kohtuasja number Otsuse tegemise kuupäev ja koht Kohtunik 2-06-14611 31. oktoober 2006, Narva Tamara Šabarova Koht

§ 633

lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. KOHTU ÕIGUSLIK PÕHJENDUS Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses. Kohus peab võimalikuks rahuldada hagi kooskõlas TsMS § 444 lg 1, kuivõrd hagi on õiguslikult põhjendatud ja on tõendatud hagis esitatud asjaoludega ja juurde lisatud dokumentaalsete tõenditega ning kostja on hagi õigeks võtnud. Kostja ei ole nõus välja maksta elatis tagasiulatuvalt.

§ 444lg 1 võib kirjeldava osa kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta.

Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Hagi on tõendatud tsiviilasja kirjalike tõenditega ning Perekonnaseaduse (PKS) §-dega 60 lg 1, 61 lg 1-4, 70 lg 1 ja

1. on õiguslikult põhjendatud PKS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selle summa vähendamine vastavalt sama paragrahvi lg-le 6 on võimalik juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Alates 01.01.2005 oli Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 2690 krooni, pool sellest moodustas 1345 krooni; alates 01.01.2006 on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 3000 krooni, pool sellest moodustab 1500 krooni. PKS § 70 lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Sama paragrahvi lg 2 järgi kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61
2. lõikes nimetatud asjaolusid. Antud asjas PKS § 61 lg-s 6 nimetatud asjaolusid puuduvad ja kostja neid ei esitanud. Kostja väitis ja hageja seda tunnistas, et alates 1998.a juulist kostja kandis hagejale lapse ülalpidamiseks 700 krooni kuus, kuid see on alates 01.01.2005 vähem, kui seadusega ette nähtud miinimummäär, seega ei täitnud kostja lapse ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt. Kostja võis pöörduda õigusabi osutava isiku poole ja küsida, mis suuruses ta peab elatist maksma, kuid ta ei uurinud seda hoolikalt. Seaduse järgi (PKS § 70 lg 2) hagejal on õigus nõuda elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Hageja esitas oma nõue maksekäsu kiirmenetluse avaldusena 05.05.2006, seega on tal õigus nõuda elatise välja alates 05.05.
3. Kuna kostja ei täitnud lapse ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt, tuleb hagi rahuldada täies ulatuses ning mõista kostjalt välja hageja kasuks elatis lapse ülalpidamiseks alates 2

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 162 lg-st 4 tuleneb, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et arvestades hageja käitumist kostja suhtes ning kostjal veel kahe lapse olemasolu, oleks hageja menetluskulude väljamõistmine kostjalt tema suhtes äärmiselt ebaõiglane, mistõttu tuleb poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p 2 kohaselt on hageja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise nõudmise hagis. TsMS § 190 lg 2 alusel riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. TsMS § 123 kohaselt tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg.

§ 129

lg 2 seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa.

§ 139lg 3 riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast.

Arvestades, et hagiavaldus oli esitatud 05.05.2006, otsus aga tehakse 31.10.2006, kohus loeb õiglaseks riigilõivu suuruse määramisel võtta tsiviilasja hinna määramiseks 6 kuud. Seega moodustab tsiviilasja hind käesolevas asjas 9000 krooni (1500 krooni * 6 kuud) ning riigilõivu suurus antud summalt vastavalt RLS § 37 lg 1 ning lisale nr 2 (alates 01.01.2006 kehtivad määrad) – 650 krooni, seepärast tuleb kostjalt mõista riigituludesse välja riigilõiv 650 krooni. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 444 lg 1, 468 lg 1 p 1, 630, 632. Tamara Šabarova Kohtunik 3