2-06-15125/6

KOHTUMÄÄRUS Tsiviilasja number 2-06-15125 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28.12.2006, Tallinn Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Ande Tänav, Ülle Jänes Tsiviilasi A.S (S) hagi AS * vastu lepingu kehtivuse tunnustamiseks ja vastuvõtuviivituses olevaks tunnistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 31.08.2006 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.S määruskaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 31.08.2006 määrus lepingu kehtivuse tunnustamise nõude menetlusse võtmisest keeldumise kohta ja saata avaldus menetlusse võtmise otsustamiseks esimese astme kohtule.
2. Määruskaebus rahuldada. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja menetluse käik
3. A.S esitas 19.06.2006 Harju Maakohtule hagi AS * vastu ja palus tunnistada kostja pooltevahelises 27.10.1999 laenulepingus vastuvõtuviivituses olevaks ja tunnustada pooltevahelise 27.10.1999 laenulepingu kehtivust. Hageja tasust hagilt riigilõivu 2000 krooni. Harju Maakohus jättis hagiavalduse käiguta ja kohustas hagejat tasuma hagilt täiendavalt riigilõivu 54 250 krooni. Kuna hageja taotleb pooltevahelise 27.10.1999 lepingu kehtivuse tunnustamist, on hagihinnaks nimetatud lepingu hind, s.o 1 912 259,10 krooni ning hagejal tuleb nimetatud nõudelt TsMS § 139 lg 3 ja § 125 ning riigilõivuseaduse § 37 lg 1 kohaselt tasuda riigilõivu 55 250 krooni. Kuna hageja on tasunud riigilõivu 1000 krooni, tuleb tal tasuda lisaks 54 250 krooni. 18.07.2006 esitas hageja kohtule taotluse, milles leiab, et kõnesolev nõue on tuvastusnõue, millelt on riigilõivu tasutud seaduses ettenähtud määras. Hagi rahuldamise korral on hageja laenusaajana kohustatud kostjale tagastama 1 912 259,10 krooni, seega on hüve saajaks kostja. Hüve väärtust, mida hageja on eeldatavalt õigustatud laenulepingu kehtivuse tunnustamise korral saama, ei ole võimalik kindlaks määrata, mistõttu tuleb haginõue lugeda mittevaraliseks ja eeldada, et hagihinnaks on 15 000 krooni, millelt tuleb tasuda riigilõivu 1000 krooni.
4. Harju Maakohus keeldus hagi osas, milles hageja taotles pooltevahelise 27.10.1999 laenulepingu kehtivuse tunnustamist, menetlusse võtmast, kuna hageja ei tasunud nimetatud nõudelt seaduses ettenähtud määras riigilõivu. TsMS § 125 kohaselt määratakse tuvastushagi hind hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks. Õiguse üle peetavas vaidluses määratakse hagihind TsMS § 126 lg 2 järgi õiguse väärtusega. Sellele vaatamata, et hageja esitas tuvastusnõude, paludes tunnustada pooltevahelise 27.10.1999 laenulepingu kehtivust, on tegemist õiguse üle peetava vaidlusega ning hagihinnaks on pooltevahelise lepingu hind 1 912 259,10 krooni, millelt RLS § 37 lg 1 järgi tuleb tasuda riigilõivu 55 250 krooni. Määruskaebuse taotlus ja põhjendused
5. Hageja palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja võtta hagi kõnesolevas osas menetlusse või anda hagejale mõistlik tähtaeg nõutud riigilõivu tasumiseks. Hageja nõue on suunatud hageja õiguse tunnustamisele tagastada kostjale 1 912 259,10 krooni vastavalt lepingu tingimustele, s.o igakuiste maksetena alates 27.11.1999 põhiosa summas 10 600 krooni (lisanduvad intressid). Kohus ei tuvastanud, millise hageja õiguse üle saab lepingu kehtivuse tunnustamise nõudes vaidlus toimuda. Hageja kinnitab hagiavalduses kostjalt 1 912 259,10 krooni saamist. Seega võimaliku hageja õiguse üle vaidlust ei toimu. Ühtegi muud õigust väärtusega 1 912 259,10 krooni hagejale lepingust ei tulene. Hageja õigus tagastada kostjale 1 912 259,10 krooni vastavalt lepingu tingimustele ei ole väärtusega 1 912 259,10 krooni. Antud juhul ei ole hageja väljendanud tahet saada kostjalt 1 912 259,10 krooni, vaid soovi tagastada nimetatud summa kostjale vastavalt lepingu tingimustele. Määruskaebuse vastus
6. Kostja märgib, et hagi hind tuleks määrata TsMS § 126 lg 2 järgi laenu tagastamata summalt, mitte laenusummalt või alternatiivina sissenõutavalt summalt seisuga 19.06.2006 593 600 krooni. Kostjale teadaolevalt on hageja poolt nimetatud laenulepingu alusel tagastamata 1 668 459,08 krooni, millist summat tuleks pidada hagihinnaks. Väär on väide, et kõnesolevas nõudes ei väljendu mingit otsest varalist huvi - sellest sõltub, kas hageja peab laenusumma tagastama koheselt või vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule. Sellest sõltub ka hageja kõrvalkohustuste suurus. Isegi kui eeldatavat hüve väärtust pole võimalik kindlaks määrata, võib kohus kõiki asjaolusid arvestades määrata TsMS § 132 lg 2 alusel mittevaralise nõude puhul hagihinnaks muu hinna kui 15 000 krooni. Ringkonnakohtu määruse põhjendused
7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus lepingu kehtivuse tunnustamise nõude menetlusse võtmisest keeldumise kohta ei ole õige. Hageja seisukoht, et laenulepingu kehtivuse tunnustamise nõue on käesoleva asja asjaolusid arvestades tuvastusnõue, on õige, sest hageja ei ole hagi rahuldamisel õigustatud saama hüve, millest kohus on ekslikult hagihinna arvestamisel lähtunud. Käesoleval juhul ei soovi hageja vabaneda laenu tagastamise kohustustest. Seega tuleb esitatud nõuet käsitleda mittevaralise nõudena, millelt hageja on riigilõivu 1000 krooni tasunud.
8. Asjaolu, et kostja on väidetavalt kõik 27.10.1999 laenulepingust tulenevad nõuded hageja vastu loovutanud 10.04.2002 sõlmitud nõude loovutamise lepinguga x AS-le, kes on 30.06.2005 esitanud hageja vastu nõude (tsiviilasi 2-05-14926 on maakohtu menetluses), ei anna alust keelduda avalduse menetlusse võtmisest. U.Loonurm A.Tänav Ü.Jänes 2