3-03-8/10

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Sirje Tromp Määruse tegemise aeg ja koht 21.september 2006, Tallinn Haldusasja number 3-03-8 Haldusasi M.B. õigusjärglase V. B. kaebus Tallinna Linnavolikogu 14.06.2001 otsuse nr 192 p 2.2 osalise tühistamise nõudes. RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus.
2. Lõpetada kaebuse menetlus.
3. Saata käesoleva määruse ärakiri protsessiosalistele: * V. B. - kaebuse esitaja õigusjärglane, xxxxxxxx TALLINN; * Siiri Schneider – vandeadvokaat, AB Siiri Schneider OÜ, Müürivahe 33-8, 10140 TALLINN; * Tallinna Linnavolikogu - vastustaja, Vana-Viru 12, 15080 TALLINN; * Tarvo Lindma – vandeadvokaat, kolmanda isiku X AS lepinguline esindaja, Maria Mägi AB, Narva mnt 7, 10117 TALLINN. Edasikaebamise kord KOHUS LEIDIS: Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu kümne Määrus ei ole edasikaevatav päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisest. 16.jaanuaril 2003.a. esitas M.B. (V. B. ema) Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnavolikogu
4. juuni 2001.a. otsuse nr 192 „Haljas tee, Pähkli tn, Kase tn ja Kuslapuu tn vahelisele kvartalile hoonestusõiguse seadmine“ p 2.
5. tühistamiseks Kase tn 57 (Sarapuu tn 11) elamu osas. Kaebuse esitaja leidis, et kaevatav otsus rikub tema õigust Sarapuu tn 11 eluruumi erastamiseks, mida M.B. oli taotlenud 26.01.1995 Pirita Linnaosa Valitsusele esitatud avalduses. Kaebuses väitis M.B., et sai vaidlustatud haldusaktist teada
6. jaanuaril 2003, kui talle väljastati see Tallinna Linnavolikogu kantselei kaudu. Tallinna Halduskohus leidis, et kaebus ei ole esitatud tähtaegselt. 09.04.2003 määrusega haldusasjas nr 3-633/2003 jättis kohus rahuldamata M.B. taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ning lõpetas haldusasja menetluse. Kaebuse esitajale kohtu poolt posti teel väljastatud kohtumääruse kättesaamise kohta kaebaja poolt andmed puuduvad. M.B. suri xx xx xxxx. 07.10.2005 esitas M.B. õigusjärglane (poeg) V. B. Tallinna Halduskohtu 09.04.2003 määrusele erikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule, kes oma 08.11.2005 määrusega tühistas Tallinna Halduskohtu 09.04.2003 määruse ja saatis asja esimese astme kohtule asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise jätkamiseks. 06.01.2006 kohtule esitatud taotluses leidis V.B., et kaebus vaidlustatava haldusakti tühistamise nõudes oli esitatud HKMS § 9 lõikes 1 sätestatud tähtaja piires, kuna kaebaja M.B. sai haldusaktist teada 15.01.2003, kuna mistahes andmed haldusakti varasema teatavakstegemise kohta puuduvad. Juhul, kui kohus kaebuse esitaja seisukohtadega kaebuse esitamise tähtaegsuse kohta ei nõustu ja leiab, et kaebus on esitatud tähtaja rikkumisega, palus kaebaja kaebuse esitamise tähtaeg ennistada, kuna see oli mööda lastud mõjuvatel põhjustel. Mõjuvate põhjustena tuleb käsitleda asjaolu, et M.B. näol oli tegemist kõrges eas II grupi invaliidiga, kellel oli probleeme liikumisega, samuti oli opereeritud M.B. silmi, millest tulenevalt oli tema nägemine halb. Seetõttu ei ole võimalik eeldada, et ta oli võimeline aru saama, et võib olla välja antud tema õigusi riivav haldusakt. Vastustaja ja kolmas isik leiavad, et kaebaja ei ole Tallinna Linnavolikogu
7. juuni 2001 otsust nr 192 vaidlustanud seaduses ettenähtud 30-päevase vaidlustamistähtaja jooksul ning puuduvad mõjuvad põhjused kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluses on kaebaja palunud tähtaja ennistamist põhjusel, et kaevatav haldusakt rikkus otseselt kaebaja õigust eluruumi erastamisele ning oleks seetõttu pidanud olema haldusakti andja poolt kaebajale isiklikult teatavaks tehtud. Vastustaja on seisukohal, et kõnealune haldusakt ei ole suunatud reguleerima kaebuse esitaja subjektiivset avalikku õigust eluruumi erastamisele, vaid tsiviilõiguslikke suhteid, mistõttu ei saanud haldusmenetlust reguleerivatest õigusnormidest tuletada linnavolikogu kohustust teha vaidlustatud otsus teatavaks kaebuse esitajale kui kinnistul asuva eluruumi üürnikule. Kaebuse esitajal puudub õigus Kase tn 57/Sarapuu tn 11 elamu, kus asub kaebaja poolt kasutatav eluruum, erastamiseks, kuna elamu on Tallinna Linnavolikogu 07.10.1993 otsusega kantud erastamisele mittekuuluvate elamute nimekirja. Nimetatud linnavolikogu otsust kaebaja vaidlustanud ei ole, samuti on ta minetanud kaebeõiguse nimetatud otsusele, kuna hiljemalt 25.01.2001 kirjaga oli Pirita Linnaosa Valitsus teavitanud kaebajat eelpoolnimetatud haldusaktist ning elamu erastamise võimatusest ning selle lammutamisest. Eeltoodust tulenevalt ei olnud Tallinna Linnavolikogu oma 14.06.2001 otsust nr 192 kohustatud kaebuse esitajale teatavaks tegema. Kõnealune haldusakt on ettenähtud korras avalikustatud 19.06.2001, mida ka kaebaja on oma esialgses kaebuses möönnud. 2 Lisaks eeltoodule on Pirita LOV kõiki hoonestusõigusega koormatud alale jäänud elamute üürnikke, sh ka kaebuse esitajat teavitanud vaidlustatud haldusaktist ning ka elamute haldamise ja hooldamise üleandmisest 26.07.2001 väljastatud teatega. Nimetatud teated toimetati Pirita LOV ametniku poolt isiklikult kõigi üürnike postkastidesse. Võttes arvesse, et lisaks esialgse kaebuse esitajale M.B.le kasutas kõnealust elamispinda ka kaebaja õigusjärglane (poeg) V. B. koos elukaaslasega, on vähetõenäoline, et kaebuse esitaja hiljemalt 26.07.2001 kaevatavast haldusaktist teada ei saanud. Kaebajal oli piisavalt informatsiooni, et teda puudutada võiv haldusakt on välja antud. Seega oleks kaebaja pidanud mõistliku aja jooksul astuma kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks. Kohus, ära kuulanud menetlusosaliste seisukohad ja uurinud haldusasjas esitatud tõendeid, leiab, et kaebaja ei ole Tallinna Linnavolikogu 14.06.2001 otsust nr 192 vaidlustanud seaduses ettenähtud 30-päevase tähtaja jooksul ning puuduvad mõjuvad põhjused kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Kõnealune otsus avalikustati Tallinna Linnavolikogu poolt 19.06.
8. Nimetatud asjaolu ei ole kaebaja vaidlustanud, vaid on seda ka oma esialgses kaebuses möönnud. Otsuse sisuks on hoonestusõiguse seadmine AS-i X kasuks kinnistule, mis Tallinna Linnavolikogu 10.02.2000 otsusega nr 38 jäeti linna omandisse, samuti nähti ette kinnistul asuvate elamute ja abihoonete ning nende elamute üürilepingutest tulenevate õiguste ja kohustuste üleandmine hoonestajale. Tallinna Linnavolikogu 07.10.1993 otsusega oli otsustatud sellel kinnistul asuvate hoonete kuulumine erastamisele mittekuuluvate elamute hulka. Eelnimetatud otsusest oli kaebajat teavitatud Pirita LOV 25.01.2001 kirjaga (tlk 9). Nimetatud kirjast nähtus üheselt, et elamu aadressiga Sarapuu tn 11 erastamisele ei kuulu (siit tulenevalt ei ole arvestatav ka kaebaja väide, et ta ei olnud teadlik elamu erastamisele mittekuulumisest seetõttu, et Tallinna Linnavolikogu 07.10.1993 otsuses ei ole nimetatud elamut aadressiga Sarapuu tn 11 (selle asemel on nimetatud sama elamut aadressiga Kase tn 57)). Halduskohus on seisukohal, et vaidlustatud Tallinna Linnavolikogu 14.06.2001 otsus nr 192 ei ole suunatud reguleerima kaebuse esitaja subjektiivset avalikku õigust eluruumi erastamisele, vaid tsiviilõiguslikke suhteid Tallinna linna ja kinnistu hoonestaja (kolmanda isiku) vahel. Seetõttu ei olnud kaebaja, nagu ka teised samale hoonestusõigusega koormatava kinnistu alale jäävate elamute üürnikud, haldusakti adressaatideks ning linnavolikogu ei pidanud otsust kaebajale teatavaks tegema. Seega hakkas kaebuse esitamise tähtaeg nimetatud otsuse suhtes kehtima hetkest, millal kaebuse esitaja sai või pidi otsusest teada saama. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et ta sai otsusest esmakordselt teada 15.01.2003, kui see talle linnavolikogu kantseleis kätte anti. Toimikus olevatest materjalidest (Pirita LOV 01.04.2001 kiri nr 1-11/293 kohtule (tlk 29-30) ja sellele lisatud M.B.le saadetud kirjade koopiad (tlk 31-34) nähtub, et kaebajat oli Sarapuu 11/Kase 57 elamu erastamisele mittekuulumisest korduvalt informeeritud, kusjuures kaebaja oli teadlik ka elamu teisest aadressist. Pirita LOV 30.07.2001 kirjas nr 1-15/1/1 M.B.le (tlk 33) sisaldub viide nii Tallinna Linnavolikogu 07.10.1993 otsusele, mille kohaselt Sarapuu tn 11 elamu ei kuulu erastamisele, Tallinna Linnavolikogu 10.02.2000 otsusele nr 38, millega on linna ülesannete täitmiseks ja arenguks vajalik maa - Haljas tee, Pähkli tn, Kase tn ja Kuslapuu tn vaheline kvartal jäetud Tallinna linna omandisse, kui ka Tallinna Linnavolikogu 14.06.2001 otsusele nr 192, millega seatakse eelpoolnimetatud territooriumile hoonestusõigus X AS-i kasuks, kes tulenevalt asjaõigusseaduse §-st 241 võtab hoonestajana üle kinnistul asuvad hooned ning kõik üürilepingutest tulenevad üürileandja õigused ja kohustused. Nimetatud kirja kättesaamist ei ole kaebaja eitanud. 3 Lisaks sellele on Pirita LOV vastustaja seletuse kohaselt kõiki hoonestusõigusega koormatud alale jäänud elamute üürnikke, sh ka kaebuse esitajat, teavitanud vaidlustatud haldusaktist ning ka elamute haldamise ja hooldamise üleandmisest 26.07.2001 väljastatud teatega, mis toimetati Pirita LOV ametniku poolt isiklikult kõigi üürnike postkastidesse. Kaebaja ei ole nimetatud väidet vaidlustanud ega seda ümber lükanud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kaebajal oli piisavalt informatsiooni selle kohta, et Tallinna Linnavolikogu 14.06.2001 otsus nr 192 on välja antud. Kui kaebuse esitajal oli alust eeldada, et nimetatud haldusaktist võib tuleneda tema subjektiivsete õiguste rikkumine, oleks kaebaja pidanud mõistliku aja jooksul astuma kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks. Kaebaja pöördus haldusakti saamiseks Tallinna Linnavolikogu kantseleisse alles poolteist aastat hiljem (15.01.2003), mida ei saa pidada pöördumiseks mõistliku aja jooksul. Haldusakti vaidlustamine peale kaebetähtaja möödumist on vastuolus õiguskindluse põhimõttega. Kohus leiab, et kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluses märgitud asjaolud ei ole käsitletavad kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvate põhjustena. Tuleb nõustuda, et kaebuse esitaja M.B. näol oli tegemist eaka (sünniaasta xxxx) inimesega, kellel võisid esineda terviseprobleemid, kuid kohtul puudub alus eeldada, et ta ei olnud võimeline aru saama temale saadetud kirjade sisust ega eluruumi üürnikuna vajaduse korral astuma samme oma õiguste kaitseks. Pealegi kasutasid koos M.B.ga sama elamispinda ka kaebaja õigusjärglane (poeg) V. B. (sünd.xxxx) ja viimase elukaaslane N. S. (sünd.xxxx), kelle puhul on alust eeldada, et nad olid samuti teadlikud M.B.le saadetud Pirita LOV kirjadest ja teadetest, mille sisuks oli Sarapuu 11/Kase 57 elamu erastamine ja sellega seotud küsimused. V. B.il kui üürnikuga koos elaval täiskasvanud perekonnaliikmel oli võimalik osutada oma emale M.B.le vajaduse korral abi linnavolikogu kõnealuse otsuse vaidlustamisel. V.B. ei ole esile toonud ühtki põhjust, mis oleks takistanud tal sellist abi osutada. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et kaebus ei ole esitatud tähtaegselt ja taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna selleks puuduvad mõjuvad põhjused. Kaebuse menetlus kuulub HKMS § 12 lg 3 alusel lõpetamisele. Sirje Tromp kohtunik 4