2-06-24283/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kai Härmand Otsuse tegemise aeg ja koht 01.12.2006, Tallinn Tsiviilasja number 2-06-24283 Tsiviilasi AS hagi NT vastu 1111,28 krooni saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AS esindaja PP Menetluse liik Kirjalik menetlus Kostja NT RESOLUTSIOON Hagi rahuldada. Välja mõista NT 1111,28 (üks tuhat ükssada üksteist krooni ja 28 senti) AS kasuks. Kohtukulude jaotus Jätta kõik kohtukulud kostja kanda EV kasuks tuleb asja läbivaatamise kulu määrusega kindlaks määrata pärast kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Ringkonnakohus võib kaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Hageja tarnis sooja korterile asukohaga . Kostja kasutas eluruumi üürilepingu alusel. Hageja saatis kostjale igakuise arve soojuse eest, milles oli ära näidatud soojusenergia kogus, teenustasu suurused ja võlgnevus. Kostja täitis oma kohustust tasuda soojusenergia eest osaliselt. Kostja võlgnevus hageja ees seisuga on 1111,28 krooni. Hageja leiab, et kostja on tema arvelt alusetult säästnud oma vara. Hageja palub võlgnevus kostjalt välja mõista, samuti jätta menetluskulud kostja kanda. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja sai linnalt üürile kasutamiskõlbmatu munitsipaalkorteri ega ole seal päevagi elanud. Korterisse oli lisaks kostjale sisse kirjutatud veel 2-06-24283 teinegi isik, kes peaks samuti sooja eest tasuma. Kostja tasus osaliselt soojusenergia eest esitatud arved, kuid leiab, et korter ei olnud tema oma ega tema kasutuses ja järelikult ei tulnud tal ka kõrvalkulusid tasuda. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, uurinud kohtule esitatud kirjalikke tõendeid, leiab, et Pooled ei vaidle asjaolu üle, et kostja oli eluruumi, asukohaga , üürnik perioodil - . Samuti ei vaidle pooled soojusenergia eest tasutava hinna üle. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostjal on seadusest või lepingust tulenev kohustus tasuda soojusenergia eest või mitte. Kostja võlgnevus tekkis osaliselt enne võlaõigusseaduse jõustumist, seega kuulub selles osas kohaldamisele VÕS rakendusseaduse § 9 alusel tsiviilkoodeksi ja elamuseaduse sätted. Pärast võlaõigusseaduse jõustumist tekkinud võlgnevuse osas kuuluvad kohaldamisele võlaõigusseaduse sätted. ES § 37 lg 3 ja VÕS § 292 lg 1 järgi on üürnikul kohustus tasuda lisaks üürile ka kõrvalkulude eest mh ka sooja eest. Seadus ei seo üüri ja kõrvalkulude tasumise kohustuse täitmise nõuet üürilepingu eseme kasutamisega vaid üürilepingu olemasoluga. Kostja ei eita, et tal oli korteri omaniku . sõlmimisest tekkis tal ka kohustus tasuda nii üüri kui kõrvalkulusid. Juhul, kui üüritud ese ei vastanud kokkulepitud tingimustele ja kostjal oli takistusi selle kasutamisega, oleks ta saanud esitada vastavad nõuded üürileandjale. Samas reguleerib elamuseadus siiski üürniku ja üürileandja vahelisi suhteid ja üürilepingust tekivad üürnikul kohustused, muuhulgas kõrvalkulude tasumise kohustus üürileandja mitte kolmandate isikute ees. Seega ei kuulu üürileping ja elamuseaduse sätted pooltevahelises vaidluses kohaldamisele. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et korterit varustati soojaga, samuti ei ole kostja vaidlustanud esitatud soojaarvet. Kohtule esitatud arvest nähtub millise perioodil, millisel hulgal ja millise hinnaga on hageja sooja tarninud. Kohus leiab, et kostja tarbis hageja poolt osutatud teenust, kui ei ole tarbimise eest tasunud.. Hagejal ei olnud võimalik teenuse osutamisest loobuda. Kohus leiab, et kostja on oma vara hageja arvelt kokku hoidnud ning selline tegevus on käsitletav alusetu rikastumisena. TsK § 477 järgi saab alusetuks säästmiseks lugeda seda, kui kostja kasutas hageja poolt osutatud teenus ilma seadusest või tehingust tuleneva aluseta. Asjaolu, et kostja ei kasutanud korterit ei vabasta teda kohustusest korteri kütmiseks tarnitud soojuse eest tasumiseks, sest kostjal oli olemas üürilepingus tulenev õigus korteri kasutamiseks. VÕS § 1037 lg 1 sätestab, et õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. Kostja on kasutanud hageja poolt tarnitud soojust hageja nõusolekuta, kuna poolte vahel puudus vastav leping. Seega peab hageja hüvitama tarbitud soojuse hariliku väärtuse. Kohus leiab, et soojuse harilikuks väärtuseks saab pidada hageja poolt tarnitud soojuse hinda. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele tema poolt alusetult säästetud 1111,28 krooni ja TsMS § 162 alusel tuleb kohtukulud jätta kostja kanda. Kohtunik 2