2-05-350/3

2-05-350/34 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht 31.märts 2006, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-350 (endine nr 2/34- 950/05) Tsiviilasi PV, RR, YK hagi IR (R ) vastu elektri liitumistasu maksmise tuvastamiseks 23.02.2006 kohtuistung Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised ja nende esindajad Hagejad: PV RR YK hagejate esindaja JA kostja IR kostja esindaja advokaat IV kolmas isik kostja poolel OÜ JR seaduslik esindaja Resolutsioon Rahuldada hagi. Tuvastada PV, RR ja YK elektri liitumistasu maksmine IR nende vahel sõlmitud ühishüpoteegi kustutamise kinnistamisavalduse, kinnistute müügi-, ühishüpoteegi seadmiseja asjaõiguslepingute alusel. Menetluskulude jaotus

1. Välja mõista IR menetluskulu kokku 4018 (neli tuhat kaheksateist) krooni sh. riigilõiv 2450 krooni ja kulu õigusabile summas 1568 krooni PV kasuks.
2. Välja mõista IR menetluskulu kokku 4018 (neli tuhat kaheksateist) krooni sh. riigilõiv 2450 krooni ja kulu õigusabile summas 1568 krooni RR kasuks.
3. Välja mõista IR menetluskulu kokku 4018 (neli tuhat kaheksateist) krooni sh. riigilõiv 2450 krooni 1 2-05-350/34 ja kulu õigusabile summas kasuks Edasikaebamise kord. 1 568 krooni YK Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Asjaolud RR ostis kostjalt kinnistu katastritunnusega , sihtotstarbega elamumaa, asukohaga , pindalaga 1120 m² (tl 14-25). PV ostis kostjalt kinnistu katastritunnusega , sihtotstarbega elamumaa, asukohaga 1116 m² (tl 33-43). pindalaga YK ostis kostjalt kinnistu katastritunnusega , sihtotstarbega elamumaa, asukohaga 1119 m² (tl 26-32). pindalaga Hagejate nõue ja põhjendused Hagejad paluvad tuvastada, et nad on lepingute sõlmimisel tasunud elektri liitumistasu vastavalt punktile 6.1.3 koos ostuhinna tasumisega. Lepingueelsete läbirääkimiste käigus kostja informeeris hagejaid, et kinnistu ostuhind sisaldab 16 A elektrit ja 3 faasil. Juhul kui sellest on majade normaalseks varustamiseks elektriga vähe, siis on võimalus omal kulul ampreid juurde osta. Vastavalt lepingute p 6.1.3 müüja ja ostja leppisid kokku, et kinnistu ostuhinnas sisalduvad muu hulgas kinnistu elektrivarustus liitumispunkti ja peakaitsmega kinnistu piiril (elektri tarbimiseks tuleb ostjal sõlmida ( EE ) kliendileping ning kogu amprite ostmiseks tuleb tasuda ostjal vastavalt EE hinnakirjale. Vastavalt lepingu p 2.1.7 on kõik lepinguga seotud maksed ja maksud tasutud. Hagejad pöördusid EE poole palvega sõlmida kliendileping, kuid EE keeldus põhjusel, et kinnistu elektrivõrguga ühendamine on võimalik peale liitumistasu maksmist Majakeskus OÜ-le ning sellekohase teatise esitamist EE klienditeenindusele. Hagejad said OÜ-lt arved liitumistasu maksmiseks summas 31360 krooni. Hagejad ei ole võtnud OÜ ees mingeid kohustusi ja hagejatele ei ole esitatud mingeid liitumislepinguid ning kelle poolt ja kas nende lepingute sõlmimiseks ei ole antud volitusi. Hagejad leiavad, et lepingud peavad olema üheselt arusaadavad ka tavainimestele. Hagejad kui tavainimesed on lähtunud lepingu sõnastusest. Juhul kui hagejad oleks pidanud maksma liitumistasu oleks pidanud lepingu punktid 2.1.1, 2.1.7 ja 6.1.3 formuleerima teisiti. Hagejatega lepingute sõlmimise ajal oli OÜ sõlminud juba AS-iga liitumislepingu. Hagejaid oleks tulnud informeerida sellest lepingu sõlmimise ajal. 2 2-05-350/34 Hagejad leiavad, et elektrivarustus on lahutamatu osa. Vastavalt VÕS §-le 29 tuleks lepingut tõlgendada ühise tahte puudumisel lähtuvalt mõistliku inimese tahtest võttes arvesse lepingut tervikuna. Hagejad leiavad, et nad on liitumistasu juba tasunud ostu-müügihinna tasumisega kostjale. Hagejad paluvad hagi rahuldada ja kohtukulud jätta kostja kanda sh hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja kulud õigusabile. Kostja vastuväited hagile Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. OÜ AS sõlmisid liitumislepingu, mille kohaselt pidi AS sõlmima kinnistu omanikega võrguühenduse fikseerimise kokkulepped pärast kostja poolt väljastatud liitumistasu maksmist tõendavate tõendite alusel AS-i arvele laekunud liitumissummade ulatuses. Hagejaid informeeriti lepingueelsete läbirääkimiste käigus, et kinnistute arendamisega tegeleb OÜ kes tellis AS-iga sõlmitud lepingu alusel liitumispunktide välja ehitamise kinnistu piiril. Samuti on OÜ tasunud AS hinnakirja alusel liitumistasu 3x16A ulatuses. Hagejate õigusi ei ole rikutud. Lepingu ese on kinnistu. Lepingut tuleb vaadata tervikuna. Kostja leiab, et hagejad tasusid ostu-müügi lepingu objektiks lepingu p 1.1 kohaselt kinnistu eest, mille piirile oli arendaja OÜ välja ehitanud liitumispunktid, kuid mis ei sisaldanud liitumislepingu tasuta üleandmist ostjale. Kliendileping on sama tähendusega, mis liitumisleping. Hagejad on tõlgendanud lepingu p 6.1.3 oluliselt seda laiendades. Kostja leiab, et VÕS § 29 lg 4 kohaselt oleks mõistlik inimene pidanud aru saama, et liitumislepingu sõlmimisel tuleb tasu maksta. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda sh kulud õigusabile. Kolmas isik kostja poolel Kolmanda isiku esindaja kirjalikke vastuväiteid ei esitanud, kuid kohtuistungil toetas kostja vastuväiteid ja palus hagi jätta rahuldamata. Kolmanda isiku esindaja selgitas, et tema suhtles hagejatega, valmistas ette lepingud ja viibis notaris lepingute sõlmimise juures. Kolmas isik arvab, et ta selgitas hagejatele leping p 6.1.3 sisu sh vajadusest eraldi tasuda elektriga liitumiseks. Kohtu põhjendused Kohus, ära kuulanud hagejad, poolte esindajad, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostja ja 3.isik OÜ sõlmisid lepingu, mille kohaselt kohustus 3.isik rajama kinnistul detailplaneeringuga ettenähtud kommunikatsioonid ja elamurajooni teenindamiseks vajalikud rajatised ning realiseerima kinnisvaraprojekti ja lepingu punktile 2.2.6 korraldama notariaalsed ostu-müügitehingud ja kostja vastavalt lepingu punktile 2.1.4 kohustus müüma elamumaa kinnistud poolt leitud klientidele (tl 67-68). Kohus leiab, et eelnimetatud leping on ilmse kinnisvaraarenduse iseloomuga. 3 2-05-350/34 OÜ ja AS sõlmisid liitumislepingu, mille kohaselt pidi AS sõlmima kinnistu omanikega võrguühenduse fikseerimise kokkulepped pärast kostja poolt väljastatud liitumistasu maksmist tõendavate tõendite alusel AS-i arvele laekunud liitumissummade ulatuses (tl 69-76). Vaidlusalused lepingud sõlmiti ja , seega pärast OÜ ja AS vahel sõlmitud liitumislepingut. Poolte vahel sõlmitud lepingute p 6.1.3 kohaselt müüja ja ostja leppisid kokku, et kinnistu ostuhinnas sisalduvad muu hulgas kinnistu elektrivarustus liitumispunkti ja peakaitsmega kinnistu piiril (elektri tarbimiseks tuleb ostjal sõlmida ( EE ) kliendileping ning kogu amprite ostmiseks tuleb tasuda ostjal vastavalt EE hinnakirjale). Liitumispunktide väljaehitamise teostab EE vastavalt EE ja vahelisele lepingule lepingus näidatud tingimustel ja tähtaegadel. kohustub tegema kõik temast oleneva lepingutingimuste täitmise kontrollimiseks. Pooled vaidlevad eelnimetatud lepingute sisu üle st. kas kinnistu ostuhind sisaldab elektriga liitumistasu või mitte. Lepingute punktis
4. on pooled kokku leppinud lepingu eseme müügi, ostuhinna ja tasumise korra. Vastavalt lepingule tasusid R.R 87 640 krooni, P.V 67 452 krooni ja Y.K 87 593 krooni kolmandale isikule OÜ-le , kuna pooled leppisid kokku, et kinnistu ostuhind sisaldab kolmanda isiku poolt teostavaid töid, mille loetelu on lepingute punktis 6, seega ostuhind sisaldab ka punktis 6.1.3 loetletuid töid. Vaidlust ei ole selles, et hagejad on ostuhinna tasunud vastavalt lepingutele ettenähtud suuruses ja korras. Kohus eeltoodust tulenevalt asub seisukohale, et kostja väide nagu hagejate poolt tasutud ostuhind on ainult punktis 1.1 kirjeldatud kinnistu eest väär. Poolte vahel sõlmitud lepingu punktis 6 ” Müüja ja ostja täiendavad kokkulepped” sisustavad ostuhinna. Ostuhind sisaldab lisaks kinnistu ostuhinnale ka teatud tööde, teenuste ostuhinna sh kinnistu elektrivarustuse liitumispunkti ja peakaitsmega kinnistu piiril, mille hagejad pidid tasuma tööde ja teenuste teostajale st kolmandale isikule. Lepingu punktis 6.1.3 sulgudes lause „ elektri tarbimiseks tuleb ostjal sõlmida ( EE ) kliendileping ning kogu amprite ostmiseks tuleb tasuda ostjal vastavalt EE hinnakirjale” on selgitava sisuga, millest saab teha järelduse, et hagejad peavad ise sõlmima kliendilepingu ja siis tasuma EE vastavalt hinnakirjale. Eelnimetatud punkt ei sisalda ühtegi viidet kohustusele sõlmida kolmanda isiku kaudu liitumisleping ja tasuda samal viisil EE. Hagejatel ei olnud teada EE ja OÜ vahel sõlmitud lepingu sisu. Eelnimetatud leping reguleerib ainult lepingupoolte suhteid. Kuna kostja ja hagejate vaheliste notariaalsete lepingute sõlmimise korraldamine oli delegeeritud OÜ-le siis kostja ja hagejate vahel lepingute sõlmimise ajaks oli kolmandale isikule teada millistel tingimustel kinnistu omanikega võrguühenduse fikseerimise kokkulepete sõlmimine peab toimuma sh tasu maksmine. Seega 3.isikul oli võimalus eelläbirääkimistel hagejatele selgitada lepingu konkreetseid tingimusi ja see ka kirjalikult üheselt arusaadavas sõnastuses lepingus fikseerida. Lepingu sõnastamisel oli 3.isikul kui juriidilisel isikul kindlasti võimalus kasutada õigusteadmistega isikuid. Kohus on arvamusel, et mõistlik isik oleks sarnaselt käitunud. Kuna vaidlusaluse lepingu sõlmimise ajal oli kostjale delegeeritud OÜ kaudu teada või pidi teadma lepingutes punkti 6.1.3 tähendust, et lisaks ostuhinnale ja tehtavatele töödele oleks hagejad pidanud tasuma liitumiseks täiendavalt liitumistasu, siis leiab kohus, et juhindudes VÕS § 29 lg 3 tuleb vaidlusaluste lepingute punkti 6.1.3 tõlgendada selliselt nagu mõistsid hagejad. Kohus on arvamusel, et lepingu peavad olema keeleliselt selged, et väljendada poolte tegelikku tahet lepingu sõlmimisel. Eelnimetatud põhimõte on eriti oluline kohustuste ja õiguste fikseerimisel lepingus. Menetluskulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude 4 2-05-350/34 jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Vastavalt TsMS § 60 lg-le 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Sama seadustiku § 61 lg 1 p 1 järgi poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast. Kohus lähtub hagihinnast summas 31 360 krooni iga hageja suhtes eraldi. Eeltoodust tulenevalt jäävad kohtukulud kostja kanda. Kostjalt kuulub väljamõistmisele igale hagejale menetluskulu kokku 4018 (neli tuhat kaheksateist) krooni sh. riigilõiv 2450 krooni ja kulu õigusabile summas 1568 krooni. Maire Lukk Kohtunik 5