KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Ene Tsefels Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 20.10.2006.a. Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-04-888 (end nr 2/24-6509/04) Tsiviilasi OÜ hagi AS vastu kahju nõudes. Menetlusosalised Hageja OÜ Hageja lepinguline esindaja DM Kostja AS Kostja esindaja IP Istungi toimumise aeg 28.09.2006.a. Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Istungil osalenud isikud Hageja volitatud esindaja DM Kostja esindaja IP Kohtuotsuse resolutsioon Jätta OÜ hagi AS vastu kahju nõudes rahuldamata ja hageja kohtukulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hageja nõue ja asjaolud Hagiavaldusest ja selle täpsustusest tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista kahju 5000 kr ja kohtukulu katteks kokku 3670 kr. Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt hageja ja kostja vahel oli .a. sõlmitud tehnilise valve leping nr , mille alusel kostja osutas hagejale tehnilise valve teenust. a. röövis tundmatu isik hageja , mida ülalnimetatud lepingu alusel pidi valvama kostja. Selle röövi tulemusel kahjustati summas 148688, 90 kr ja kaupluse ruumi sisustust. Hageja leiab, et hageja kahju tekkis kostja poolt oma lepinguliste kohustuste mittenõuetekohase täitmise tõttu. Hageja palus kostjal vabatahtlikult hüvitada kahju, kuid kostja eiras hageja palvet. kui hageja vara ning kaupluse ruumid olid kindlustatud kindlustusseltsis AS . Kindlustusselts hüvitas hagejale kahju, mis oli tekitatud kahjustamisega summas 143688,90 kr ja kahju kaupluse ruumide taastusremondi kulude näol summas 8182,08 kr. kahjustamisega tekitatud kahju 148688,90 kr oli hüvitatud omavastutuse summa mahaarvamisega 5000 krooni ulatuses. Hageja vähendas esialgset hagihinda 10000 krooni 5000 kroonini, so summani, mis ei olnud hagejale hüvitatud kindlustusseltsi poolt. Vastavalt hageja ja kostja vahel sõlmitud tehnilise valve lepingu punktile 3.
- oli kostja kohustatud häirekeskuse poolt häiresignaali saamisel, viivitamatult välja saatma autopatrulli eesmärgiga välja selgitada häiresignaali põhjused tagamaks valvatava objekti valve ja kaitse. Valvatavaks objektiks oli hageja kauplus. Kostja, saades hageja objektilt «paanikanupu» häiresignaali, saatis autopatrulli objektile aadressil . Nimetatud majas oli kaks objekti, mida valvas kostja. Autopatrull oli saadetud mitte hageja objektile, vaid teisele, samal aadressil asuvale objektile, milline ei olnud varustatud valvesüsteemiga «paanikanupu» näol. Autopatrull saabus objektile, mis ei kuulunud hagejale, umbes 10 minuti möödudes peale häiresignaali saamist. Peale seda, kui selle objekti töötaja JR teatas turvatöötajatele, et tema objektil puudub üleüldse paanikanupp, siis selgitasid kostja turvatöötajad raadioside vahendusel veel 10 minuti oma valvekeskuselt, milliselt objektilt oli saadud häiresignaal. Peale seda, kui kostja turvatöötajad püüdsid siseneda 10 minutit hageja , avas röövel kaupluse ukse, tõukas selle uksega turvatöötajaid ja jooksis minema. Kostja turvatöötajad röövlit ei jälitanud. Hageja leiab, et kui kostja oleks nõuetekohaselt täitnud oma kiirreageerimise kohustuse häiresignaalile, siis röövel poleks jõudnud tekitada kahju , kuna kulutas aega müüja isoleerimisele. Hageja arvates turvatöötajad, kes olid a. saadetud kostja poolt autopatrulli koosseisus kostja poolt valvatavale hageja objektile, ei olnud ette valmistatud nõuetekohaselt ei psühholoogiliselt ega füüsiliselt. Sel viisil, kasutades lepingu täitmiseks mittenõuetekohaselt ettevalmistatud turvatöötajaid ja jättes reageerimata nõuetekohaselt ja kiirelt häiresignaalile hageja objektilt, rikkus kostja oma lepingulisi kohustusi, mis oli materiaalse kahju tekkimise põhjuseks (lepingu punkt 5.2). Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Tulenevalt poolte vahel sõlmitud tehnilise valve lepingu nr p 2.1 osutas kostja hagejale valveteenust, mis seisneb hageja õiguspärases valduses oleva vara jälgimises häiresüsteemi abil, sündmuste ja häiresignaali elektroonilises registreerimises ja käsitlemises kostja häirekeskuses ning häiresignaalile reageerimises kostja autopatrulli poolt. Tehnilise valve lepingu punkti 3.
- järgi kohustus kostja häiresignaali saamisel saatma viivitamatult valveobjektile autopatrulli, eesmärgiga selgitada välja häiresignaali põhjus ja tagada vajadusel valveobjekti valve ja kaitse. Kostja ei nõustu hageja väitega, et nimetatud lepingusätet rikkudes viivitasid AS töötajad valvatavale objektile sõitmisega ning saabusid valveobjektile mitte varem kui 10 minuti möödudes pärast häiresignaali saamist. edastati hageja kauplusest kostja häirekeskusesse häiresignaal kell . Kostja saatis häiresignaali järgselt viivitamatult nimetatud signaali põhjust kontrollima autopatrulli ning autopatrull jõudis valveobjektile , s.o. autopatrull jõudis valveobjektile ca 4 minuti jooksul arvates häiresignaali saamisest. Kuna tehniline valve kujutab endast valveteenuse liiki, mis seisneb valveobjekti kaugjälgimises, siis ei saa tehnilise valve raames turvaettevõtet kohustada valveobjektil viibimiseks samaaegselt häireteate edastamisega häirekeskusesse. Tehnilise valve märgitud eripärast tulenevalt sätestab ka poolte vahel sõlmitud valveteenuse lepingu punkt 3.2., et häirekeskusesse häiresignaali saabumisel kohustub AS saatma valveobjektile viivitamatult autopatrulli (mitte viibima häiresignaali saabumise ajal valveobjektil). Arvestades märgitut ei nõustu kostja väitega, et AS on rikkunud tehnilise valve lepingu punktis 3.2 fikseeritud kohustust, s.o. kohustust saata häiresignaali saamisel viivitamatult valveobjektile autopatrull. Kostja leiab, et 4 minutiline valveobjektile jõudmise aeg on kõiki asjaolusid arvestades hea ning sellist tegutsemiskiirust ei saa käsitleda kostjapoolse lepingu rikkumisena. Kuna turvatöötajate valveobjektile saabumise ajaks ei olnud röövimiskatse toime pannud isik jõudnud valveobjektilt lahkuda, vaid ta oli sunnitud kuriteo lõpule viimisest loobuma turvatöötajate õigeaegse saabumise tõttu, on põhjendamatu hageja seisukoht, mille kohaselt turvatöötajate tegevus häiresignaalijärgses olukorras põhjustas hagejale kahju. Kostja leiab, et kurjategija valveobjektilt lahkuma sundimisega tagati ka valveobjekti puutumatus. Kostja on seisukohal, et kõnesoleva kahjuhüvitamise nõude lahendamisel tuleb juhinduda tegelikkuses aset leidnud asjaoludest, mitte hageja oletustest, s.t. juhinduda tuleb teadmisest, et turvatöötajad ei lahkunud valveobjektilt ja kontrollisid valveobjekti sisemust. Põgenevat õigusrikkujat jälitati patrullautoga kuni aadressil asuva majani, kus õigusrikkuja kadus. Eesmärgiga tabada valveobjektilt põgenenud isik, jätkasid turvatöötajad mõnda aega patrullimist , kus põgeneja silmist kaotati. Seega ei vasta tõele hageja väide, et turvatöötajad võimaldasid oletataval kurjategijal valveobjektilt takistamatult lahkuda. Pooltevahelises tehnilise valve lepingus puudub säte, millega kostja oleks võtnud endale absoluutse kohustuse kurjategija igal juhul valveobjektil kinni pidada. Kostja on seisukohal, et kostja töötajad täitsid hageja kaupluses häiresignaalijärgses olukorras poolte vahel sõlmitud valveteenuse lepingut nõuetekohaselt ning tehnilise valve teenuse laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Turvatöötajate tegevus hageja valveobjektil ei tekitanud hagejale kahju, vaid pigem vastupidi – turvatöötajate tegevuse tõttu oli õigusrikkumise toimepannud isik sunnitud loobuma kuriteo lõpule viimisest, valveobjektilt põgenema ja jätma omastamiseks valmispandud maksumusega 300 000.- krooni . Seega puudus kostja tegevuses väidetavate kahjude hüvitamise aluseks olev süüline käitumine. Kohtu põhjendused TsMS § 4 lg 2 kohaselt hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuse esitamise, § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Seega, hagiasjas pool ise määrab , millised asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Seega, kuivõrd kohus lahendas asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Asja kohtuliku arutamise käigus on tuvastamist leidnud, et poolte vahel sõlmiti .a. tehnilise valve leping nr Osundatud lepingu objektiks lepingu p 2.
- järgi oli kostja poolt hagejale osutatav valveteenus, mis seisneb hageja õiguspärases valduses oleva vara jälgimises tehniliste valveseadmete abil sündmuste ja häiresignaali elektroonilises registreerimises ja käsitlemises häirekeskuses ning häiresignaalile reageerimises autopatrulli poolt. Asja materjalide kohaselt pandi .a. OÜ asukohaga KarS § 200 järgi kvalifitseeritav kuritegu. Sellega seoses tekkis hagejale kahju, milline hüvitati hageja kindlustusandja AS poolt v a omavastutus summas 5000 kr, mida hageja käsitleb kostja poolt temale osundatud tehnilise valve lepingu mittekohase täitmise tõttu tekkinud kahjuna. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine, § 101 lg 1 p 3 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. Asjaolu, et OÜ tuli paanika häiresignaal kostja häirekeskusesse kell , patrull oli objektil kohal kell ja lahkus objektilt kell on tõendamist leidnud väljasõiduraportiga (t lk 49) ja selle asjaolu üle pooled kohtuistungil ei vaielnud. Seega jõudsid kostja turvatöötajad valvatavale objektile nelja minutiga. Nimetatud asjaolu kinnitab ka asjas tõendina kogutud kriminaalasjas nr tunnistaja NR ülekuulamise protokoll, millest nähtuvalt viibisid kostja turvatöötajad asuvas kaupluses, so OÜ kõrval asuvas kaupluses (so teisel objektil) umber 10-15 sekundit. Eelnevast järeldub, et hageja hagiavalduses esiletoodud paljasõnaline väide, et turvatöötajad jõudsid kümme minutit peale häiresignaali saamist, läksid seejärel teisele valveobjektile, kus viibisid veel umbes kümme minutit, on oletuslik ega ole kooskõlas asjas kogutud tõenditega. Arvestades asjaolu, et kostja häirekeskuses reageeriti hageja poolt saadetud häiresignaalile ja autopatrull oli kõnealusel objektil kohal neli minutit peale häire saamist, leiab kohus, et kostja on lepingujärgse (punkt 3.2.) kohustuse nõuetekohaselt täitnud ja häiresignaali saabumisel häirekeskusesse saatnud valveobjektile viivitamatult autopatrulli, eesmärgiga selgitada välja häiresignaali põhjus ning tagada vajaduse korral valveobjekti valve ja kaitse. Asjaolu, et turvatöötajad sisenesid esmalt ekslikult teisele valveobjektile ja viibisid seal 10-15 sekundit, ei ole käsitletav sedavõrd olulise asjaoluna, et lugeda turvatöötajate tegevus mittenõuetekohaseks lepingu täitmiseks. Asja materjalide kohaselt turvatöötajad selgitasid välja häiresignaali põhjuse ja nende saabumine objektile sundis lahkuma kurjategija. Pooltevahelisest lepingust ei tulene turvatöötajate kohustus põgenevat kurjategijat jälitada. Lepingu p
- kohaselt täitjapoolse vastutuse aluseks on süüline käitumine, so kostja tegevus või tegevusetus, mis põhjustas varalise kahju. Täitja hüvituskohustus piirneb kõigil juhtudel hageja poolt tõestatavate otseste kahjudega. Kostja vabaneb vastutusest üksnes juhul, kui tõendab, et kahju tekkis valveobjektil mitte tema süül. Arvestades eelnevat leiab kohus, et asja kohtuliku arutamise käigus ei ole tuvastamist leidnud poolte vahel .a. sõlmitud tehnilise valve lepingu nr mittenõuetekohane täitmine .a. kostja süülise käitumise tõttu. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja omavastutus (kindlustuspoliis nr .a. koos lisadega t lk 100105) oli 5000 krooni ja seda summat kindlustus hagejale hüvitanud ei ole. Seega võib nimetatud summat käsitleda kostja kahjuna. VÕS § 127 lg 4 järgi isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kuivõrd asja menetluse käigus ei ole tuvastamist leidnud asjaolu, et hageja kahju on nimelt .a. sõlmitud valvelepingu nr mittenõuetekohase täitmise tagajärg, tuleb hageja nõue kahju hüvitamiseks jätta rahuldamata. Menetluskulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kooskõlas kuni kehtinud TsMS §-de 46 p 1, 60 lg 1 jääb hageja kohtukulu tema enda kanda, kuivõrd kohus jättis hagi kogu ulatuses rahuldamata. Ene Tsefels Kohtunik