nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (
lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda
lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED KOSTJA VASTU Kohtu menetluses on JS hagi OÜ vastu omandiõiguse tunnustamiseks. Hagiavalduse kohaselt omandas hageja JS .a notariaalse ostu-müügilepingu alusel, mille koostas ja tõestas Tallinna notar MA, OÜ`lt vallasvarana korteri asukohaga . Riikliku ehitisregistri väljatrükist nähtub, et .a sõlmitud ostu-müügilepingu nr alusel on korteriomanikuna sisse kantud hageja. Peale korteri omandamist teavitas hageja KÜ juhatust omandiõiguse vahetumisest ning sellest hetkest alustas KÜ kommunaalmaksete arvete saatmist hageja nimele. Nimetatud korteris elab omandamise hetkest sees hageja ema TB. Seega oli KÜ teadlik, et korter asukohaga kuulub hagejale, mitte kostjale. Kinnistamisavalduse korteriomandite tekkimiseks tõestas notar SO. Hooneregistri õiend esitati notarile .a, sh esitati teated kolme sama elamu korterite omanike vahetumise kohta, kuid korteri nr osas sellist teadet ei esitatud, kuigi omand oli üle läinud ja uus omanik hooneregistrisse juba sisse kantud. .a kinnistamisavalduse alusel kanti .a OÜ korteri omanikuna kinnistusraamatusse. Hageja sai oma õiguste rikkumisest teada .a, kui ta soovis pangast võetava laenu tagatiseks seada hüpoteeki korterile ning kus selgus, et hageja ei ole nimetatud korteri omanik. OÜ müüs korteri notariaalse ostu-müügilepingu alusel hagejale, seega oli OÜ teadlik, et omand läheb üle ning ta ei ole enam korteri omanik. Hageja väitel on tema õigusi rikutud ebaõige kandega kinnistusraamatus. Seoses eeltooduga palub hageja tunnustada JS omandiõigust korteriomandile (kinnistusraamatu registriosa number ). Kohtukulud palus hageja jätta kostja kanda. MENETLUSE KÄIK Kostja seaduslikule esindajale (juhatuse liikmele) AP`ile on kohtukutse .a toimunud kohtuistungile isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud, mida tõendab toimikus olev väljastusteade. Kostja kohtuistungile ei ilmunud ja mitteilmumise põhjustest kohut ei teavitanud. Kostjat on hoiatatud, et istungile mitteilmumise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hageja palus asjas teha tagaseljaotsuse. Hageja palub tunnustada hageja omandiõigust korteriomandile asukohaga . Tagaseljaotsuse tegemise puhul oli hageja nõus jätma oma esindaja tasu, s.o 5 000,00 krooni hageja enda kanda. Kohtukuluna palub hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 17 000,00 krooni riigilõivu. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
kohaselt teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile.
lg 1 järgi, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kohus, esitades vastavalt
lg-le 1 otsuse õigusliku põhjenduse, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud.
Hageja JS ja kostja OÜ vahel .a sõlmitud korteri, asukohaga , notariaalse ostumüügilepingu sõlmimise ajal kehtinud AÕS RakS § 13 lg 6 järgi, kuni ehitisealuse maa kandmiseni kinnistusraamatusse või riigi omandisse jäetud või munitsipaalomandisse antud maa riigi maakatastrisse kandmiseni võib ehitist, selle mõttelist osa, reaalosana erastatud eluruumi, elamus asuvat mitteeluruumi, elamuühistu liikme omandisse antud korterit, endise korteriühingu liikme omandisse antud korterit või kaasomandi lõppemisel tekkinud ehitise reaalosa võõrandada ja pärida kui vallasasja. Ehitise või selle osa võõrandmise tehing peab olema notariaalselt tõestatud. AÕS RakS § 13 lg 7 kohaselt tuleb ehitise või selle osa võõrandamine või pärimine 15 päeva jooksul, alates omandiõiguse üleminekust, registreerida omandaja esildisel ehitise asukohajärgses riiklikus hooneregistris ja kohalikus omavalitsusüksuses. Kui ehitise võõrandamise tehing tõestatakse notariaalselt, on tehingu tõestanud notaril kohustus registreerida tehing poolte kulul 15 päeva jooksul, alates tehingu tõestamisest. Eluruumide erastamise seaduse § 21¹ kohaselt on korteriomandi omanikuks õigus saada eluruumi vallasasjana omaval isikul. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1 sätestab, et omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Tulenevalt AÕS § 80 lg-st 2 on omaniku nõue suunatud omandiõiguse tunnustamisele. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb tunnustada JS omandiõigust korteriomandile (kinnistusraamatu registriosa number ). Tulenevalt
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni .a kehtinud
lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kohtukulud (riigilõiv) 17 000,00 krooni
Kohus leiab, et samuti tuleb kostjalt
p 2 ja § 52 p 5 alusel välja mõista riigituludesse asja läbivaatamiskulud, milleks on posti, kutsete kättetoimetamise kulud summas 185,10 krooni. Epp Haabsaar Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.