3-06-338/5

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-06-338 Otsuse kuupäev

1. mai 2006.a Kohtunik Roby Koik Kohtuasi P. T. kaebus Võru Linnavolikogu õigusvastase tegevusega tekitatud kahju 69 648 krooni hüvitamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev
2. mai 2006.a Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja P. T, esindaja advokaat K. K; Vastustaja Võru Linnavolikogu, esindajad Tõnu Anton ja FIE Feliks Luiksaar. Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata ja poolte kohtukulud nende enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise kavatsusest tuleb Tartu Halduskohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.Võru Linnavolikogu 20.11.2002.a otsusega nr 15 kinnitati P. T. Võru Linnavalitsuse liikmeks ja nimetati ametisse abilinnapeana hariduse ja kultuuri alal. Võru Linnavolikogu 04.06.2004.a otsusega nr 130 vabastati P. T. alates 07.06.2004.a linnavalitsuse liikme kohustest ja teenistusest. 2004.aasta septembris asus P. T. tööle OÜ-sse Lossihaldus. Tartu Halduskohtu 25.01.2005.a otsusega, mis jõustus Riigikohtu 14.09.2005.a määrusega, tühistati Võru Linnavolikogu 04.06.2004.a otsus nr
3. 04.04.2005.a jäi P. T. rasedus- ja sünnituspuhkusele. 1 Võru Linnavolikogu 17.10.2005.a otsusega nr 240 rahuldati P. T. taotlus osaliselt ja maksti hüvitusena 6 kuu ametipalk. P.T. esitas 12.12.2005.a Võru Linnavolikogule taotluse ebaseadusliku tegevusega tekitatud kahju 82 165 krooni hüvitamiseks. Võru Linnavolikogu 25.01.2006.a otsusega nr 35 jäeti P. T. taotlus rahuldamata. 16.02.2006.a esitas P. T. halduskohtule kaebuse Võru Linnavolikogu ebaseadusliku tegevusega tekitatud kahju 69 648 krooni hüvitamiseks. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS 2.Kaebuse esitaja leiab, et seoses Võru Linnavolikogu ebaseadusliku tegevusega tema teenistusest vabastamisel kaotas ta oluliselt 2004.aasta sissetulekutes, mis omakorda tõi kaasa vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vähenemise. Kokku kaotas P. T. sünnitushüvitises 16 386 krooni ja vanemahüvitises 42 388 krooni. Vastavalt vanemahüvitise seaduse (VHS) § 3 lõikele 7 ei makstud P. T. ühe kuu vanemahüvitist, kuna ta sai 2005.a oktoobris kompensatsiooni teenistusest ebaseadusliku vabastamise eest, seega kaotas ta veel 10 874 krooni. Kaebuse esitaja leiab, et kui Võru Linnavolikogu oleks käitunud õiguspäraselt ning poleks teda teenistusest vabastanud, olnuks tema 2004.aasta tulu, mille põhjal arvestati rasedus- ja sünnitushüvitis ning vanemahüvitis olnud suurem ja sellest tulenevalt suurem ka rasedus- ja sünnitushüvitis ning vanemahüvitis. 2005.a oktoobris Võru Linnavolikogu poolt avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 135 lõike 2 kohaselt välja makstud hüvitis ei muutnud kaebaja 2004.aasta sissetulekut ning seega ka sünnitus- ja vanemahüvitise suurust. Kaebaja märgib, et ATS § 135 lõikes 2 ette nähtud hüvituse maksmise kohustus on sanktsioonilise iseloomuga ja seondub ametiasutuse poolt seaduse mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmisega. Nimetatud alusel makstavat hüvitust ei saa käsitleda kui saamata jäänud palga kompenseerimist ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametnikule. Seega ei ole P. T. makstud kompensatsioon vaadeldav hüvitusena saamata jäänud tulu eest. Kaebaja leiab, et Võru Linnavolikogu õigusvastane tegevus on tõendatud jõustunud kohtulahendiga, seega oli vastustajal kohustus ja võimalus kõrvaldada oma ebaseadusliku tegevuse tagajärjed ning vältida kaebajale kahju tekkimist. Vastustaja on tegutsenud õigusvastaselt, põhjustanud kaebajale materiaalset kahju ning eksisteerib otsene põhjuslik seos Võru Linnavolikogu ebaseadusliku tegevuse ning kaebajale põhjustatud kahju vahel. Kohtuistungil kaebaja täpsustas, et kahju tekkimine ei olnud teenistussuhte raames, nõue põhineb sellel et ebaseaduslikult teenistusest vabastamisega tekitati täiendavalt kahju P. T. ja seda täiendavat kahju ATS § 135 ei kompenseeri. Kaebaja palub kohtul kaebus rahuldada, kohtukulud välja maksta. Vastustaja kohtukulu jätta tema enda kanda. VASTUSTAJA VASTUVÄITED 2 3.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu. P. T. on ATS § 135 lg 2 alusel makstud hüvitist summas 90 120 krooni seoses Võru Linnavolikogu 04.06.2004.a otsuse nr 130 tühistamisega, millega on Võru Linnavolikogu poolt hüvitatud ebaseadusliku otsuse tagajärjed. Puudub põhjuslik seos teenistusest vabastamise ja vähemsaadud sünnitus- ja vanemahüvitise vahel. Võru Linnavolikogu 04.06.2004.a otsuse nr 130 vastuvõtmisel ei olnud P. T. lapseootel, mistõttu ei saa pidada teenistusest vabanemise tagajärjeks sünnitus- ja vanemahüvitise vähenemist riigivastutuse seaduse (RVastS) § 13 järgi. Vastustaja leiab, et P. T. teenistusest vabastamist ei saa pidada sünnitus- ja vanemahüvitise vähenemise põhjuseks ja vastupidi- kaotust sünnitus- ja vanemahüvitises ei saa pidada teenistusest vabastamise tagajärjeks.
4. aasta oktoobris toimus hüvitise maksmine seaduslikult ATS § 135 lõike 2 alusel, seadusliku teo tagajärjel tekkinud kahju ei kuulu hüvitamisele. P. T. oli õigus taotleda ametisse ennistamist ATS § 135 lõike 1 alusel, millisel juhul ei oleks tema sissetulek vähenenud. P. T. oli valida, kas nõuda enda tööle ennistamist ning tasu teenistusest sunnitult puudumise aja eest või loobuda tööle ennistamisest ning nõuda hüvitist. Kui P. T. oleks nõudnud enda tööle ennistamist, oleks talle makstud tasu kogu teenistusest sunnitult puudutud aja eest ning sellest tulenevalt ei oleks ta sünnitus- ja vanemahüvitises kaotanud. Seega jättis P. T. ise tegemata toimingu, mis oleks kahju ära hoidnud või vähendanud. Ühe kuu vanemahüvitise saamatajäämise põhjuseks ei ole mitte teenistusest vabastamine, vaid ATS § 135 lõikes 2 ettenähtud hüvitise maksmine. Ebaseadusliku teenistusest vabastamise eest hüvitise maksmise kohustuse näeb ette seadus, mistõttu ei saa tegemist olla õigusvastase teoga. Sama kehtib kahju hüvitamise puhul, kui kahju hüvitamise taotlus on põhjendatud. Seega puudub nimetatud tegude puhul õigusvastasus ning P. T. taotlus osas, milles ta nõuab ühe kuu vanemahüvitist summas (10 874) krooni, ei ole põhjendatud. P. T. poolt esitatud hüvitise arvestuses on jäetud tähelepanuta asjaolu, et Võru Linnavalitsus, mille koosseisu P. T. kuulus, astus täies koosseisus tagasi 10.11.2004.a seoses linnapea poolt 04.11.2004.a tagasiastumisavalduse esitamisega. P. T. on hüvituse nõude arvestamisel lähtunud võimalusest saada palka
5. aasta lõpuni, mitte kuni linnavalitsuse tagasiastumiseni. Vastustaja palub kaebus jätta rahuldamata ja välja mõista kaebajalt kohtukulud vastustaja kasuks. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS 4.Esimese astme halduskohus on seisukohal, et tegemist on lubatava ja tähtaegselt esitatud kaebusega. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 6 lõike 3 punkti 2 kohaselt võib kaebusega halduskohtus taotleda avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist. HKMS § 9 lõigete 3 ja 4 ning RVastS § 18 koosmõjust tulenevalt on käesoleva kaebuse esitamise tähtajaks 30 päeva, arvates Võru Linnavolikogu 25.01.2006.a otsuse nr 35 (tl 25) kaebuse esitajale teatavaks tegemisest. Kuna kaebus on halduskohtule esitatud 16.02.2006.a, on seega tegemist tähtaegse kaebusega. Kaebuse lubatavuse hindamisel arvestab halduskohus muuhulgas asjaoluga, et kaebuse esitaja on õigustatult tuginenud vahetult RVastS § 18 regulatsioonile ja kaebuse edukus ei saa selle tõttu sõltuda sellest, kas kaebuse esitaja vaidlustab eraldi nõudena Võru Linnavolikogu 25.01.2006.a otsust nr 35 või mitte. HKMS § 7 lõike 1 ja 26 lõike 1 punkti 4 koosmõjust tulenevalt on esimese astme halduskohus aga 3 seisukohal, et puudub faktiline ja õiguslik alus Võru linnalt kaebuse esitaja kasuks avalikõiguslikus suhtes tekitatud kahju väljamõistmiseks. 5.Käesoleval juhul seisneb kaebuse esitaja ja Võru linna vaheline avalik-õiguslik suhe teenistussuhtes, tulenevalt Võru Linnavolikogu 20.11.2002.a otsusest nr 15 (tl 6), mille kohaselt kinnitati kaebuse esitaja Võru Linnavalitsuse liikmeks ja nimetati ametisse abilinnapeana hariduse ja kultuuri alal. Poolte vaheline avalik-õiguslik suhe lõppes seoses Võru Linnavolikogu 04.06.2004.a otsusega nr 130 (tl 8), mille kohaselt vabastati kaebuse esitaja alates 07.06.2004.a Võru Linnavalitsuse liikme kohustest ja ka teenistusest.
6. Võru Linnavolikogu 04.06.2004.a otsus nr 130 on tühistatud Tartu Halduskohtu 25.01.2005.a otsusega (tl 9-11). Tartu Halduskohtu 25.01.2005.a otsust täiendati Tartu Ringkonnakohtu 18.05.2005.a otsuses esitatud põhjendustega (tl 12-17), mille kohaselt oli kaebuse esitaja teenistuses nn poliitilise ametnikuna, kellele laienevad ATS 9.peatüki sätted. Esimese astme halduskohus tõlgendab ringkonnakohtu otsuse motiive taoliselt, et kuna abilinnapea on nn poliitiliseks ametnikuks, oleks kaebuse esitaja teenistussuhte võinud lõpetada umbusalduse avaldamiseks ettenähtud menetluskorda järgides. Kuna aga volikogu ei olnud 04.06.2004.a otsuse nr 130 vastuvõtmisel vastavat korda järginud, laienevad sellest õigusvastasest haldusaktist tulenevate koormavate tagajärgede mõjusfääri sattunud ametnike suhtes ATS
7. peatüki sätted. ATS
8. peatükk reguleerib ametniku teenistusest vabastamist ja sellesse peatükki kuuluv ATS § 135 sätestab ametniku nõudeõiguse ebaseaduslikult ametist vabastamise korral. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et Võru Linnavolikogu 17.10.2005.a otsusega nr 240 (tl 39-40) on makstud kaebuse esitajale hüvitusena 6 kuu ametipalk, kuna vastav kohustus tuleneb ATS § 135 lõikest 2, mis sätestab, et kui ametnik loobub ennistamisest, on ametiasutus kohustatud maksma talle hüvitusena kuue kuu ametipalga. Käesoleva vaidluse lahendamise aspektist ei ole esimese astme halduskohtu arvates oluline, kas nn poliitilistele ametnikele laieneb printsiibis üldse õigus teenistusse ennistamisele või mitte. 7.Kaebuse esitaja nõuab avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist. Kahjunõue põhineb õigusvastasel haldusaktil Võru Linnavolikogu 04.06.2004.a otsusel nr
9. Kaebuse esitaja ja Võru linna vaheline avalik-õiguslik suhe lõppes vaatamata sellele, et otsus kohtu poolt tühistati, siiski 07.06.2004.a, mil lõppes kaebuse esitaja teenistussuhe. RVastS § 7 lõige 1 sätestab vastutuse alusena, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist. Esimese astme halduskohus on seisukohal, et käesoleva kaasuse faktilistel asjaoludel ei ole vastustaja haldusaktiga rikkunud avalik-õiguslikus suhtes kaebuse esitaja poolt osundatud subjektiivseid õigusi seonduvalt sünnitushüvitise ja vanemahüvitise vähenemisega, mistõttu puudub vastustaja vastutuse alus. Võru Linnavolikogu 04.06.2004.a otsuse nr 130 õigusvastasusest tulenev sanktsioon on kaebuse esitaja kasuks realiseerunud. Kaebuse esitajal puudub seega õiguslik alus väiteks, et tal on teenistussuhtest tulenevalt mingi osa tulust saamata. Kaebuse esitaja nõue põhineb oletuslikul teenistussuhtel. Sünnitushüvitise ja vanemahüvitise vähenemine seondub muuhulgas kaebuse esitaja lapseootele jäämisega, mis pidi toimuma aga pärast tema teenistusest vabastamist ja seega avalik-õigusliku suhte lõppemist (asjakohased daatumid vastavalt: teenistusest vabastamine 04.06.2004.a ja lapse sünd 05.05.2005.a), mistõttu ei esine vastutuse eelduseks vajalikku avaliku võimu kandja õigusvastast tegevust õigusvastase 4 haldusakti andmise näol avalik-õigusliku suhte eksisteerimise ajal, mis oleks põhjuslikus seoses kaebuse esitajale väidetavalt tekkinud kahjuga. Vastustaja poolt kohtuasjas Võru maavanema kohusetäitja versus Võru Linnavolikogu (Tartu Halduskohtu haldusasi nr 3-448/04) menetlusseadustikes sätestatud protsessuaalsete õiguste kasutamise õiguse realiseerimine ei saa kehtiva õiguse kohaselt olla põhjuslikus seoses käesolevas kohtuasjas vaidlusaluseks oleva kahjunõudega. Ka avaliku võimu kandjale laienevad halduskohtumenetluses menetlusosaliste õigused, mistõttu ei saa kohtulahenditele kaebeõiguse õiguspärase kasutamise puhul olla tegemist avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega, mis on RVastS § 7 lõike 1 kohaselt vastutuse eelduseks. Nimetatud kohtuotsus jõustus 14.09.2005.a ja ATS § 135 lõiget 2 kohaldas volikogu 17.10.2005.a otsusega, seega tegutses vastustajast avaliku võimu kandja ka seda haldusakti andes ja haldusakti andmiseni viinud toiminguid sooritades mõistliku aja jooksul ja seega õiguspäraselt. Osundatud faktilistel ja õiguslikel asjaoludel puudub alus ja vajadus kohtulahendis täiendavalt käsitleda kaebuse esitaja poolt esitatud ülejäänud seisukohti. Esimese astme halduskohus peab siiski täiendavalt vajalikuks osundada, et kohalik omavalitsus ei saa võimude lahususe printsiibist lähtudes vastutada vanemahüvitise seaduse § 3 lõike 7 kui õigustloova akti põhiseadusevastasusega (vt Riigikohtu 20.03.2006.a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-33-05 [http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-4-1-33-05 ], 26.05.2006) seonduvate asjaolude eest, kuna Võru Linnavolikogu 04.06.2004.a otsus nr 130 ei ole antud VHS § 3 lõike 7 alusel, sest RVastS § 14 lõige 2 seob võimaliku vastutuse õigustloova akti alusel antud haldusakti või sooritatud toiminguga. Käesoleva kohtuasja raames puudub kohtul aga alus seisukoha võtmiseks, kas vanemahüvitise maksmise kuul välja makstud varem saamatajäänud töötasu ja ATS § 135 lõike 2 alusel makstud hüvitus on võrdsustatavad või mitte. Neil asjaoludel jätab esimese astme halduskohus kaebuse rahuldamata. 8.Poolte kohtukulud jäävad nende endi kanda. Kaebuse esitaja kohtukulud jäävad kaebuse esitaja kanda HKMS § 92 lõike 1 alusel, mis sätestab, et pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti, kannab kohtukulud. Vastustaja kohtukulud jäävad vaatamata HKMS § 93 lõikes 1 sätestatule, tema enda kanda, kuna käesoleva kohtuvaidluse puhul on tegemist tavapärase vaidlusega kohaliku omavalitsuse jaoks, milles võiksid kohalikku omavalitsust esindada tema enda ametnikud. Esimese astme halduskohus on seisukohal, et lepingulise õigusabi kasutamine on küll vastustaja õigus, kuid ei olnud käesolevas halduskohtumenetluses põhjendatud, mistõttu ei ole põhjendatud kaebuse esitajalt vastustaja kohtukulu 3000 krooni (tl 60, 64-66) väljamõistmine. Roby Koik Kohtunik 5