3-06-463/8

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-06-463 Otsuse kuupäev

1. august 2006.a Kohtunik Roby Koik Kohtuasi A.S. kaebus Põlva Vallavalitsuse tegevusele kohustamiseks, menetluse teostamiseks ja haldusakti väljaandmiseks. Asja läbivaatamise kuupäev
2. juuli 2006.a Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja A.S., esindaja advokaat Rene Varul; Vastustaja Põlva Vallavalitsus, esindajad Andres Aavastik ja Riina Haitov. Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Mõista riigilt välja Advokaadibüroo Lillo ja Lõhmus kasuks 2017 (kaks tuhat seitseteist) krooni ja 80 senti advokaat Rene Varuli osutatud õigusabi kulude katteks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise kavatsusest tuleb Tartu Halduskohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.Kaebuse esitaja A.S. kinnitusel kuulus tema vanaisale A. H. P. vallas (endine K.) M. külas alates 1919.a maatükk suurusega 0,8 ha (T. nr 39). Nimetatud maatükk on kaebuse esitaja hinnangul omandireformi objektideks ja tema kui oma vanaisa vara pärija, selle vara suhtes omandireformi õigustatud subjekt. A.S. andmetel on ta esitanud õigusaktides kindlaksmääratud ajal Põlva Vallavalitsusele õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduse T. nr 39 maaüksuse tagastamiseks. A.S. kinnitusel on avalduse vastuvõtja, Põlva Vallavalitsus olnud äärmiselt passiivne temale edastatud avalduse menetlemisel ja kaebuse esitajale maa tagastamise otsustamisel. Kaebuse esitajat ei ole teavitatud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise 1 korraldamise käigust ega sellest, kas tema vanaisa maa üldse kuulub tagastamisele või on alust määrata talle kompensatsioon. Põlva Maavalitsuse „M. T. nr 39“ talu õigusvastaselt võõrandatud vara toimiku nr 61 587 materjalide kohaselt on ÕVVTK Põlva maakonna komisjoni 03.10.1994.a otsusega nr 5760 tunnistatud omandireformi objektiks Põlva vallas asunud „M. T. nr 39“ talu, mis kuulus õigusvastaselt võõrandamise hetkel A-M. ja I. H, kuid millele pärijad puuduvad ja mille suhtes on jäetud rahuldamata H. L. avaldus omandireformi õigustatud subjektiks tunnistamiseks, kuna ta ei ole lapsendatud A-M. H. poolt. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS 2.Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 6 lõigetele 2 ja 3 võib kaebusega taotleda haldusakti või selle osa tühistamist, peatatud haldusakti täitmist või välja andmata jäetud haldusakti väljaandmist, peatatud või sooritamata toimingu sooritamist, haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist, õigusvastase haldusakti või toiminguga tekitatud kahju hüvitamist, avalik-õigusliku suhte olemasolu või puudumise kindlakstegemist. Kaebuse esitaja esitas kohtule kohustamiskaebuse, milles ta taotleb sooritamata toimingu sooritamisi ja andmata jäänud haldusakti väljaandmist - temale õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise otsustamist. Omandireformi aluste seaduse (edaspidi ORAS) § 12 lõike 5 kohaselt õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise otsustab ja vara tagastamist korraldab valla- või linnavalitsus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Vabariigi Valitsuse
3. veebruari
4. a määrusega nr 36 kinnitatud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra punkt 24 sätestab, et vara tagastamine otsustatakse kohaliku komisjoni otsuse, õigusvastaselt võõrandatud vara toimiku ning tagastamist korraldava valla- või linnavalitsuse poolt täiendavalt kogutud materjalide alusel. Nimetatud korra punkt 25 kehtestab, et kohaliku omavalitsuse täitevorgan, asudes ette valmistama vara tagastamise otsustamist, määrab kindlaks, milliseid asjaolusid on vaja täiendavalt tõendada ja milliseid dokumente hankida. Vastavalt õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra (edaspidi Kord) punktile 49 otsustab õigusvastaselt võõrandatud maa õigustatud subjektidele tagastamise maa asukohajärgne valla- või linnavalitsus kuue kuu jooksul õigustatud subjektiks tunnistamise otsuse kättesaamise päevast, võttes aluseks kohaliku komisjoni otsuse, õigusvastaselt võõrandatud vara toimiku ning maa tagastamiseks täiendavalt kogutud dokumendid. Kui valla- või linnavalitsus ei saa mõjuval põhjusel otsustada nimetatud tähtaja jooksul maa tagastamist, informeerib ta õigustatud subjekti põhjustest, millest on tingitud viivitus maa tagastamise otsustamisel, ja teatab küsimuse otsustamise tähtaja. Põlva Vallavalitsus ei ole teavitanud kaebuse esitajat mingitest otsustest ega otsuse vastuvõtmist takistavatest asjaoludest, ehkki kaebuse esitaja on nimetatud küsimuses korduvalt Põlva Vallavalitsuse poole pöördunud. Tulenevalt korra punktist 50 kogub või koostab maa tagastamise otsustamiseks vajalikud dokumendid maa asukohajärgne valla- või linnavalitsus või tema volitatud isik. Neist dokumentidest koostatakse maa tagastamise toimik. Korra punkti 58 kohaselt annab valla- või linnavalitsus maa tagastamisest keeldumise kohta korralduse, milles peab olema märgitud 2 maa tagastamata jätmise põhjus ja seaduslik alus viitena maareformi seaduse paragrahvi 6 lõike 2 vastavale punktile. Vastavalt eelnimetatud korrale on valla- või linnavalitsus kohustatud andma maa tagastamise või tagastamata jätmise korralduse õigustatud subjektile allkirja vastu kümne päeva jooksul korralduse andmise päevast arvates või saadab selle talle tähitud postiga sama tähtaja jooksul. Kaebuse esitaja hinnangul puuduvad tal andmed, et Põlva Vallavalitsus oleks täitnud Korra sätetest tulenevaid nõudeid. Tulenevalt õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise korra punktidele 23 ja 24 võib avalduse läbivaatamise käigus avalduse vastuvõtja (siin vastustaja Põlva Vallavalitus) pöörduda kirjalikult taotleja poole saamaks temalt täiendavaid andmeid või tõendeid. Taotleja on kohustatud esitama avalduse vastuvõtjale kirjalikud andmed või dokumendid või teatama kirjalikult nende puudumisest 30 päeva jooksul avalduse vastuvõtja kirjaliku pöördumise kättesaamisest arvates. Kui taotlejal puuduvad täiendavad andmed või dokumendid, on avalduse vastuvõtja kohustatud taotlema neid Eesti Vabariigi arhiividest, muudest riigiorganitest ja asutustest ning ettevõtetest. Kaebuse esitajale teadaolevalt ei ole Põlva Vallavalitsus temalt mingeid täiendavaid tõendeid või dokumente kunagi küsinud. Kaebuse esitaja leiab, et vastustaja tegevusetust saab iseseisvalt vaidlustada, kui menetlusnõude rikkumine toob kaasa menetlusosalise subjektiivse õiguse rikkumise sõltumata menetluse lõpptulemusest (nt saab viivituse korral esitada kohustamiskaebuse), ja kaebuse esitaja ei pea kujunenud situatsioonis ootama ära vastustaja võimalikku, määramata tulevikus antavat haldusakti maad tagastamise/ kompenseerimise kohta. Kaebuse esitaja palub kohustada Põlva Vallavalitsust teostama vajalikud menetlustoimingud A.S.le maa tagastamise küsimuses, muuhulgas kohustades Põlva Vallavalitsust otsustama Mammaste külas asuva maaüksuse T. nr 39 tagastamine või kompenseerimine A.S.le. Kaebuse esitaja vastuväidetes vastustaja kirjalikule seletusele jääb kaebuse esitaja enda 06.03.2006.a kaebuses esitatud seisukohtade juurde. Vastustaja ei ole kirjeldanud, milliseid toiminguid tegi vald, tuvastamaks M. T. nr 39 maaüksuse kuuluvust selle õigusvastaselt võõrandamise hetkel. Samuti ei vastustaja kuidagi tõendanud oma vastuväiteid, nagu ei oleks A.S. esitanud õigeaegselt avaldust Põlva Maavalitsuse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise komisjonile või et vaadeldavate maade omanik ei oleks — vastupidiselt kaebuse esitaja poolt väidetule – A. H, vaid hoopis kolmandad isikud. Kaebuse esitajat ei rahulda vastustaja paljasõnalised viited väidetavale ja anonüümseks jäävale) Põlva Maavalitsuse töötajale ja viimase suulisele vastusele vastustaja järelepärimisele VASTUSTAJA VASTUVÄITED 3.Vastustaja oma kirjalikus seletuses kaebuse kohta on seisukohal, et õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kohta oli kõigil taotlejatel vajalik tähtaegselt esitada avaldus Põlva Maavalitsusele, kus moodustatud komisjoni otsusega kinnitati vara tagastamise õigustaud subjektid. Vara tagastamise toimikud edastati valdadele, mille alusel alustati taotlejatele vara tagastamise menetlust. 3 M. T. 39 talumaale õigustaud subjektid puuduvad ja toimik on Põlva valla poolt tagastatud Põlva Maavalitsuse arhiivi 18.09.1998.a. A.S. on 2005.a kahel korral suuliselt pöördunud Põlva Vallavalitsusse maanõuniku poole maa tagastamise nõudega ja temale on selgitatud, et maa tagastamine toimub ainult subjektiks tunnistatud otsuse alusel. Mingit sellekohast kirjalikku avaldust pole A.S. vallavalitsusele esitanud. Põlva Maavalitsuse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise komisjoni töötaja vastas maanõuniku suulisele järelpärimisele, et A.S. pole avaldust esitanud ja A. H. ei olnud kõnesoleva talumaa omanik, vaid arhiivi õiendi alusel olid selleks 1940.a H. A-M. ja I. Kohtuistungil osundab vastustaja esindaja kaebuse alusetusele tuginedes Vabariigi Valitsuse 05.02.1993.a määruse nr 36 punktidele 7, 23, 24 ja 49 ja taotleb kaebuse rahuldamata jätmist. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
5. Esitatud kaebus on lubatav menetlemiseks halduskohtus, kuna HKMS § 6 lõike 2 punkti 2 kohaselt võib kaebusega halduskohtus taotleda peatatud haldusakti täitmist või välja andmata jäetud haldusakti väljaandmist, peatatud või sooritamata toimingu sooritamist. Samad asjaolud tulenevad HKMS § 26 lõike 1 punktist 2, mille kohaselt on kaebuse või protesti sisulisel lahendamisel halduskohtul õigus teha ettekirjutus õigusvastaselt peatatud haldusakti täitmiseks, välja andmata jäetud haldusakti väljaandmiseks või sooritamata toimingu sooritamiseks. Kaebuse esitaja poolt taotletav õigusvastaseltvõõrandatud vara tagastamine kaebuse esitajale kui väidetavale omandireformi õigustatud subjektile, eeldab kaebuse positiivse lahenduse korral nii menetluslikke toimingute tegemist kui haldusaktide andmist, milleks halduskohtul ongi pädevus kohustamiskaebuse, mis praegusel juhul on esitatud, rahuldamise käigus. Kaebuse rahuldamine eeldab aga HKMS § 7 lõike 1 kohaselt kaebuse esitaja subjektiivsete õiguste riivet vastustaja poolt, mis on tuvastatav aga ainult kaebuse sisulise menetlemise käigus. Esimese astme halduskohus on seisukohal, et esineb alus lugeda kaebust esitatuks tähtaegsena. HKMS § 9 lõike 2 kohaselt, kui haldusorgan on keeldunud haldusakti väljaandmisest või toimingu sooritamisest, võib kaebuse haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks kohustamiseks esitada 30 päeva jooksul, arvates keeldumise teatavakstegemisest, kui seadus ei sätesta teisiti. Tartu Halduskohtu 06.02.2006.a määrusest, millega A.S.le määrati riigi õigusabi nähtub, et esmase pöördumise Tartu Halduskohtusse on A.S. teinud 01.02.2006.a, mille alusel määratigi kaebuse esitajale riigi õigusabi õigusdokumendi koostamiseks ja isiku esindamiseks halduskohtumenetluses. Vastustaja kirjaliku seletuse kohaselt on kaebuse esitaja 2005.aastal kahel korral pöördunud suulise järelpärimisega Põlva Vallavalitsuse poole. A.S. väitel on tema poolt esitatud avaldus Põlva Vallavalitusele ning sellele ei ole järgnenud mingeid kirjalikke keeldumisi või vastuväiteid Põlva Vallavalituse poolt. Sellega seoses on olemas võimalus, et Põlva Vallavalitus rikub A.S. subjektiivseid õigusi ja on tegevusetuses A.S. avalduse menetlemisel. Neil asjaoludel loebki esimese astme halduskohus kaebuse tähtaegseks, kuna protsessiosalise subjektiivsete õiguste rikkumise korral on võimalus esitada kaebus ja vaidlustada antud toimingut, menetluse lõpptulemust ära ootamata. Vastav seisukoht on saanud heakskiidu ka Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-53-03, milles väljendatud seisukohad on kohaldatavad ka käesolevas haldusasjas. 4 5.Esimese astme halduskohus, kuulanud ära kaebuse esitaja seletuse, poolte esindajate seisukohad, uurinud asjas kogutud kirjalikke tõendeid, on tõendite kogumis hindamisel seisukohal, et tulenevalt HKMS § 26 lõike 1 punktist 6, tuleb kaebus jätta rahuldamata, kuna tõendamist ei ole leidnud vastustaja poolt kaebuse esitaja subjektiivsete õiguste rikkumine. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise menetluse osad sätestab Vabariigi Valituse
6. veebruari 1993.a määruse nr 36 „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kord“ punkt 7, mille kohaselt koosneb menetlus kolmest osast: 1) vara võõrandamise õigusvastasuse, vara koosseisu ja endise (õigusjärgse) omaniku tuvastamine ning õigustatud subjektide kindlaksmääramine (vara tagastamist ettevalmistav menetlus); 2) vara tagastamise otsuse vastuvõtmine; 3) õigustatud subjektidele vara tagastamine. Sellise menetluse alustamiseks on samas vajalik Vabariigi Valitsuse määruse nr 36 punkti 10 kohaselt, et oleks esitatud tähtaegselt õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avaldus, mille alusel alustataksegi õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise menetlust. Vabariigi Valituse
7. august 1991.a määruse nr 161 „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise kord“ punkt 1 sätestab, et õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamiseks või kompenseerimiseks võtavad eraisikutelt avaldusi vastu maavalitsused või selle korra punktis 3 nimetatud linnavalitsused, kelle territooriumil vara õigusvastase võõrandamise hetkel asus. Sama määruse punkt 5 sätestab, et avaldus tuleb esitada kirjalikult ja selles määruses sätestatud korras. Käesoleval juhul oleks A.S. pidanud esitama avalduse seega Põlva Maavalitsusele, kelle poolt moodustatud komisjon kinnitas vara tagastamise õigustatud subjektid. Vabariigi Valitsuse määruse nr 36 punktis 9 sätestatud maa tagastamise toimikud edastati seejärel valdadele ning nende alusel alustati vara tagastamise menetlust. Vajalikku kirjalikku avaldust pole leitud maa tagastamise toimikust. Ka ei ole A.S. esitanud tõendit Põlva Maavalitsusele esitatud avalduse kohta, mille avalduse vastuvõtja pidi väljastama Vabariigi Valitsuse määruse nr 161 punkti 10 kohaselt taotlejale avalduse vastuvõtmisel. Kohus möönab, et riigi poolt avalduste vastuvõtmisel praktiseeriti ka võimalust esitada õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise/kompenseerimise avaldus vallavalitsustele, kuna maavalitsused olid avalduste vastuvõtmise protsessis reeglina ülekoormatud. Vallavalitsused pidid vastavad avaldused seejärel edastama maavalitsustele. Kaebaja väited, nagu oleks ta esitanud tähtaegselt avalduse Põlva Vallavalitsusele T. maaüksuse nr 39 tagastamiseks, ei ole aga samuti leidnud kinnitust. Kaebuse esitajal ei ole kohtule esitada Vabariigi Valituse määruse nr 161 punkti 10 kohast tõendit avalduse vastuvõtmise kohta Põlva Vallavalitsuse poolt, mistõttu on kohus sunnitud kaebuse esitaja vastavad väited lugema paljasõnalisteks, mis ei ole tõendamist leidnud. A.S. suulisi pöördumised Põlva Vallavalitsuse poole ei saa kindlasti võtta avalduse esitamisena õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamiseks või kompenseerimiseks, sest nad ei vasta Omandireformi aluste seaduses ja Vabariigi Valitsuse määrustes nr 36 ja nr 161 sätestatud vorminõuetele. 5 Seega, ei saa kohus lugeda tõendatuteks kaebuse esitaja väiteid, mille kohaselt on A.S. esitanud õigeaegselt ja seaduses sätestatud korras avalduse Põlva Maavalituse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kohalikule komisjonile. 6.Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamiseks või kompenseerimiseks peab isik olema tunnistatud õigustatud subjektiks. ORAS § 7 lõike 3 kohaselt on õigustatud subjektiks õigusvastaselt võõrandatud vara endise omaniku pärijad. Käesolevas asjas ei ole A.S. tõendanud, et tema näol oleks tegemist omandireformi õigustatud subjektiga. Arhiivile tehtud järelpärimiste tulemusena on selgunud, et maa omanikus ei olnud A.S. vanaisa A. H, nagu väidab kaebuse esitaja, vaid
8. aasta seisuga hoopis A-M. ja I. H. Vastavad asjaolud on tõendatud Põlva Maavalitsuse „M. T. nr 39“ talu õigusvastaselt võõrandatud vara toimiku nr 61 587 materjalidega, mille kohaselt on ÕVVTK Põlva maakonna komisjoni 03.10.1994.a otsusega nr 5760 tunnistatud omandireformi objektiks Põlva vallas asunud „M. T. nr 39“ talu, mis kuulus õigusvastaselt võõrandamise hetkel A-M. ja I. H, kuid millele pärijad puuduvad ja mille suhtes on jäetud rahuldamata H. L. avaldus omandireformi õigustatud subjektiks tunnistamiseks, kuna ta ei ole lapsendatud A-M. H. poolt. Kaebuse esitaja poolt kohtuistungil antud seletuse kohaselt on ta teinud arhiividele aastate jooksul korduvaid järelpärimisi oma väiteid kinnitavate õigete andmete väljastamiseks, kuid vastavaid andmeid ei ole kaebuse esitaja arhiividest saanud, mistõttu ei saa neid ka kohtule esitada. Sellest lähtuvalt ei ole kohtul alust käsitleda A.S.t isiku pärijana, kellele kuulus T. maaüksus nr 39 enne selle õigusvastaselt võõrandamist. Seega ei ole A.S. ka ORAS § 7 järgne omandireformi õigustatud subjekt. Asja kohtuliku menetluse kestel esitas kaebuse esitaja ka kahjunõude vastustaja vastu, mille kohus luges HKMS § 19 lõike 8 kohaselt menetletavaks nõudeks. Seoses põhinõude rahuldamata jätmisega, puudub igasugune alus ka kahjunõude rahuldamiseks, mistõttu jääb kaebus ka selles osas rahuldamata. Eelpool toodud asjaoludest lähtuvalt on esimese astme halduskohus seisukohal, et A.S. kaebus Põlva Vallavalitsuse vastu ei kuulu rahuldamisele. 7.Kaebuse esitajale on Tartu Halduskohtu 06.02.2006.a määrusega, määratud riigiõigusabi, millele tehtud menetluskulu kuulub riigilt väljamõistmisele Advokaadibüroo Lillo ja Lõhmus kasuks summas 2017 (kaks tuhat seitseteist) krooni ja 80 senti advokaat Rene Varuli osutatud õigusabi kulude katteks. Roby Koik Kohtunik 6