2-05-1518/3

HARJU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-05-1518 Määruse kuupäev

1. oktoober 2006.a. Kohtunik Krista Kirspuu Kohtuasi OÜ hagi KÜ vastu 266 570.00 krooni väljamõistmiseks ja KÜ vastuhagi OÜ vastu 221934.00 krooni väljamõistmiseks Menetlustoiming Iseseisva nõudeta kolmanda isiku kaasamine Resolutsioon Kaasata protsessi tsiviilasjas nr isikuna hageja poolel OÜ Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse määruse teinud kohtule. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 10 (kümme) päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. iseseisva nõudeta kolmanda Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on OÜ hagi KÜ vastu 266 570.00 krooni väljamõistmiseks ja KÜ vastuhagi OÜ vastu 221 934.00 krooni väljamõistmiseks. Hageja esitas kohtule taotluse kaasata protsessi kolmanda isikuna hageja poolel OÜ . Taotluse kohaselt hagiavaldusest tulenevad hageja nõuded ja vastuhagist tulenevad kostja nõuded põhinevad töövõtulepingul, mis sõlmiti hageja ja kostja vahel remonttööde teostamiseks asukohaga , täitmisel ja võimalikul rikkumisel nii tellija kui poolt. Hageja märgib, et on eelnimetatud töövõtulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks sõlminud alltöövõtulepingu OÜ-ga . Täpsemalt oli alltöövõtuleping sõlmitud elamu seinte soojustamiseks, aknaplekkide ja vihmaveesüsteemi paigaldamiseks. Seega on hageja andnud oma lepingulised kohustused alltöövõtu korras täitmiseks kolmandale isikule. Hageja on seisukohal, et käesoleva kohtuvaidluse lahendamise korral hageja kahjuks võib hageja esitada lepingurikkumisest tulenevad nõuded OÜ vastu, kes faktiliselt töid teostas. OÜ nõustus OÜ kaasamisega iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel. Kostja asus seisukohale, et hageja taotlus OÜ kaasamiseks iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel ei ole põhjendatud. Kostjal on põhjust kahelda hageja taotlusele lisatud alltöövõtulepingu ehtsuses. Kuivõrd alltöövõtuleping on sõlmitud ja töövõtuleping hämmastab kostjat, kuidas sai hageja enne, kui ta oli kostjale hinnapakkumise esitanud ja enne kui kostja hinnapakkumise aktsepteerinud, täpselt teada, milline saab olema töövõtulepingu hind. Kostja arvates on väheusutav, et hageja kui oma majandus- ja kutsetegevuses ehitusettevõtjana tegev isik peab mõistlikuks sellise riski võtmist, et tal tekivad lepingulised kohustused OÜ suhtes enne, kui on teada, kas aluseks olev töövõtu leping üldse sõlmitakse. Samuti on kostjale mittemõistetav, miks professionaalse ehitusettevõtjana tegutsev hageja, kelle äriline eesmärk peaks olema loogiliselt võttes kasumi teenimine, on sõlminud kostjaga ja OÜ-ga lepingud, mille tulemusel OÜ ise mitte sentigi kasu ei saa. Lisaks esitas OÜ OÜ ise kostjale hinnapakkumise elamu soojustamiseks ning märkis hinnapakkumises, et peab võimalikuks alustada töödega . Kostjale on arusaamatu, miks pidas OÜ kostjaga lepingueelseid läbirääkimisi, kui OÜ oli juba sõlminud hagejaga, millest võis selgelt järeldada, et kostja lepingupartneriks on/saab olema hageja mitte aga OÜ . Kostja pidas algselt läbirääkimisi asuva elamu ehitustööde töövõtu sõlmimiseks OÜ-ga . Kostja taotles töövõtulepingu finantseerimiseks pangast laenu. Veel oli kostja arvamusel, et elamu ehitustööde leping sõlmitakse OÜ-ga . Ehitustööde maksumuses ei olnud seejuures veel kokku lepitud. Kostja laenutaotluse arutelul selgus, et pank ei aktsepteeri maksuvõlgnevuste tõttu kostja lepingupartnerina OÜ-d . Alles seejärel otsustas kostja sõlmida töövõtulepingu hagejaga. ei olnud kostja veel teadlik isegi sellise äriühingu nagu OÜ olemasolust, samuti ei olnud kokku lepitud ehitustööde maksumuses, mistõttu jääb kostjale mõistetamatuks asjaolu, kuidas sai hageja sõlmida juba elamuehitustööde tegemiseks alltöövõtulepingu OÜ-ga täpselt sellises summas, nagu lepiti kokku alles kostja ja hageja vahelises töövõtulepingus. Kostja palub hageja avaldusele lisatud alltöövõtulepingut tõendina mitte arvestada vastavalt TsMS § 277 lg
2. Kuna kostja arvates on alltöövõtuleping ilmselt võltsitud, ei ole hageja tõendanud oma väiteid selle kohta, et kostjaga sõlmitud töövõtulepingust tulenevaid kohustusi täitis tegelikkuses alltöövõtukorras OÜ . Kostja vaidleb vastu ka hageja väidetele, et kostja oli teadlik asjaolust, et ehitustöid teostas OÜ . Kostja ja hageja vahel sõlmitud töövõtulepingu kohaselt on hageja esindajana alla kirjutanud MK. Töövõtulepingu järgi oli vastutavaks esindajaks projektijuht MK. Seega tegutses MK ehitustööde läbiviimisel hageja esindajana ning kostjale ei olnud ega pidanudki olema teada hageja väidetud asjaolu, et tegelikkuses teostas ehitustöid OÜ , kelle juhataja MK on. Ka hagiavalduses on hageja läbivalt viidanud endale kui ehitustööde teostajale, ega ole andnud kordagi mõista, et ehitustöid teostas keegi kolmas isik. Kostja on seisukohal, et hageja avaldus kolmanda isiku kaasamiseks on esitatud üksnes sooviga saada võimalus täiendavate tõendite ja seisukohtade esitamiseks, mis vastasel korral oleks menetlustähtaegade möödumise tõttu võimatu. Peale selle on kostja seisukohal, et käesolevas menetluses ei otsustata OÜ õiguste ja kohustuste üle. Hagi ja vastuhagi on suunatud hageja ja kostja vahel .a sõlmitud töövõtulepingust tulenevate hageja ja kostja õiguste ja kohustuste väljaselgitamisele. OÜ kaasamata jätmine käesoleva tsiviilasja menetlusse ei välista hageja õigust esitada juhul, kui käesolev tsiviilasi lahendatakse hageja kahjuks alltöövõtulepingust tulenevad nõudeid OÜ vastu. Eeltoodu alusel on kostja seisukohal, et OÜ kaasamine menetlusse kolmanda isikuna ei ole otstarbekas ning takistab tsiviilasja efektiivset ja kiiret lahendamist. Vastuseks kostja väidetele selgitas hageja, et hageja ja OÜ vahel sõlmitud leping on ehtne ja õige ning sellel kuupäeval on hageja ja OÜ vahel selline leping sõlmitud. Kuivõrd kostja ehitusjärelevalve KPRS pöördus OÜ poole elamu hoone ehitustööde tellimiseks juba . Kokkulepe teostatavate tööde kohta ning tööde maksumuse osas oli olemas .a. aasta alguses, seega oli võimalik selline leping sõlmida. Niinimetatud peatöövõtulepingut ei sõlmitud OÜga, kuna kostja soovis tasuda ehitustööde eest AS vahendusel järelmaksuga ning liisinguandja ei olnud valmis sõlmima liisinglepingut OÜ-ga, kui ebapiisavalt tuntud väikeettevõtjaga. Hageja osales projektis seega eelkõige liisinguandjale vajalike garantiide andmise tõttu, ehitustööde kokkuleppijaks ja tööde teostajaks oli OÜ. Seda kinnitab muuseas ka asjaolu, et teadaolevalt ei ole ükski OÜ juhtorgani liige ega töötaja antud projekti raames kostjaga suhelnud. Kohtu seisukoht Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 216 lg 1 järgi pool, kes kohtuvaidluse lahendamise korral tema kahjuks võib kolmanda isiku vastu esitada enda arvates lepingu rikkumisest tuleneva või kahju hüvitamise või hüvituskohustusest vabastamise nõude või kellel on alust eeldada kolmanda isiku sellise nõude esitamist tema vastu, võib kuni lahendi jõustumiseni esitada asja menetlevale kohtule avalduse kolmanda isiku menetlusse kaasamiseks. Kohus on seisukohal, et OÜ tuleb menetlusse kaasata iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel. Hageja poolt kohtule esitatud materjalidest nähtub, et hageja ja OÜ vahel on sõlmitud .a alltöövõtuleping. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole piisavalt põhistanud OÜ ja OÜ vahel .a sõlmitud alltöövõtulepingu võltsitust. Hageja on kinnitanud lepingu ehtsust. Ka kolmas isik on nõustunud tema kaasamisega menetlusse ega ole esitanud kohtule väiteid alltöövõtulepingu võltsituse kohta. Kuivõrd OÜ on käesoleval juhul hageja all ja asjas on vaidlus hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingu täitmise ja võimaliku rikkumise üle, võib hagejal tekkida nõudeõigus väidetavalt tegelikult remonttöid teostanud OÜ vastu. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et käesolevas vaidluses ei otsustata OÜ õiguste ja kohustuste üle. Kuid hageja võib käesoleva vaidluse hageja kahjuks lahendamise korral esitada OÜ vastu alltöövõtulepingu rikkumisest tuleneva hagi. Seega on täidetud TsMS § 216 lg 1 tingimused ning OÜ-l on õiguslik huvi, et vaidlus laheneks hageja kasuks. TsMs § 214 lg 3, mille kohaselt iseseisva nõudeta kolmas isik ei või hageja või kostja suhtes, kelle poolel ta menetlusse astus või kaasati, järgnevas menetluses tugineda sellele, et menetluses tehtud lahendi resolutsioon on ebaõige või et asjaolud on ebaõigesti tuvastatud. Seega on ka hagejal õiguslik huvi, et asjas osaleks iseseisva nõudeta kolmanda isikuna OÜ . Eeltoodu alusel leiab kohus, et OÜ tuleb käesolevasse menetlusse kaasata iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel. Kohus juhib tähelepanu TsMS § 216 lg 5, mille kohaselt kui ilmneb, et kolmas isik on menetlusse kaasatud põhjendamatult, võib kohus ta määrusega kõrvaldada. Krista Kirspuu Kohtunik