Obsah (6)

§ 46§ 409§ 319§ 323§ 200§ 62

Lk 1 / 4 2-05-24580 TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Donald Kiidjärv Määruse tegemise ja määruse 22.november 2006.a kell 14.00 Tartu Kohtumaja kantselei avalikult teatavaks teg

319, § 321, § 323, § 373 lg 1 p 2, § 409 p 1, § 412, § 423 lg 3, § 425, § 426, § 427, § 428 lg 1 p 3, § 429, § 466 lg 2-4, § 467 lg 5, § 660, § 661, Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3, kuni 31.12.2005. a kehtinud

§ 46p 1 ja 2, § 52 p 4, § 62, kohtunik määras: 1.

võtta vastu kostja-vastuhageja OÜ X vastuhagist loobumine ning lõpetada selles osas asjas menetlus; Lk 1 / 4 Lk 2 / 4 2-05-24580

1. jätta E.M. hagi OÜ X vastu üürisuhte tunnustamises ja takistuste mittetegemises elukoha kasutamisel läbi vaatamata;
2. välja mõista E.M. lt, E.M. ja K.K. ilt solidaarselt riigilõiv vastuhagilt summas 60 (kuuskümmend) kr ja advokaadi õigusabi kulud kogusummas 14 160 (neliteist tuhat ükssada kuuskümmend) kr OÜ X kasuks. Määruskaebuse esitamise kord ning tähtaeg Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg menetluse lõpetamise ja läbivaatamata määruse puhul on 30 päeva ja menetluskulude määruse puhul 10 päeva määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa enam määruse peale edasi kaevata. Kui hagi jäeti läbi vaatamata, võib hageja taotleda 14 päeva jooksul, alates hagi läbivaatamata jätmise määruse talle kättetoimetamisest, et sama kohus asja memetluse täielikult või osaliselt taastaks, kui ta põhistab kohtule, et tal oli istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus ja et ta ei saanud sellest õigeaegselt kohtule teatada. Määruse täitmine Määrus kuulub viivitamatule täitmisele. ASJAOLUD Hageja ega tema esindaja vandeadvokaat ei ilmunud kohtuistungile 27.10.2006.a. Kostja ja tema esindaja taotlevad asja läbi vaatamata jätmist. Samuti loobuvad nad oma vastuhagist, kuna 18.10.
3. a sisenes kohtutäitur kohtumääruse alusel vaidlusalusesse elamusse ning siis selgus, et kostjad on lahkunud. Kostjad pole enam kirjas antud elamispinnal ka rahvastikuregistri andmetel. Kostja soovib menetluskulude hüvitamist. Menetluse lõpetamise taotlus seoses hagist loobumisega Kohus leiab, et taotlus menetluse lõpetamiseks seoses vastuhagist loobumisega on põhjendatud. Hageja on selgitanud kohtule, et vastuhagi menetlemine on kaotanud oma aktuaalsuse. Nimelt 18.10.06 sisenes kohtutäitur Oleg Sirotin kohtumääruse alusel Tammekuru 21 elamusse, kus selgus, et kostjad on lahkunud eelnimetatud aadressilt. Elamu valdus on kohtutäituri poolt koostatud akti alusel üle läinud OÜ X seaduslikule esindajale. Samuti ei kajastu kostjad enam rahvastikuregistris nimetatud aadressil. Kuna kostjad täitsid hageja nõude ja vabastasid peale hagi esitamist hagejale kuuluva elamu, loobubki OÜ X vastuhagist, palub lõpetada menetlus ning välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja poolt kantud menetluskulud. Asja läbivaatamata jätmise taotlus

§ 409

lg 1 p 1 kohaselt, kui hageja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, siis kohus kohale ilmunud kostja taotlusel jätab hagi läbi vaatamata. Toimikust nähtub, et hagejale on tema esindaja büroo töötaja kaudu edastatud kohtukutsed istungile ilmumiseks. Lk 2 / 4 Lk 3 / 4 2-05-24580 Kohus loeb menetlusdokumendi kättetoimetatuks, kui see on kätte toimetatud saaja poolt selleks volitatud isikule, antud juhul siis hageja esindajale (

§ 319ja 321).

Kohus loeb kohtukutse kätteantuks ka

§ 323

järgi, kuna see toimetati kutsetegevusega seotud isikule kätte tema äriruumis püsivalt viibivale töötajale, st hageja esindajale sekretärile. Kohtule pole esitatud põhistatud taotlust asja arutamise edasilükkamiseks ega mingit muud mõjuvat põhjendust, miks hageja või tema esindaja kohtusse ei saa ilmuda. Kuigi hageja esindaja on kohtule teada andnud, et ta ei ole enam E.M. esindaja, loeb kohus siiski eelnimetatud advokaadibüroo aadressil hagejale kohtukutse kättetoimetamise õiguspäraseks järgmistel asjaoludel. Hageja on menetluse alguses kohut teavitanud, et kutsed ja muud menetlusdokumendid tuleb talle edastada esindaja kaudu. Senini kohus ka nii tegi. Vahepeal on hageja oma aadressi muutnud, kuid pole kohtu sellest teavitanud ega muutnud ka kohtudokumentide kättetoimetamise suhtes seni kehtinud korda.

§ 200

lg 4 kohaselt peab Menetlusosaline peab kohtule ja teistele menetlusosalistele viivitamata teatama oma aadressi või sidevahendite andmete muutumisest. Hageja seda teinud ei ole. Peale selle on kohtu menetluses veel tsiviilasi nr 2-06-22136, kus asub ka E.M. avaldus selle kohta, et ta palub posti edastada advokaat Mart Sikuti kaudu. Eelnev on käsitletav

§ 319mõttes, kui menetlusdokumendi kättetoimetamine volitatud isikule.

Peale selle on E.M. edastanud Tartu Maakohtu esimehe nimele kirjaliku pöördumise, millel aga puudub selle sisust tulenevalt otsene seos käesoleva kohtuasjaga, mistõttu seda materjali ei pidanud kohtunik vajalikuks edastada ei vastaspoolele ega lisada ka toimiku juurde. Nimetatud dokument asub kirjavahetuse kaustas. Küll aga saab sellest dokumendist teha järelduse just ajalises vaatevinklis, kuna see saabus kohtusse paar päeva pärast toimunud istungit, kus kohtule esitati käesoleva määruse esemeks olevad taotlused. Siit järeldub, et hageja on hästi teadlik oma asja arutamisest, kuid ei soovi kohtuga otseselt suhelda. Ka ei ole dokumendis kirjas selle saatja aadressi. Seega saab kohus eelneva põhjal järeldada, et hageja on kaotanud huvi asja vastu. Edaspidi tuleb istungile kohale tulla või esitada vastav põhjendatud taotlus asja arutamise edasilükkamiseks, et välistada hagi läbi vaatamata jätmist. Menetluskulud Menetluskulud on järgmised: - advokaadi õigusabikulud kokku 14 160 kr (arved nr 128 30.12.2004.a, nr 117 23.11.

1. a ja nr 112 27.10.
2. a); - riigilõiv vastuhagilt 60 kr; - kokku 14 220 kr. Kohus leiab, et kostja menetluskulu suurus käesolevas asjas tervikuna on igati õigustatud, kuna tegemist on olnud pikaajalise protsessiga ning hageja tähelepanu on korduvalt juhitud asjaolule, et parim võimalik viis asja lahendamiseks on sõlmida poolte vahel kompromiss. See oleks pidanud seisnema selles, et hageja lepib kostjaga kokku, millal ta elamu vabastab, ent asi selleni siiski ei jõudnud aastate vältel. Sellest tulenevalt menetlus kestis edasi ning tõi kaasa ka paratamatult menetluskulude kasvu. Lõpuks siiski hageja vabastas elamispinna vabatahtlikult. Kui taoline toiming oleks toimunud varem, poleks ka menetluskulud kostja poolt sellises ulatuses. Menetluskulude väljamõistmise õiguslik põhjendus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne uue

seaduse jõustumist (s. o enne 01.01.

1. a) alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.
2. a kehtinud

§ 46

p 1 ja 2, samuti § 52 p 4 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv ja Lk 3 / 4 Lk 4 / 4 2-05-24580 asjaläbivaatamise kulu ning viimase hulgas on ka õigusabikulud.

§ 62

lg 2 kohaselt, kui hageja loobub hagist seoses sellega, et kostja on pärast hagi esitamist täitnud hageja nõudmised vabatahtlikult, võib kohus hageja nõudel menetluse lõpetamise määrusega kostjalt välja mõista hageja kohtukulud. Kuna hageja E.M. enda sõnade kohaselt ja kostjate E.M. ja K.K. kirjalike selgituste kohaselt ei ole nemad nimetatud elamispinnal asunud juba pikemat aega ning pole teinud takistusi kostjale elamu valdamiseks, siis kohus leiab, et pole õigustatud menetluskude väljamõistmine kostjatelt solidaarselt. Samuti ei mõista kohus menetluskulusid välja alaealiselt kostjalt E.M., kelle sissetulekute kohta kohtul puuduvad igasugused andmed ning kelle seaduslikuks esindajaks on E.M. . Kohtunik Lk 4 / 4