KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Asja läbivaatamise kuupäev Kohtuistungist menetlusosalised osa Tallinna Halduskohus Dagmar Maast

) §-le 12 on seda liiki pensioni õigust saada politseinikel, kes on töötanud politseis sellele pensionile õigust andvatel kutsealadel või ametikohtadel vähemalt 25 aastat. A.Ž.il on sellist staaźi 23 aastat 8 kuud ja 26 päeva.

§ 51

järgi arvestatakse väljateenitud aastate pensionile õigust andvat staaźi tööperioodide summana. Sama seaduse § 2 kohaselt kinnitab pensioni määramise korra Vabariigi Valitsus. 15.12.2005.a. Vabariigi Valitsuse määrusega nr 309 muudeti valitsuse 16.07.1992.a. määrusega nr 207 kinnitatud “Väljateenitud aastate pensionile õigust andvate kutsealade ja ametikohtade loetelu ning selle pensioni määramiseks vajaliku staaźi arvutamise korda”. Seejuures sätestati määruse nr 309 §-s 2 p 2 ekslikult, et väljateenitud aastate pensionile on õigus politseiteenistuse seaduse(PTS) §-s 5 nimetatud politseiametnikel, kellel on sama seaduse §-s 212 sätestatud staaź. Ekslik säte võimaldas arvata politseiteenistuse staaźi hulka teenistusaja politseiametnikuna ja Eesti Vabariigi Riikliku Kohtueelse Uurimise Ameti uurijana või uurimisala juhtivtöötajana alates 1.03.1991.a. – 1.09. 1994.a. sooduskorras kolmekordselt. 19.01.2006.a. Vabariigi Valitsuse istungil kiideti heaks määruse nr 39 eelnõu, mis võeti vastu 7.02.2006.a. ja mille sõnastusest kaotati määrusesse nr 309 ekslikult sattunud viide PTS §-le 212 tervikuna, muutes määruse nr 207 lisa “Politseiametnikele, päästeteenistujatele ja vanglaametnikele väljateenitud aastate pensionile õigust andvate ametinimetuste loetelu ning neile pensioni määramiseks vajaliku staaźi arvestamise kord” p 1 alapunkti 1 sõnastust järgmiselt: “Politseiteenistuse seaduse §-s 5 nimetatud politseiametnikel, kellel on sama seaduse § 212 lõikes 1 ja lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud politseiteenistuse staaź;”. Muudatusega viidi politseiametnikele väljateenitud aastate pensioni määramiseks vajaliku staaźi arvestus endistele alustele tagasi ning tagati kõigi seda liiki pensioni saajate võrdne kohtlemine. Määrus nr 39 rakendus tagasiulatuvalt alates 1.01.2006.a. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja palub tunnistada vaidlustatud otsus õigusvastaseks ja tühistada. Kaebaja esitas avalduse väljateenitud aastate pensioni määramiseks 10.01.2006.a., mil määrus nr 309 kehtis ning tema avaldus oleks tulnud igal juhul rahuldada. Määruse nr 39 rakendamine tagasiulatuvalt on vastuolus põhiseaduse(PS) §-s 10 sätestatud õiguskindluse ja õiguspärase ootuse printsiibiga, mille kohaselt on igaühel õigus tegutseda mõistlikus ootuses, et vastuvõetud ja rakendatav seadus jääb kehtima. Pensioniameti otsus rikub kaebaja õigust saada väljateenitud aastate pensioni. Määrus nr 39 tuleb jätta vastuolu tõttu PS-ga kohaldamata. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata, esitades lisaks vaidlustatud otsuses toodule järgmised seisukohad.

§ 2

paneb väljateenitud aastate pensionile õigust andvate kutsealade ja ametikohtade kinnitamise kohustuse Vabariigi Valitsusele, kes on 16.07.1992.a. määrusega nr 207 kinnitanud “Politseiametnikele, uurijatele ja uurimisala juhtivtöötajatele, kriminaaltäitetöötajatele ning päästeteenistuse ja tuletõrjetöötajatele väljateenitud aastate pensionile õigust andvate ning neile ja kaitsejõudude tegevteenistuses olevatele isikutele selle pensioni määramiseks vajaliku staaźi arvestamise juhendi”(edaspidi “staaźi arvestamise juhend”), mille kuni 31.12.2005.a. kehtinud redaktsioon ei näinud ette ühegi tegevusliigi või ajavahemiku sooduskorras staaźi hulka arvamist. Määrusega nr 309 sõnastati ümber juhendi p 1, mille kohaselt on õigus pensionile

§ 12

alusel PTS §-s 5 nimetatud politseiametnikel, kellel on sama seaduse §-s 212 sätestatud politseiteenistuse staaź. Osundatud paragrahvi neljas lõikes loetletud tegevuste hulgas on ka nimetatud, et teenistusaeg politseinikuna alates 1.03.1991.a. - 1.09.1994.a. arvatakse staaźi hulka kolmekordselt. PS § 87 p 6 kohaselt annab Vabariigi Valitsus seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi.

ja RPKS ei sätesta ega ole ka kunagi varem sätestanud väljateenitud aastate pensioni määramisel mingi ajaperioodi arvestamist sooduskorras. Täiendava soodustuse andmine polnud

-i ja selle alusel kehtestatud määruse muutmise eesmärk. Seetõttu rakendati määrust nr 39 tagasiulatuvalt, sest muidu oleks oluliselt rikutud võrdse kohtlemise printsiipi - suur hulk praegu ja tulevikus väljateenitud aastate pensioni saavaid isikuid oleks asetatud kaebajaga võrreldes halvemasse olukorda, kuna nende puhul kolmekordset staaźi ei arvestata. KOHTU PÕHJENDUSED PTS ei reguleeri väljateenitud aastate pensioni saamist, vaid fikseerib üksnes tingimused, millal politseiametnikul tekib õigus politseiametniku pensioni saamiseks(PTS § 211) ning kuidas arvutada politseiteenistuse staaži(PTS § 212). PTS § 212 lg 4 on sõnastatud järgmiselt: „Politseiteenistuse staaži hulka, mis annab õiguse käesoleva seaduse §-s 211 sätestatud politseiametniku pensionile, arvatakse teenistusaeg politseiametnikuna või Eesti Vabariigi Riikliku Kohtueelse Uurimise Ameti uurijana või uurimisala juhtivtöötajana alates

1. aasta 1.märtsist kuni
2. aasta 1.septembrini sooduskorras kolmekordselt.“ Tsiteeritud sätte sõnastusest nähtub üheselt, et seadusandja tahe on olnud selle sättes sisalduvat sooduskorras staaźi arvutamist rakendada ainult ja üksnes politseiametniku pensioni saamisel, milline õigus tekib 50-aastaselt politseiteenistuses oleval politseiametnikul, kellel on vähemalt 20 aastat politseiteenistuse staaźi, kuid mida ei maksta politseiametniku ametikohal töötamise korral. See aga ei tähenda, et kolmega võib korrutada teenistuse aega ka väljateenitud aastate pensioni arvestamiseks. Seda liiki pensioni saamist reguleerivas

-is ei ole niisugust soodustust kehtestatud ühelegi töötajate kategooriale, sealhulgas ka mitte politseiametnikele.

§ 12

1. lõik kehtib järgmises sõnastuses: “Õigus saada väljateenitud aastate pensioni on politseiametnikel, päästeteenistujatel ja vanglaametnikel, kes on töötanud politseis, päästeteenistuses või vanglas sellele pensionile õigust andvatel kutsealadel või ametikohtadel vähemalt 25 aastat.” Selles sättes on selgelt ja üheseltmõistetavalt kirjas, et väljateenitud aastate pensioni saamiseks peab politseiametnik olema politseis töötanud, s.t. reaalselt ametiülesandeid täitnud, vähemalt 25 aastat. Kui seadusandja tahtnuks ka siin kolmekordset sooduskorda rakendada, oleks ta selle sätestanud analoogiliselt PTS § 212
2. lõikega.

§-de 2 ja 15 alusel antud määruse nr 309 § 2 punktiga 1 nimetati staaźi arvestamise juhend ümber - “Politseiametnikele, päästeteenistujatele ja vanglaametnikele väljateenitud aastate pensionile õigust andvate ametinimetuste loetelu ning neile selle pensioni määramiseks vajaliku staaži arvestamise kord“(edaspidi „staaźi arvestamise kord“) - ning punktiga 2 anti staaźi arvestamise korra p 1 alapunktis 1 õigus pensionile

§ 12

alusel politseiametnikele, kellel on PTS §-s 212 sätestatud politseiteenistuse staaź, sealhulgas ka 4. lõike alusel kolmekordselt arvestatud staaź. Kuna

ega ka ükski teine seadus ei näinud ega näe ette võimalust väljateenitud aastate staaźi arvutamisel mingeid ajaperioode mitmekordselt arvestada, siis oli määruse nr 309 § 2 p 2 õigusvastane ning Vabariigi Valitsus oli kohustatud viima staaźi arvestamise korra

ga kooskõlla, mida ta määrusega nr 39 ka tegi, jättes korra p 1 alapunktist 1 välja PTS § 212 4. lõike. Määruse nr 39 rakendamisega tagasiulatuvalt alates 1.01.2006.a. ei ole rikutud õiguskindluse ja õiguspärase ootuse printsiipi. Õiguspärase ootuse printsiibist tuleneb igaühe õigus mõistlikule ootusele, et seadusega lubatut rakendatakse isiku suhtes, kes on hakanud seda õigust realiseerima. Kuna ükski seadus ei ole lubanud ega luba väljateenitud aastate pensioni saamiseks nõutava staaźi arvutamisel arvestada ajaperioodi 1.03.1991.a. - 1.09.1994.a. kolmekordselt, ei saanud kaebajal tekkida õiguspärast ootust, et seda määruse nr 309 seadusevastase sätte alusel siiski tehakse. Vaidlustatud otsus on õiguspärane. Kaebaja viide soodustingimustel vanaduspensioni seadusele on asjakohatu, sest see seadus vaidlusalust küsimust ei reguleeri ning polnud ka aluseks määruste nr 309 ja nr 39 väljaandmisel(mõlemal juhul oli aluseks

§-d 2 ja 15). Kohtunik: D.Maastik