← Eesti

3-06-989/6

Obsah (6)§ 26§ 92§ 31§ 7§ 15§ 93

3-06-989 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Hurma Kiviloo Otsuse tegemise aeg ja koht 05. detsember 2006. a, Tallinn Haldusasja number 3-06-989 Haldusasi OÜ X ka

§ 26lg 1 p 6).

Mõista OÜ-lt X Noarootsi valla (vallavalitsuse) kasuks välja viimase kantud õigusabikulude katteks 9009.30 krooni (üheksa tuhat üheksa krooni ja 30 senti) /

§ 92lg 1 ja § 93 lg 5/.

Otsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle avalikult teatavaks tegemisest 05.12.2006, esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (

§ 31lg 4).

ASJAOLUD

  1. OÜ X ja L. H. esitasid
  2. märtsil
  3. a Noarootsi Vallavalitsusele (edaspidi Noarootsi VV) taotluse detailplaneeringu algatamiseks Noarootsi vallas Österby külas asuva “Eedeni” kinnistu kruntimiseks, sihtotstarbe muutmiseks ning kommunikatsioonilahenduste ja juurdepääsuteede planeerimiseks /tl 16/. 1
  5. aprilli
  6. a otsusega nr 31 “Eedeni detailplaneeringu algatamisest keeldumine” jättis Noarootsi Vallavolikogu (edaspidi - Noarootsi VVk) ülalnimetatud taotluse rahuldamata põhjusel, et tegemist on elamuehituseks ebasobiva liigniiske piirkonnaga ja detailplaneeringu eesmärk läheb vastuollu valla rannaalade teemaplaneeringu põhiseisukohtadega /tl 15/.
  7. 23.05.
  8. a. esitas OÜ X Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles ta taotles Noarootsi VVk 19.04.2006 otsuse nr 31 tühistamist ja Noarootsi VVk kohustamist vaadata Eedeni kinnistule detailplaneeringu algatamise taotlus uuesti läbi /tl 9-14/.
  10. mai 2006 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse /tl 32/ ja
  11. augusti 2006 määrusega luges kohus OÜ X kaebuse kohtule tähtaegselt esitatuks /tl 74/. 03.07.2006 esitas Noarootsi VVk kohtule kaebuse kohta kirjaliku seletuse /tl 41-48/. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebuse esitaja OÜ X leiab, et otsuse motiivid on asjakohatud ja põhjendamatud. Eedeni kinnistu on elamuehituseks sobilik. Vastustaja on asunud Otsuses ekslikult seisukohale, et Eedeni kinnistu on nii madal, et see ei ulatu üle 1,5 m merepinnast. Kaebaja on tellinud Eedeni kinnistu geodeetilisi mõõtetöid, mille tulemustest nähtub, et kinnistul on punkte, mis on merepinnast kõrgemal kui 1,5 m. Samas ei oma Eedeni kinnistu kõrgus merepinnast tegelikult asja lahendamisel (s.o ehitamise võimalikkuse aspektist) mingit tähtsust, kuna vastustaja on tegelikult pidanud elamuehitust antud piirkonnas täiesti võimalikuks (Kaare kinnistu, Serva kinnistu). Ehitamine on objektiivselt võimalik sõltumata aluspinna niiskusest, vajadusel on võimalik ehitamine ka vee alla. Niiskemas piirkonnas ehitamine võib vajada niiskusest tingitud täiendavate abinõude kasutusele võttu (niiskustõkked, drenaaž jms). Vastustaja ei saa jätta detailplaneeringut Eedeni kinnistule algatamata põhjusel, et tema arvates võib ehitamine vastaval alal olla raskendatud või ebamugavam võrreldes ehitamisega mõnes muus kohas. Võimaliku niiskustaseme ja/või maapinna kõrguse mõju ehitistele ja selle vältimiseks abinõude tarvitusele võtmise vajalikkus on võimalik määrata nii detailplaneeringus, projekteerimistingimuste väljastamisel kui ehitusloa väljastamisel. Vastustaja on siinkohal kohelnud kaebajat ja L. H.’t põhjendamatult ebavõrdselt võrreldes naaberkinnistutel (Kaare ja Serva) elamuehitust teostada soovivate isikutega, kellele on antud ehitustegevuse eelduseks olevad soodustavad haldusaktid. Selline ebavõrdne kohtlemine ei ole antud olukorras kuidagi põhjendatud ning on sellest tulenevalt keelatud. Viitega Riigikohtu
  12. aprilli
  13. a. otsuse nr 3-2-1-33-05 p-le 13 märgib kaebaja, et kohalik omavalitsus teostab küll detailplaneeringu algatamise otsustamisel diskretsiooniõigust, kuid see annab kohalikule omavalitsusele võimaluse jätta õiguslike takistuste puudumisel detailplaneering siiski algatamata üksnes juhul, kui vastav otsustus põhineb detailplaneeringu algatamisega seotud erinevate huvide kaalumisel. Antud juhul on Eedeni kinnistu omanikul ja kaebajal selge huvi detailplaneeringu algatamiseks, sellele vastukaaluks on vastustaja aga seadnud huvi “mitte ehitada liigniiskele alale”. Selline vastustaja argument on taotluse rahuldamisel lubamatu, kuivõrd see ei kaitse tegelikult kellegi huve ja õiguseid. Asjakohatute argumentide kasutamine taotluse rahuldamata jätmisel muudab Eedeni kinnistu omaniku õiguse olulises osas näivaks. Kinnistu omanikult võetakse ära maatüki omamisega kaasnev üks olulisemaid õiguseid – õigus ehitada. Rannaalade teemaplaneeringule toetumine on põhjendamatu. Noarootsi valla rannaalade teemaplaneeringut ei ole veel kehtestatud. Teemaplaneeringu avalikustamise tulemuste kokkuvõttest nähtub, et paljud esitatud vastuväited on seotud samuti ehituskeeluvööndi ulatusega. Sellest tulenevalt on tänasel hetkel täiesti reaalne, et Teemaplaneeringu kehtestamine lükkub vaidluste tõttu edasi. Looduskaitseseaduse (edaspidi – LKS) § 40 lg 6 kohaselt jõustub ehituskeeluvööndi laiuse suurendamine kehtestatud üldplaneeringu või 2 detailplaneeringu jõustumisel. Seega käesoleval hetkel ei asu Eedeni kinnistu ehituskeeluvööndis ning on ebaselge ka ehituskeeluvööndi kehtestamine ulatuses, millega Eedeni kinnistu satuks ehituskeeluvööndisse. Samas on Teemaplaneeringus jäetud tähelepanuta, et 100 m laiune ehituskeeluvööndit mererannal arvestatakse tavalisest veepiirist (LKS § 35 lg 1 p 2, lg 2 ja § 38 lg 1 p 2) ning sellest lähtuvalt ei jää Eedeni kinnistu ehituskeeluvööndisse. Isegi kui teemaplaneering jõustub enne Eedeni kinnistule ehitamist ettenägeva detailplaneeringu jõustumist, on detailplaneeringuga võimalik Teemaplaneeringut muuta (planeerimisseaduse, edaspidi PlanS, § p lg 7). See on eriti aktuaalne just olukorras, mida vastustaja soovib kujundada ehk ehituskeeluvööndi laiendamises võrreldes seaduses sätestatuga ning seda eesmärgil, mis ei ole põhjendatud ega vajalik (ehk sisuliselt selleks, et ei oleks ehitamisel vaja arvestada võimalike täiendavate niiskuskaitse meetmetega). Taotluse uuel läbivaatamisel peaks vastustaja kindlasti lähtuma järgmistest põhimõtetest: Eedeni kinnistu maapinna kõrgust ja niiskustaset ei saa detailplaneeringu algatamata jätmisel või ehitusõigust mitteettenägeva detailplaneeringu algatamisel arvestada; Teemaplaneeringut ei saa detailplaneeringu algatamata jätmisel või ehitusõigust mitteettenägeva detailplaneeringu algatamisel arvestada; taotluse lahendamisel tuleb arvestada, et naaberkinnistutele on antud soodustavad haldusaktid, mis on neile ehitamise eelduseks ning puuduvad asjaolud, mis põhjendaksid kaebajate ebavõrdset kohtlemist võrreldes naaberkinnistutele ehitada soovivate isikutega; seadusjärgne ehituskeeluvöönd mererannal Noarootsi vallas on 100 m tavalisest veepiirist. Kaebaja on seisukohal, et piisav aeg taotluse uuesti läbivaatamiseks on maksimaalselt 30 päeva kohtuotsuse jõustumisest. Vastustaja Noarootsi Vallavolikogu leiab, et kaebus ei ole põhjendatud. Eedeni kinnistu on elamuehituseks sobimatu. Omaette Eedeni kinnistut kinnistusraamatuseaduse tähenduses ei eksisteeri, tegemist on tegelikult Aaviku kinnistu koosseisus oleva Eedeni katastriüksusega. Katastriüksuse lähim kaugus rannajoonest on ca 50m. Mere vahetuslähedusest tingituna levivad Eedeni katastriüksusel meremõjutustele alluvad mullad. 2001.a. mullastiku kaardi andmetel leidub seal sooldunud veealuseid muldasid Arv (pidevalt veega üleujutatud), sooldunud gleimuldasid ArG (perioodiliselt mereveega üleujutatud liigniisked mullad), ranniku gleimuldasid Gr (alaliselt kõrge põhjavesi sõltub otseselt merevee seisust) ja rähkseid gleimuldasid Gk (alaliselt liigniisked mullad, kus põhjavesi ulatub pidevalt mullaprofiili ning kevadel ja sügisel sageli maapinnani). Lääne Maavanema 05.12.
  14. a korraldusega nr 188 kehtestatud Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus "Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused" soovitatakse rannaalade planeerimisel silmas pidada võimalikku üleujutusohtu. Piirkonnad, kus maapinna absoluutkõrgus on alla l,5m, ei sobi ehitusaladeks. Rannaaladel soovitatakse laiendada ehituskeeluvööndit vähemalt l,5m samakõrgusjooneni ja vältida maapinna täitmist. Eedeni maatükil on küll üksikuid punkte kõrgusega üle l,5m, kuid see ei saa olla aluseks kogu maaala ehitusalaks määramisele. Kaare detailplaneeringu koostamine algatati 15.07.
  15. a, Kaare kinnistu oli algatamise ajal kehtinud ehituskeeluvööndist täielikult väljas. Varem algatatud detailplaneeringud otsustati lubada lõpule viia ja konkreetse maa-ala ehitus- ja käsutus tingimused määrata detailplaneeringus. Serva kinnistule projekteerimistingimuste taotlus oli põhjendatud suvemaja ehitamise sooviga oma tarbeks. Eedeni detailplaneeringu eesmärk oli aga kinnistu jagamine ehituskruntideks kinnisvaraarenduse eesmärgil. Seega on naaberkinnistutele ehitusõiguse andmise lähteseisukohad täiesti erinevad Eedeni detailplaneeringu algatamise eesmärgist ja lähteolukorrast. Kaebaja väide, et kinnistu omanikult võetakse ära maatüki omamisega kaasnev olulisim õigus - õigus ehitada, pole antud kinnistu puhul küll õigustatud. Maad tuleb kasutada vastavalt selle sihtotstarbele. Eedeni maatüki puhul on tegemist 100% maatulundusmaa sihtotstarbega 3 katastriüksusega. Ei saa väita, et omanikul oleks olnud põhjendatud ootus, saada antud maatükile ehitusõigus. L. H.le kuulub sama kinnistu koosseisus veel kolm lahustükki, millest kahele on Noarootsi VV elamute ja kõrvalhoonete ehitamiseks projekteerimistingimused väljastanud. Juhul, kui detailplaneeringu algatamine ei ole kooskõlas olemasolevate planeeringutega ja/või ei vasta muudele tingimustele ja/või ei pea vastustaja soovitud planeeringut sobivaks, siis on vallal õigus planeeringu algatamisest ka keelduda, vastavat otsust piisavalt põhjendades. Rannaalade teemaplaneeringu põhiseisukohtadele toetumine on põhjendatud. Läänemaa Keskkonnateenistuse 23.11.
  16. a Noarootsi VV-le saadetud kirjas nr 35-12-3/3211 "Rannaaladel üleujutusalade ja ehituskeeluvööndi määratlemine" juhiti valla tähelepanu asjaolule, et valla üldplaneering ei ole kooskõlas kehtiva LKS-ga ja üldplaneeringusse tuleb teha vajalikud muudatused. Seniks soovitas keskkonnateenistus tungivalt mitte algatada ranna piiranguvööndisse jäävatel aladel detailplaneeringuid enne, kui ei ole üldplaneeringus täpselt määratletud ranna piiranguvööndi ja ehituskeeluvööndi ning kõrgveepiiri täpset ulatust eri piirkondades. Noarootsi VVk algatas 09.03.
  17. a valla rannaalade teemaplaneeringu koostamise, mille põhieesmärgiks oli üldplaneeringus toodud rannaalade ehituskeeluvööndi ja piiranguvööndi piiride täpsustamine LKS-s sätestatud korras. Teemaplaneeringu lähteseisukohad (üleujutusega ala piiri ja ehituskeeluvööndi piiri määramise alused) lepiti kokku teemaplaneeringu esimesel avalikul arutelul 16.06.
  18. a. Teemaplaneering on saanud kõik vajalikud kooskõlastused ja läbinud avalikustamised (3 avalikku arutelu ja kuuajaline avalik väljapanek). Kahel avalikul arutelul viibis ka OÜ X esindaja J. H., samuti tutvus ta teemaplaneeringuga avaliku väljapaneku ajal. Hr. H. ei ole esitanud ühtegi vastuväidet või ettepanekut teemaplaneeringu lahendusele. Lääne maavanem andis teemaplaneeringule heakskiidu ja tegi ettepaneku teemaplaneeringu kehtestamiseks, 15.06.
  19. a määrusega nr 13 "Noarootsi valla üldplaneeringut täpsustava Noarootsi valla rannaalade teemaplaneeringu kehtestamine" on Noarootsi VVk ka vastava otsuse teinud. Teemaplaneeringu põhimõtted on jäänud samaks. Kaebuse esitaja väide, et ehituskeeluvööndit mererannas arvestatakse tavalisest veepiirist ja seega ei asu Eedeni kinnistu ehituskeeluvööndis, on ebatäpne, sest LKS § 35 lg 4 sätestab, et korduva üleujutusega veekogude ranna või kalda piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd koosnevad üleujutatavast alast ja LKS §-des 37-39 sätestatud vööndi laiusest (s.t ehituskeeluvööndi puhul - üleujutatavast alast ja 100m laiusest vööndist). Detailplaneeringu algatamisest keeldumine on põhjendatud ja motiveeritud. LKS § 40 lg-d l ja 2 annavad kohalikule omavalitsusele seadusliku õiguse läbi üldplaneeringu (teemaplaneering on üks üldplaneeringu alaliike) koostamise ranna ehituskeeluvööndit suurendada. Planeeringute koostamine on avalik protsess, kus kõigil huvilistel on võimalus oma vastuväiteid ja ettepanekuid esitada. Planeeringu lõpplahend on kõigi osaliste poolt heakskiidetud ja vallavolikogu oma otsusega on tänaseks selle üldsuse otsuse kinnitanud. Antud juhul kaalus vastustaja enne otsuse tegemist soovitud detailplaneeringu algatamisega seonduvaid asjaolusid, vastustaja poolt vormistatud ja vaidlustatud haldusakt on motiveeritud ning haldusaktis sisalduvad põhjendused, miks vald ei pea detailplaneeringu algatamist võimalikuks. Kuna Eedeni detailplaneeringu algatamisest keeldumise otsuse lähtealused (looduslikud tingimused, teemaplaneeringu lahendus, detailplaneeringu koostamise eesmärk) pole muutunud, siis Noarootsi VVk otsustas 15.06.
  20. a istungil jääda oma 19.04.
  21. a otsuse nr 31 juurde. KOHTU PÕHJENDUSED 4
  22. Vastavalt PlanS § 10 lg-le 1 igaüks võib teha planeeringu koostamise algatamise ettepaneku, lg-st 5 tulenevalt detailplaneeringu koostamise algatab ja koostamist korraldab kohalik omavalitsus. Planeerimisotsustustele on omane nende ulatuslik diskretsioonilisus. Planeeringu algatamine on menetlustoiming, mille kohaliku omavalitsuse üksus teeb diskretsiooniõiguse alusel. Et planeeringu algatamine on planeerimismenetluse esimene etapp ja selles staadiumis ei ole veel võimalik otsustada, kas üldse ja millisel kujul planeering kehtestatakse, ning planeeringu algatamisega ei tekitata, muudeta ega lõpetata õigussuhteid, siis üldjuhul ei ole võimalik eraldiseisvalt vaidlustada planeeringu algatamise korraldust. PlanS § 26 lg 1 alusel planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks võib halduskohtusse pöörduda igaüks, kes leiab, et see otsus on õigusvastane, ning olenemata sellest, kas see otsus tema õigusi rikub või tema vabadusi piirab. Niisugusel juhul esitatud kaebuse puhul ei pea halduskohus kaebuse rahuldamise või mitterahuldamise üle otsustamisel kontrollima seda, kas vaidlustatud akt rikub sellise isiku õigusi või piirab tema vabadusi. Käesoleval juhul ei ole tegemist planeeringu algatamise otsusega, vaid vastupidi - sellest keeldumise otsusega. Kohus viitab neile sätetele ja põhimõtetele seetõttu, et näidata: igaüks võib küll teha planeeringu koostamise algatamise ettepaneku, kuid algatamisest keeldumist saab vaidlustada kohtus siiski vaid üldkorras, et isik, kelle õigusi see rikub. Nn igaühe kaebeõigust selles etapis ei ole.

§ 7

lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Järelikult, selleks, et kohus rahuldaks tühistamiskaebuse, peab vaidlustatav haldusakt olema õigusvastane ja rikkuma sellisena ka kaebuse esitaja õigusi. Seetõttu alustab kohus kaebuse põhjendatuse kontrolli sellest, kas kaevatud otsus võib rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi või piirata tema seaduslikke huve. Kui kohus teeb kindlaks, et kaebaja õigusi ei rikuta, siis ei ole kohtul vaja anda hinnangut kaevatud haldusakti õiguspärasusele ning kaebus jääb rahuldamata ainuüksi esimesel motiivil.

  1. Kaebuse Noarootsi VVk 19.04.2006 otsuse nr 31 tühistamiseks on antud juhul esitanud OÜ X, kes oli
  2. märtsil
  3. a esitanud ka Noarootsi VV-le taotluse detailplaneeringu algatamiseks Noarootsi vallas Österby külas asuva “Eedeni” kinnistu kruntimiseks, sihtotstarbe muutmiseks ning kommunikatsioonilahenduste ja juurdepääsuteede planeerimiseks. Taotlusele on kirjutanud alla äriühingu seadusjärgne esindaja, juhatuse liige J. H. /tl 16, 30/. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt on Aaviku kinnistu, mille koosseisu kuulub ka kõnealune 6, 25 ha suurune Eedeni katastriüksus (sihtotstarve – maatulundusmaa), omanikuks L.H. /tl 49-50/. OÜ X väiteil on Eedeni kinnistu omanikul ja kaebajal selge huvi detailplaneeringu algatamiseks. Kaebaja leiab, et kinnistu omanikult võetakse ära maatüki omamisega kaasnev üks olulisemaid õiguseid – õigus ehitada, samuti rikutakse kaebaja ettevõtlusvabadust ja õigust võrdsele kohtlemisele. Kohus nende väidetega ei nõustu. Taotluse detailplaneeringu algatamiseks on koos kaebajaga esitanud küll ka kõnealuse kinnistu omanik L. H., kuid tema ei ole esitanud käsitletavat kaebust kohtule. OÜ-l X puudub L. H. esindamise õigus, kaebuses ei ole isegi näidatud, et see oleks esitatud teise isiku huvides ega ka tõendatud vastavaid volitusi. Vandeadvokaat Martin Tamme esindab kohtumenetluses kaebajast äriühingut. Järelikult ei puuduta käesolev haldusasi kuidagi kinnistu omaniku õigusi ega huve ja viited L. H. õiguste võimalikule rikkumisele ei ole asjassepuutuvad. Eelviidatud taotluse ja kohtukaebuse esitajal OÜ-l X ei ole aga toimikumaterjalidest nähtuvalt mingit puutumust Eedeni katastriüksusega. Seega võis ta küll PlanS § 10 lg-st 1 tulenevalt teha planeeringu koostamise algatamise ettepaneku, kuid 5 detailplaneeringu algatamisest keeldumise otsus ei saa konkreetsel juhul rikkuda tema väidetavaid õigusi ja huve. Kaebuses ja kohtuistungil väidetu kohaselt on OÜ X ainuosanik ja juhatuse liige J. H. L. H. poeg ning Eedeni kinnistu omaniku L. H. ja OÜ X vahelise kokkuleppe järgi pidi detailplaneeringu koostamise ja menetlemisega seotud küsimustega tegelema ning kõik vastavad kulutused kandma OÜ X. Väidetavalt ajab planeeringuasju L. H. eest tema poeg J. H.. Samuti olevat L. H. ja OÜ X vahel veel suuline kokkulepe, et kui detailplaneering algatatakse, siis võõrandab kinnistu omanik kinnistu äriühingule /tl 3, 93/. Kohus on seisukohal, et tegemist on täiesti paljasõnaliste väidetega, mille tõenduseks ei ole esitatud mitte ühtegi väidetud asjaolu tõendavat dokumenti. Samas peaks vähemalt äriühingule õigusabi osutavale isikule olema teada, et

§ 15

lg 3 kohaselt kaebuse esitaja on kohustatud oma väiteid põhjendama vastavate tõenditega (sellele oli viidatud ka 29.05.2006 kohtumääruses), ning et halduskohtusse pöördumisel on primaarne just isiku subjektiivsete õiguste rikkumine ja vastavalt selle asjaolu tõendamine. Antud juhul puuduvad tõendid, et kaevatud Noarootsi VVk 19.04.2006 otsus nr 31 otsus saaks üldse riivata OÜ X huvi detailplaneeringu algatamiseks või rikkuda äriühingu ettevõtlusvabadust (kaebaja soovib väidetavalt kinnisvaraarendust võõral, talle mittekuuluval kinnistul) ja õigust võrdsele kohtlemisele (võrdselt tuleb kohelda võrdseid, kuid OÜ X ei ole isegi kinnistu omanik). Ainuüksi sel motiivil tuleb kaebus jätta rahuldamata.

  1. Lisaks eelmärgitule peab kohus selguse mõttes vajalikuks märkida siiski, et kohus nõustub põhimõtteliselt vastustaja Noarootsi VVk kaalutluste, vastuväidete ja nende kinnituseks esitatud tõenditega, ning et OÜ X kaebus jääks rahuldamata ka siis, kui kaevatud otsus puudutaks kaebaja õigusi ja kohus peaks asuma sisuliselt analüüsima kaebuse väiteid. PlanS § 1 lg 2 kohaselt on selle seaduse eesmärk tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks. Et kohalik omavalitsus peab tagama planeeringute omavahelise kooskõla ning huvitatud isikute huvide arvessevõtmise ja tasakaalustamise, mis on planeeringu kehtestamise eeldus, siis toimub ka avaliku huvi väljaselgitamine enne detailplaneeringu algatamist. Planeerimisotsustused alluvad kohtulikule kontrollile piiratud ulatuses. Kohus ei saa otsustada planeerimisotsustuse otstarbekuse üle, kuid kohus on seisukohal, et Noarootsi VVk on õiguspäraselt lähtunud eelmärgitud põhimõtetest.
  2. Et

§ 92

lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, siis tuleb OÜ X õigusabi- jm kohtukulud jätta tema enda kanda. Samas tuleneb eelmärgitud sättest, et isikul, kelle kahjuks otsus tehti, tuleb üldjuhul kanda ka vastaspoole menetluskulud.

§ 93

lg 1 järgi kohtukulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmisel menetluskulusid välja ei mõisteta. Vastustaja on esitanud omapoolse õigusabinõude summas 9009.30 krooni (koos käibemaksuga), milline summa kohtukulude nimekirjast ja lisatud arvetest nähtuvalt moodustub tasust õigusabi eest vastustaja seletuse koostamisel/esitamisel ja tema esindamisel kohtus. Advokaadibüroo pearaamatupidaja kinnitusel on arved Noarootsi VV poolt tasutud /tl 86-90/. Kaebaja kohtukulude suurust ega kandmise tõendatust ei vaidlustanud /tl 93/.

§ 92

lg 10 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Vastavalt

§ 93lg-le 5 kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Kohus leiab ülaltoodut ja kohtupraktikat arvestades, et vastustaja kulud on mõistlikud ja käesoleva haldusvaidluse asjaolusid arvestades põhjendatud (st asutuse poolt õigusabiteenuse 6 ostmine ei olnud antud juhul põhjendamatu), mistõttu nende õigusabikulude väljamõistmine äriühingust kaebuse esitajalt ei ole ebaõiglane. Kuigi vastustajaks on konkreetselt Noarootsi VVk kui haldusakti andja, on kaebus esitatud sisuliselt kohaliku omavalitsuse vastu. Vastavalt Noarootsi valla põhimääruse §-le 38 vallavalitsus organiseerib vallavara valitsemist, kasutamist ja käsutamist ning korraldab vallaeelarve täitmist. Neil asjaoludel tuleb Noarootsi VV poolt tasutud õigusabikulud mõista täies ulatuses välja Noarootsi vallale (vallavalitsusele, kes on kulud tegelikult tasunud). Hurma Kiviloo kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.