KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Geete Lahi Määruse tegemise aeg ja koht
- detsember 2006.a, Narva, Narva kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-06-9570 Narva linna avaldus G F eestkostja määramiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: Narva linn (Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu) Asjast puudutatud isikud: G F ja tema esindaja: vandeadvokaadi vanemabi I B / T F JIJF Kohtuistungi toimumise aeg 05.12.2006.a. Istungil osalenud isikud Avaldaja esindaja: S T G F esindaja: I B Asjast puudutatud isik: T F Resolutsioon
- Avaldus rahuldada.
- Seada G F / üle piiratud teovõime tõttu eestkoste kuni
- detsembrini 2009.a ning määrata tema eestkostjaks T F , kellele anda esindusõigus eestkostetava G F suhtes kõikide tehingute tegemisel ning asjade ajamisel.
- G F ei või iseseisvalt teha tehinguid ning kohus tunnistab ta ühtlasi valimisõiguse tähenduses teovõimetuks, mille tagajärjel kaotab G F hääleõiguse.
- Kohtumäärus tehakse teatavaks
- detsembril 2006.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantselei kaudu.
- Teha T F ülesandeks hoolitseda G F ja tema ülapidamise eest ning lähtuda oma tegevuses eestkostetava huvidest, samuti anda eestkosteasutusele aru eestkostja ülesannete täitmise kohta ja eestkostetava vara valitsemise kohta esitada eestkostja eestkosteasutusele iga-aastase kirjaliku aruande. Edasikaebamise kord Eestkostja määramise peale võib esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, sugulane, hõimlane või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 10 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemist eestkostjale. Asjaolud 20.04.2006.a kohtule esitatud avalduse kohaselt põeb G F rasket närvisüsteemi alkoholikahjustust ning on arvel psühhiaatri juures, tal on häiritud vaimne tegevus ja enda teenindamise oskus. Haigus välistab G F oma tegusid õigesti hinnata ja neid juhtida ning ta ei ole võimeline mingeid tehinguid sooritama. Avaldaja palub määrata G F eestkostjaks T F 1 Kohus määras kohtupsühhiaatriaekspertiisi, kuna puudusid andmed isiku vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire kohta. G F psüühilise seisundi kindlaksmääramiseks teostati 04.09.2006.a SA Narva Haigla ekspertarstide poolt ambulatoorne kohtupsühhiaatriline ekspertiis. Kohus küsis lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 525 G F tütarde J I ja J F arvamust, kes ei vaielnud vastu T F eestkostjaks määramisele G F. Kohtuistung Kohtuistungil jäi avaldaja esitatud avalduse juurde. Eestkostetava esindaja ja puudutatud isik toetasid avaldust ja paluvad määrata G F eestkostjaks T F. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära avaldaja, eestkostetava esindaja ja puudutatud isiku seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nr 44 /tl. 68-70/ nähtub, et G F on desorienteeritud enda isikus, ajas, kohas, ta ei saa adekvaatselt aru küsimustest ja korraldustest, lühi- ja kaugmälu tunduvalt alanenud. G F esineb alkohoolne ja ajuinfarkti järgne dementsus, parema kehapoole halvatus. Psüühilise seisundi tõttu ei ole G F suuteline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima. Ta ei suuda oma elu iseseisvalt korraldada, langetada otsuseid ja sooritada tehinguid, sealhulgas pisitehinguid. Samuti ei võimalda G F vaimne seisund teda kohtuistungil ära kuulata. TsMS § 525 lg 3 kohaselt kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku avaldaja. T F on andnud oma nõusoleku eestkostjaks määramise kohta. Ekspertiisi akti kohaselt ei võimalda G F vaimne seisund teda kohtuistungil ära kuulata, seega ei ole G F ilmselt võimeline oma tahet avaldama. TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise; lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui kolm aastat määruse tegemisest alates; lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Kohus määrab G F eestkostjaks T F kuni 15.12.2009.a, seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise. G F tuleb keelata kõikide tehingute tegemine ilma eestkostja nõusolekuta. Eelpooltoodu alusel, PkS § 101 lg 1 ja 2 ning juhindudes TsMS § 520 lg 1, § 524 lg 5, § 525 lg 1, § 526, § 532 lg 1 ja 3, § 661 lg 2, rahuldab kohus avalduse. /allkiri/ 2 Geete Lahi Kohtunik 3
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.