) § 211 omada tagasiulatuvat jõudu vaid § 51 lg 6, s.o. rakendussätte kaudu, mille kohaselt anti endisele politseiametnikule õigus esitada kuni 2003.a. 1.jaanuarini taotlus talle juba määratud riikliku pensioni ümberarvutamiseks politseiametniku pensioniks. S.H.il oli
jõustumise ajal
sätestatud vanus ja staaž , kuid ta oli lahkunud teenistusest ja riiklikku pensioni talle määratud ei olnud, seega ei ole pensioni, mida oleks võimalik ümber arvutada politseiametniku pensioniks. KAEBUSE MOTIIVID JA TAOTLUS 4.Halduskohtule esitatud kaebuses leiab S.H., et tema taotluse rahuldamata jätmine ei ole kooskõlas seadusega ning rikub kaebuse esitaja õigusi. Kaebuse esitajal on politseiametniku pensioni saamiseks ja määramiseks vajalik staaž 29 aastat 9 kuud ja 6 päeva. Politseiteenistuse seaduse (
) jõustumise ajal ei olnud kaebuse esitajal võimalik politseiametniku pensioni taotleda temast sõltumatutel asjaoludel – nimelt oli ta selleks ajaks politseitöölt lahkunud, uuesti politseisse tööle ta ennast aga vormistada ei saanud, sest oli ületanud teenistusse võtmiseks lubatud vanusepiiri, s.o.50 eluaastat. Kaebuse esitajale ei olnud selleks ajaks määratud mingit riiklikku pensioni. Kaebuse kohaselt on politseiteenistusest enne politseiteenistuse seaduse jõustumist lahkunud politseiametnikele politseiametniku pensioni taotlemisel äraütlemise põhjuseks toodud riikliku pensioni puudumine. Nüüdseks on aga kaebuse esitajale määratud riiklik vanaduspension .
lg 8 lubab määratud riikliku vanaduspensioni ümberarvutamist politseiametniku pensioniks. Pensioni ümberarvutamine selle seadusesätte alusel ei ole piiritletud kindla ajahetkega 01.01.2002, nagu see on sama paragrahvi lõike 6 puhul. 5.Ülaltoodust tulenevalt taotleb kaebuse esitaja Tallinna Pensioniameti vaidlustatud otsuse tühistamist ja Tallinna Pensioniameti kohustamist pensioni ümberarvutamise teostamiseks. VASTUSTAJA VASTUVÄITED 6.Tallinna Pensioniamet vaidleb kaebusele vastu ja on seisukohal, et vaidlustatud otsus, millega keelduti ümber arvutama S.H.ile määratud pensioni politseiametniku pensioniks on kooskõlas seadusega. lg 1 alusel tekib 50 aastaselt õigus politseiametniku pensionile
politseiametnikul, kellel on vähemalt 20-aastane politseiteenistuse staaž,sealjuures politseiametnikuna tuleb
lg 1 kohaselt mõista politseiteenistuses olevat isikut.Kaebuse esitaja lahkus politseiteenistusest enne
sätete jõustumist .
reguleerib nende isikute sotsiaalseid tagatisi, kes olid politseiteenistuses selle sätte jõustumisel ning kes lahkuvad pärast sätte jõustumist. 7.Pärast 01.03.1991, kuid enne 01.01.2002 politseiteenistusest lahkunud isikute suhtes saab
omada tagasiulatuvat jõudu rakendussätte, s.o.
Viidatud säte annab endisele politseiametnikule, kes on saanud 50-aastaseks politseiteenistuses olles enne 1.jaanuari 2002.a. , õiguse taotleda temale juba määratud riikliku pensioni ümberarvutamist politseiametniku pensioniks.Riigikohtu halduskolleegium märkis 11.11.2004.a. otsuses 3-3-1-41-04, et
-s pole sellist rakendussätet, mis annaks õiguse politseiametniku pensionile enne nimetatud seaduse jõustumist politseiteenistusest vabastatud isikule, kes ei saa riiklikku pensioni.
lg 8 kohaselt arvutatakse varem määratud riiklik pension ümber põhjendatud taotluse alusel taotluse esitamisele järgneva kuu 2 1.kuupäevast. Põhjendatuse all tuleb mõista õigeaegset taotluse esitamist takistavate erandlike asjaolude esinemist ning selle all ei saa mõista teatud vanusepiiri saabumist ükskõik millal seaduse kehtimise ajal. Ka hilisemal pensioni ümberarvutamise taotluse läbivaatamisel tuleb juhinduda
8.Võrdse kohtlemise printsiipi rikutud ei ole, sellisele järeldusele on jõudnud ka Riigikohtu halduskolleegium 11.11.2004.a. otsuses 3-3-1-41-04. KOHTUISTUNG 9.Kohtuistungil jäid menetlusosalised oma seisukohtade juurde. Kaebuse esitaja rõhutas, et
lg 8 on sätestatud iseseisev alus pensioni ümberarvutamiseks politseiametniku pensioniks, mida tulnuks käesoleval juhul kohaldada .Samuti pidas S.H. ekslikuks vastustaja seisukohti, millest järelduvalt ei ole 2002.a. ja 2006.a. pensionäride kohtlemisel tegemist põhjendamatult ebavõrdse kohtlemisega . KOHTU PÕHJENDUSED 10.Politseiteenistuse seaduse (
) §-d 211 , 212, 21³ ja § 214 jõustusid 01.01.2002 aastal ( koos § 51 lõigetega 6,7 ja 8) ning nende sätetega nähti ette uue riikliku pensioni eriliigina politseiametniku pension.
sätestab politseiteenistuse mõiste : “ Politseiteenistus on töötamine politseiasutuses, Kaitsepolitseiametis, Riigikantselei julgeolekuasutuste töö koordineerimisega seotud ametikohal Sisekaitseakadeemias ja politseiõppeasutuses (edaspidi asutus) politseiametniku ametikohal.“. Eespoolmärgitud sätete koosmõjust järeldub selgelt, et õigus politseiametniku pensionile tekib
kohaselt 50-aastaselt politseiteenistuses oleval politseiametnikul, kellel on vähemalt 20-aastane politseiteenistuse staaž. Seega politseiametniku pensioni taotlemiseks õigustatud isikute ring määratakse üldreeglina kindlaks
11.
rakendussäte § 51 lg 6 näeb ette, et isikul, kes on politseiteenistusest vabastatud pärast 1991.a. 1.märtsi ja kes saab riiklikku pensioni, on õigus kuni 2003.a. 1.jaanuarini esitada taotlus pensioni ümberarvutamiseks politseiametniku pensioniks, kui ta vastab käesoleva seaduse §-s 211 sätestatud tingimustele. Samasugune õigus nähti ette politseiametniku ametikohal töötavale riiklikku pensioni saavale isikule ( § 51 lg7). Eeltoodust järeldub, et politseiametniku pensioni saamiseks sätestati
seaduse 01.01.2002 jõustunud muudatustega õigus vaid neile politseiametnikele , kes olid seaduse jõustumise ajal politseiteenistuses ( § 211 ) ning erandlikult rakendussätete kaudu neile politseiteenistuses mitteolevatele endistele politseiametnikele, kes olid politseiteenistusest vabastatud pärast 1991.a. 1.märtsi, said seadusemuudatuste jõustumise ajal riiklikku pensioni, vastasid
sätestatud tingimustele ja esitavad taotluse pensioni ümberarvutamiseks hiljemalt 2003.a. 1.jaanuariks( § 51 lg 6) või kes seadusemuudatuste jõustumise ajal töötasid politseiametniku ametikohal, said riiklikku pensioni, vastasid
sätestatud tingimustele ja esitavad taotluse pensioni ümberarvutamiseks hiljemalt 2003.a. 1.jaanuariks ( § 51 lg 7). 3
g-s 1 on sätestatud vanuse- ja staažinõue politseiametniku pensioni saamiseks,
lg-st 6 tuleneb täiendav tingimus, et isikule peab olema varem määratud riiklik pension, mida oleks võimalik 01.01.2002-01.01.2003 politseiametniku pensioniks ümber arvutada. S.H.il oli
muudatuste jõustumise ajal
sätestatud vanus ja staaž , kuid ta oli lahkunud politseiteenistusest ja riiklikku pensioni talle määratud ei olnud, seega on Tallinna Pensioniamet põhjendatult ja kooskõlas seadusega leidnud, et kaebuse esitajale alles 04.05.2006.a. määratud pensioni politseiametniku pensioniks võimalik ümber arvutada ei ole. 12.
lg 8 sätestab:“Põhjendatud taotluse korral arvutatakse varem määratud pension ümber politseiametniku pensioniks taotluse esitamisele järgneva kuu 1.kuupäevast. Kui isik jätkab teenistust politseiametnikuna, arvutatakse tema riiklik pension ümber politseiametniku pensioniks alates tema politseiteenistusest vabastamisele järgnevast päevast.“ . Nimetatud säte ei ole lisaks sama paragrahvi lõigetes 6 ja 7 toodule täiendavaks aluseks varem määratud riikliku pensioni ümberarvutamiseks politseiametniku pensioniks, vaid sätestab sama paragrahvi lõigetes 6 ja 7 ettenähtud pensioni ümberarvutamise tähtaja. Nimelt näevad viidatud lõiked 6 ja 7 ette, et taotlus pensioni ümberarvutamiseks politseiametniku pensioniks on nendes lõigetes nimetatud isikutel õigus esitada kuni 2003.a. 1.jaanuarini, seega siis ajavahemikul 01.01.2002-01.01.2003.a.
lg 8 sätestab lõigetes 6 ja 7 nimetatud isikute pensioni ümberarvutamise tähtaja ning näeb ette, et ümberarvutus politseiametniku pensioniks tehakse taotluse esitamisele järgneva kuu 1.kuupäevast, politseiametniku ametikohal töötavale isikule ( nimetatud § 51 lõikes 7) aga arvutatakse pension ümber politseiametniku pensioniks alates politseiteenistusest vabastamisele järgnevast päevast. Kohus rõhutab, et ka hilisemal pensioni ümberarvutamise taotluse läbivaatamisel tuleb juhinduda
Kaebuse esitaja suhtes saanuks
pensioni määramist käsitlev põhisäte- § 211kuuluda rakendamisele rakendussätte kaudu ( § 51 lg 6), viimases toodud tingimustele kaebuse esitaja aga ei vasta , sest temale ei olnud määratud seadusemuudatuste jõustumise ajaks riiklikku pensioni . Tallinna Pensioniamet on seega põhjendatult pensioni ümberarvutamisest keeldumisel viidanud
13. Politseipensioni kehtestamise eemärgiks ei olnud olenemata põhjustest politseis teenistust mitte jätkanud isikute pensionide suurendamine, vaid sotsiaalsete garantiide ettenägemine politseiametnikele. Seadusandja on nähtuvalt politseiteenistuse seaduse ja politseiseaduse muutmise seaduse seletuskirjast ( Eelnõu 476 SE) ja Riigikogu stenogrammidest eelnõu arutamisel pidanud seadusemuudatusega silmas politseiametnikele lisastiimuli andmist siduda suurem osa oma eluaja teenistusest politseiteenistusega. Samuti nähtub stenogrammidest, et vanemate politseiametnike 50-aastaselt pensionile lubamine ja samas
lg 4 kohaselt ajavahemikul 01.03.1991-01.-09.1994 politseis töötatud aja kolmekordselt staaži hulka arvamine annab politseisse tulnud noorematele politseiametnikele karjäärivõimaluse ja seega teenistusalase perspektiivi , mis samuti on suunatud isikute huvitatuse tõstmisele pikemaks seotuseks politseiteenistusega. Ka Riigikohtu halduskolleegiumi eespoolviidatud kohtuotsuses on Riigikohus leidnud, et politseiametniku pension kehtestati 2002.a. 1.jaanuarist selleks, et täita ametikohad politseiteenistuses võimekate ja hea ettevalmistusega ametnikega ja tagada teenistussuhete pikaajalisus. Kaebuse esitaja vabastati politseiteenistusest enne politseiametniku pensioni kehtestamist, mistõttu temale selle pensioni määramine ei saaks teenida samu eesmärke. Seetõttu nende isikute, kes vabastati politseiteenistusest enne politseipensioni reguleerivate sätete jõustumist erinev kohtlemine isikutest, kes olid politseiteenistuses nende sätete jõustumise ajal või asuvad teenistusse hiljem,erinev kohtlemine ei tähenda võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist. Võrdse kohtlemise põhimõtet on Riigikohus tõlgendanud järgmiselt:”Võrdse kohtlemise 4 põhimõtte kohaselt käsitletakse ühetaoliselt kõiki isikuid ühtedes ja samades oludes ning samadel eeldustel. Ühetaoline kohtlemine peab olema tagatud ühesuguste asjaolude korral. Võrdsuse põhimõtte rikkumisega on tegemist siis, kui ühesuguseid asjaolusid käsitletakse ilma nähtavate mõistlike põhjusteta erinevalt”. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on 05.10.1999.a. otsuses kohtuasjas nr 3-1-1-88-99 asunud seisukohale:”Mitte igasugune võrdsete ebavõrdne kohtlemine pole võrdsusõiguse rikkumine.Keeldu kohelda võrdseid ebavõrdselt on rikutud, kui kaht isikut, isikute gruppi või olukorda koheldakse meelevaldselt ebavõrdselt. Meelevaldseks saab ebavõrdset kohtlemist lugeda siis, kui selleks ei leidu mõistlikku põhjust”. Samuti ei ole kohtu hinnangul võrdse kohtlemise põhimõtet rikutud sellega, et enne politseiametniku pensioni kehtestamist politseiteenistusest lahkunud isikutele määratud riiklik pension arvutatakse ümber politseiametniku pensioniks, kuid õigust politseiametniku pensionile ei teki enne selle pensioni kehtestamist politseiteenistusest lahkunud isikutel, kellele riikliku pensioni ei olnud määratud. Politseiametniku pension on politseametniku ametihüveks. Kohus peab vajalikuks märkida, et reeglina ei oma seadus, sealhulgas mingite hüvede ja sotsiaalsete garantiide ettenägemist sätestavas osas, tagasiulatuvat jõudu.Politseiteenistuse seadus, nähes ette sotsiaalsed garantiid politseiametnikele, näeb tagasiulatuva jõuna ette pärast 1991.a. 1.märtsi politseiteenistusest vabastatud riiklikku pensioni saavate isikute õiguse kuni 2003.a. 1.jaanuarini taotleda pensioni ümberarvutamist politseiametniku pensioniks, kui nad vastavad PTS § 211 sätestatud tingimustele. (PTS § 51 lg 6). Kaebuse esitaja vastas seadusemuudatuste jõustumise ajal küll § 211 sätestatud vanuse ja staazinõudele, ent ta ei vastanud § 51 lg 6 sätestatud nõudele, mille kohaselt pidi isikule olema määratud riiklik penison. Politseiteenistuse seaduse ja politseiseaduse muutmise seaduse eelnõu ( 476 SE ) seletuskirja kohaselt koostati eelnõu muuhulgas eesmärgiga sätestada seaduses politseiametniku väljateenitud aastate pension ja politseiametniku töövõimetuspension, sest 2001.a. oli kavandatud käivitada senikehtinud sooduspensionide ja väljateenitud aastate pensionide reform nende pensioniliikide järkjärguliseks kaotamiseks. Politseiametniku pensioni sätestav
Eespoolviidatud seletuskirja III peatüki kohaselt „ Eelnõu § 1 punktides 5 ( mis täiendab seadust paragrahviga 211) ja 6 ( mis täiendab seadust paragrahviga212): sätestatakse politseiteenistuse seaduses politseiametniku väljateenitud aastate pension ja kuna politseiteenistus on seotud riskiga elule ja tervisele, siis ka politseiametniku töövõimetuspension. /---/Käesoleval ajal on politseiametnikul, kellel on politseiteenistuse staaži vähemalt 25 aastat, õigus saada väljateenitud aastate pensioni väljateenitud aastate pensionide seaduse alusel. Kui kehtiv seadus ei sätesta pensioni saamiseks vanusega seotud piirangut, siis eelnõu kohaselt tekib politseiametnikul õigus politseiametniku väljateenitud aastate pensionile 50-aastaselt vähemalt 20-aastase politseiametniku staaži olemasolu korral.“ Toodust järelduvalt oli
seadusemuudatuse eesmärgiks väljateenitud aastate pensionide seaduses politseiametnike suhtes sätestatu piiramine
§-ga 211 selliselt, et siduda ka politseiteenistuses olevate isikute puhul pensioniõigus teatud vanusesse jõudmisega ja sellega täpsustada väljateenitud aastate pensionide seaduse § 12 politseiametnike suhtes sätestatut. Koos
seadusemuudatusega tehti muudatused ka Väljateenitud aastate pensionide seadusesse, kusjuures seletuskirja kohaselt „ muudatused seisnevad nende sätete kehtetuks tunnistamises, mis laienevad politseiametnikele.“.Riigikohus on eespoolnimetatud kohtulahendis leidnud, et võimaluse andmine pensioni ümberarvutamise taotlemiseks nimetatud tähtaja jooksul oli suunatud sellele, et võrdsustada politseiteenistusest eeskätt väljateenitud aastate pensionile läinud isikud isikutega, kes jäävad politseiametniku pensionile politseiteenistuse seaduse kehtivuse ajal. 5 14.HKMS § 92 lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 93 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Tallinna Pensioniamet ei ole taotlenud kohtukulude väljamõistmist ning ei ole kohtule esitanud ka kohtukulude nimekirja ja kuludokumente. Seega jäävad kummagi menetlusosalise kanda tema enda kohtukulud. Lea Kuuse kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.