3-06-2082/4

3-06-2082 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Lea Kuuse 14.detsember

1. a Tallinn 3-06-2082 Haldusasi R.S.L. kaebuse AS Falck Eesti 21.08.2006.a. viivistasu otsuse nr VTO 145 980 tühistamise ja tagasitäitmise nõudes Kirjalik menetlus Kaebuse esitaja R.S.L., Volitatud esindaja Marge Juur; vastustaja AS Falck Eesti , volitatud esindaja Alger Räpp HKMS § 26 lg 1 p 6 alusel jätta R.S.L. kaebus rahuldamata ja HKMS § 92 lg 1 alusel kaebuse esitaja kohtukulu tema enda kanda Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates Tallinna Ringkonnakohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.AS Falck Eesti linnatranspordi teenindaja Jane Merisaar koostas 21.08.2006.a. viivistasu otsuse nr VTO 145980 selle kohta, et sõiduauto VOLOVO C/ZC8 riikliku registreerimismärgiga 021 ATJ parkis 21.08.2006.a. kell 09.50 Ravi tn 14 vastas tasulisel parkimisalal, kusjuures tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei olnud paigaldatud vastavalt Liiklusseaduse § 50.
2. lõikes 4.1 sätestatule. Asjaolude lühikirjeldusse märkis linnatranspordi teenindaja täiendavalt :” Elaniku kaart varjatud”. Liiklusseaduse § 50.2 lg 1 ja 6 alusel koostas linnatranspordi teenindaja viivistasu summas 480 krooni määramise otsuse.
3. Tallinna Transpordiameti märgukirjade ja selgitustaotluste ning vaiete läbivaatamise komisjon jättis R.S.L. vaide viivistasuotsusele nr 145980 rahuldamata ja teavitas vaide esitajat sellest 19.09.2006.a.kirjaga, mille R.S.L. sai 21.09.2006.a. 1
4. 23.10.2006.a. esitas R.S.L. kaebuse Tallinna Halduskohtusse, 25.10.2006.a. määrusega jättis kohus kaebuse käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, 03.11.2006.a. määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse. Halduskohtule esitatud kaebuses taotleb R.S.L. viivitasu otsuse VTO 138354 tühistamist ning vaidlustatud viivistasu otsuse alusel tema poolt tasutud viivistasu summas 480 krooni tagastamist . KAEBUSE MOTIIVID 4.Liiklusseaduse ( LS) § 501 lg 41, mille alusel oli tehtud vaidlustatud otsus, sätestab, et parkimiskaart peab olema paigaldatud sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt sõidukit oleks võimalik tuvastada tasutud parkimisaega või dokumendi kehtivust. Parkimiskaart oli paigutatud nii, et oli võimalik tuvastada tasutud parkimisaega või dokumendi kehtivust.
5. Tallina Linnavolikogu 30.01.2003.a. määruse nr 9 ”Parkimistasu kehtestamine” p.4.3.4 kohaselt tõendab parkimistasu maksmist elaniku poolaastakaart, mille kaebuse esitaja oli makse vastu omandanud. Parkimiskaart on kehtiv Ravi tänaval, kus asub kaebaja elukoht. Parkimiskaart kehtib kuni 20.01.2007, mis oli kaardilt loetav, seega oli võimalik tuvastada kaebaja poolt tasutud parkimisaega.
6. Parkimiskaardil oli võimalik tuvastada ka parkimiskaardi kehtivust. Elaniku parkimiskaardi olulisemateks kehtivusrekvisiitideks on kehtivusaeg, sõiduki reg. märk ja parkimiskoht, sest nende alusel on võimalik tuvastada parkimistasu maksmist, parkimistasu objekti, parkimisala ja maksusoodustust, nähes ka parkimiskaardi nimetust. Kõik need rekvisiidid olid kaardi paigutuselt loetavad ja nähtavad. Parkimiskaardilt oli võimalik välja lugeda parkimiskohta,sest näha oli sõnade ”Ravi tn” ülaäär, sõna on ka lühiduse poolest välja loetav. Kuna parkimine toimus Ravi tänaval, võis kontrollija lähtuda eeldusest, et kaardil märgitud tänava nime puhul on tegemist Ravi tänavaga ning on põhjendamatu püstitada küsimust, mis nimega Tallinna tänavaga tegemist olla võiks. 7.Kaebaja ei nõustu seisukohaga, et parkimiskaardi kehtivuse tuvastamine on võimalik vaid siis, kui konrtollitavad on kõik parkimiskaardi rekvisiidid. Transpordiamet märgib oma otsuses, et parkimiskaardi kirjast ”Ravi tn” jääb 3 cm allapoole parkimiskaardi seerianumber ja see oli varjatud. Ainuüksi parkimiskaardi seerianumbri mittetuvastamine ei anna LS §501 lg 41 kohaselt alust viivistasu määramise otsuse tegemiseks.Seadus loetleb tunnused, mille tuvastamisest piisab. Samuti märgib kaebaja, et parkimiskaarte ei paigaldata ka tavaliselt isikute poolt täies ulatuses nähtavana ja loetavana, mida kinnitavad kaebusele lisatud pisteliselt tehtud fotod pargitud autodele paigutatud parkimiskaartidest , kus seerianumber on paljudel juhtudel varjatud. Võimaliku kahtluse või soovi korral oleks linnatransporditeenindaja ka ilma seerianumbrit nägemata saanud kas sõiduki numbri või kehtivusaja kaudu üle kontrollida, kas parkimiskaart on transpordiameti poolt välja antud ja kehtiv või äkki võltsitud. 8.LS mõte ei ole karistada isikut selle eest, et tema parkimiskaart oli vajunud veidi viltu või asetses veidi varjus, ka ei sätesta LS , et parkimiskaart peab olema paigutatud täies ulatuses nähtvana ja loetavana, vaid märgib , et tuvastatav peab olema tasutud parkimisaeg või dokumendi kehtivus. VASTUSTAJA VASTUVÄITED 2 9.AS Falck Eesti peab kaebust põhjendamatuks . Selleks, et tuvastada elaniku sõiduki parkimiskaardi kehtivust, peab mootorsõiduki juht paigutama parkimiskaardi nii, et lisaks kaardi kehtivusandmetele ja autonumbrile oleks nähtav ka tänav, kus konkreetsel mootorsõidukil on lubatud elaniku sõiduki parkimiskaardi alusel parkida. Ametiisik saab teha järelduse selle kohta, kas parkimistasu on tasutud või mitte , olles kontrollinud ,kas kaart on kehtiv; kas kaart on väljastatud mootorsõidukile, mille esiklaasil või armatuurlaual parkimiskaarti eksponeeritakse; kas parkimiskaart annab õiguse parkida sellel tänaval, kus mootorsõidukit faktiliselt pargitakse. Seega LS § § 501 lg 41 peetakse dokumendi kehtivuse all silmas kõiki ülalnimetatud andmeid. Kuna kaebuse esitaja parkimiskaardilt ei olnud nähtav tänav, kus nimetatud kaardiga tohib parkida, ei vastanud parkimiskaardi paigutamine LS § 501 lg 41 nõuetele. KOHTU PÕHJENDUSED
7. Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003.a. määruse nr 9 lisa p 4.3 on loetletud dokumendid, mis tõendavad parkimistasu tasumist ja parkimise õigust, muu hulgas on p 4.3.4 all nimetatud elaniku poolaastakaart. Eespoolviidatud linnavolikogu määruse p.8.
8. kohaselt elanikel, kelle elukoht rahvastikuregistri järgi asub avaliku tasulise parkimisala piires ning kelle nimi koos isikukoodiga on ka mootorsõiduki omanikuna, rentnikuna või kasutajana kantud sõiduki registreerimistunnistusele, on õigus osta nende omandis või kasutuses oleva sõiduki parkimiseks punktis 6.6 nimetatud poolaastakaart. Kui nimetatud elaniku omandis või kasutuses on mitu sõidukit, on tal õigus saada ainult üks poolaastakaart. Poolaastakaardi väljastamise otsustab ja selle väljastab soodustuse saajale transpordiamet ning sellele märgitakse sõiduki registreerimisnumber ning parkimiskoht, kus parkimine on lubatud.Linnavolikogu määruse nr 9 punkti 6.
9. kohaselt on tasulise parkimisala elaniku mootorsõiduki parkimiseks poolaastakaardi maksumuseks 50 krooni. Eespooltoodust tulenevalt tõendab tasulise parkimisala elaniku parkimiskaart sellele märgitud registreerimismärgiga mootorsõiduki parkimise õigust parkimiskaardile märgitud parkimisalal kaardi kehtivusajal. Kohus nõustub AS Falck Eesti kirjalikus vastuses toodud seisukohaga, et parkimiskaardilt nähtavate andmete alusel peab parkimisjärelevalvet teostav isik saama otsustada, kas parkimiskaart on kehtiv; kas parkimiskaart on väljastatud sõidukile, mille esiklaasil või armatuurlaual parkimiskaarti eksponeeritakse ning kas parkimiskaart annab mootorsõiduki omanikule õiguse parkida tänaval, millel tegelikult mootorsõidukit pargitakse. Tuleb nõustuda, et nende andmete alusel saab parkimisjärelevalvet teostav ametiisik teha järelduse selle kohta, kas konkreetset mootorsõidukit on õigus parkida sellelel avalikul tasulisel parkimisalal elaniku poolaastakaardi alusel . Kuigi kaebuse väidete kohaselt oli kaardilt võimalik tuvastada tasutud parkimisaega, sest nähtav oli parkimiskaardi kehtivus kuni 20.01.2007.a. ning parkimiskaardilt oli võimalik tuvastada ka dokumendi kehtivust, ei saanud nende andmete alusel otsustada selle üle, kas sõidukil oli tasulisel parkimisalal parkimise õigus. Elaniku parkimiskaart annab avaliku tasulise parkimisala elanikule õiguse soodustatud maksumääraga parkida parkimiskaardil märgitud mootorsõiduk kaardil näidatud parkimisalal, mitte aga ükskõik millisel linna avalikul tasulisel parkimisalal. Seega elaniku sõiduki parkimiskaardi olulisemateks kehtivusrekvisiitideks on kehtivusaeg, sõiduki registreerimismärk ja parkimiskoht kogumis. Sellisele seisukohale on asunud hiljem ka kaebuse esitaja. 3
10. Liiklusseaduse 501 lg 41 kohaselt peab parkimise õigust tõendav dokument olema paigaldatud sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt sõidukit oleks võimalik tuvastada tasutud parkimisaega või dokumendi kehtivust. Nimetatud nõuetele vastavaks on põhjendatud pidada vaid elaniku parkimiskaardi sellist paigutust, millelt saab tuvastada kõik eelmises punktis loetletud andmed, mis kogumis kinnitavad parkimise õigust . Asjas esitatud dokumentidega ei ole leidnud kinnitust kaebuse väide, et kõik need rekvisiidid olid kaardipaigutusest tulenevalt nähtavad ja loetavad. Kaebuse esitaja on kaebuses märkinud, et kuna viivistasu otsusele on täiendavalt märgitud “Elaniku kaart varjatud” ning kaebaja esindajale selgitati 01.09.2006.a. AS-s Falck Eesti, et viivistasu otsuse tegemise tingis asjaolu, et elaniku sõiduki parkimiskaardilt ei olnud võimalik välja lugeda parkimiskohta, ehk kaart ei olnud osaliselt nähtav, oli linnatranspordi teenindajal võimalik tuvastada tänava nimi, sest mootorsõiduki esiklaasi toonitud alläär ei ole täiesti läbipaistmatu. Kaebuse esitaja väited ei lükka ümber vastustaja esitatud dokumentaalsetes tõendites - sõidukist ja selle esiklaasile asetatud elaniku parkimiskaardist tehtud fotodel kajastuvat. Parkimiskaardil ei ole tuvastatav parkimiskoht ja nähtavad sõnad “Ravi tn” . Seega ei olnud kaardipaigutusest tulenevalt võimalik tuvastada, kas kaebuse esitajal oli õigus kasutada soodusparkimist kohas, kuhu sõiduk oli tegelikult pargitud. Põhjendatud ei ole kaebuse esitaja seisukoht, et linnatransporditeenindaja oleks hõlpsasti saanud kontrollida, kas kõnealuse sõiduki parkimiseks on väljastatud elaniku parkimiskaart Ravi tänaval parkimiseks. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et parkimiskorra rikkumine on spetsiifiline õiguserikkumine, mille menetlemine toimub lihtsustatud korras ning vastav kord on mõistlik ja proportsionaalne. Lihtsustatud menetluse olemusele ei vastaks linnatranspordi teenindajale kohustuse panemine tuvastada igakordselt, kas tasulisel parkimisalal asuva sõiduki osas on antud välja konkreetsel parkimisalal parkimist lubav dokument. Lihtsustatud menetlusele vastab aga parkija kohustamine olla eriliselt hoolikas parkimiskorra järgimiseks.Isikul lasub tõendamiskoormus parkimise alustamise hetkeseisuga, mis on kooskõlas LS mõttega. 12.LS § 502 lg 1 kohaselt teeb parkimisjärelevalve ametiisik viivistasu määramise otsuse kui: 1) parkimistasu on maksmata,2) tasutud parkimisaega on ületatud, 3) tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole nõuetekohaselt täidetud või 4) tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole paigaldatud vastavalt käesoleva seaduse § 501 lõikes 41 sätestatule. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et kaebuse esitajal oli dokument, mis andis temale õiguse avalikul tasulisel parkimisalal parkimiseks ( elaniku poolaastakaart). Kohus on eelnevalt leidnud, et nimetatud dokument ei olnud paigutatud kooskõlas LS nõuetega. Parkimise õigust tõendava dokumendi mittenõuetekohane paigaldamine sõidukile on viivistasu määramise iseseisvaks aluseks ja viivistasu otsuse õiguspärasus ei sõltu sellest, kas isikul on tegelikult tasulise parkimise õigust tõendav dokument olemas või mitte. Siinkohal peab kohus vajalikuks märkida, et Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi on 18.11.2004.a. otsuses kohtuasjas nr 4-1-14-04 , millises kohus leidis:”Parkimismaksumenetluses tehtud viivistasu otsuse vaidlustamiseks on isikul vastavalt Liiklusseaduse § 503 lõikele 2 õigus pöörduda vaidega valla- või linnavalitsusse või esitada halduskohtule kaebus. Vastavalt Kohalike maksude seaduse § 16 lõike 1 kolmandale lausele rakendatakse vaide menetlemisel Maksukorralduse seaduse
11. peatükis sätestatut. Vaide või kaebuse rahuldamise aluseks on eeskätt asjaolu, et vaide või kaebuse esitanud isikul oli parkimise õigus tegelikult tekkinud.” lähtus kohus sel ajal kehtinud seadusest. LS kuni 24.05.2005 4 kehtinud redaktsioon ei näinud ette parkimise eest tasutud dokumendi eksponeerimiskohustust ning riigikohus leidis, et LS § 50.2 lõikest 1 ei tulene seaduslikku alust viivistasu määramiseks parkimise õigust tõendava dokumendi nõuetekohase paigaldamata jätmise eest, kui parkimise õigus on tekkinud. Käesolevas haldusasjas vaidlustatud viivistasu otsuse tegemise ajaks olid jõustunud LS muudatused. Mootorsõidukijuht peab oma sõiduki tasulise parkimise alale parkimisel olema piisavalt hoolas ja täitma LS 501 lõikes 41 sätestatud kohustust. Selle kohustuse täitmata jätmine on parkimiskorra rikkumine ning viivistasu otsuse koostamine on põhjendatud. LS 501 lõikes 41 sätestatud kohustuse rikkumine on LS kohaselt iseseisvaks aluseks viivistasu otsuse koostamiseks.Parkimistasu maksmist või maksusoodustust või –vabastust peab isik tõendama. Antud juhul ei olnud sõidukile paigaldatud parkimise õigust tõendav dokument viisil, et parkimisjärelevalvet teostaval isikul oleks olnud võimalk veenduda isiku õiguses parkida sõidukit tasulisel parkimisalal parkimistasu maksmata.Isik, kes pargib sõidukit tasulisel parkimisalal, peab täitma oma hoolsus- ja tõendamiskohustust vahetult peale parkimise alustamist, mitte aga lootma tagantjärele tõendamisele. Kaebuse väited selle kohta, et sõidukiomanikud ei paiguta parkimiskaarte täies ulatuses nähtavana ja loetavana ning selle väite kinnituseks kaebusele lisatud fotod ei kinnita käesolevas haldusasjas vaidlustatud viivistasuotsuse õigusvastasust. Ainuüksi parkimise õigust tõendavate dokumentide ebakorrektne sõidukile paigutamine teistel sõidukitel ei tõenda kaebuse esitaja ebavõrdset kohtlemist võrreldes teiste isikutega .
12. Kaebuse esitaja näol on tegemist mootorsõiduki juhiga, kellele juhtimisõiguse andmise eelduseks on teatud tingimustele vastamine, mis muu hulgas hõlmab ka liiklusseaduse tundmist. Liiklusseadus sätestab üheselt kehtestatud nõuete rikkumise tagajärjed. Parkimiskorra nõuete täitmata jätmise korral koostatav viivistasuotsus on karistusliku iseloomuga haldussunnivahend . LS § 502 lg 1 sätestab, et parkimistasu maksmata jätmise või tasutud parkimisaja ületamise korral, tasulise parkimise õigust tõendava dokument mittenõuetekohasel täitmisel või juhul, kui tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole paigaldatud vastavalt käesoleva seaduse § 501 lõikes 41 sätestatule ( p 4), teeb parkimisjärelevalve ametiisik viivistasu määramise otsuse, mille määr sama paragrahvi lg 6 kohaselt ei tohi ületada 480 krooni ööpäevas. Kuna kaebaja parkimise õigust Ravi tänaval tõendav elaniku parkimiskaart ei olnud nõuetekohaselt paigaldatud, oli parkimisjärelevalve ametiisikul õigus teha viivistasu määramise otsus. Eeltoodut arvestades on vaidlustatud viivistasu otsus seaduslik ja selle tühistamiseks puudub alus. Kaebuse esitaja poolt tasutud viivistasu tagastamiseks puudub alus, sest viivistasu otsus on kooskõlas seadusega. 14.Kaebuse esitaja taotleb kantud õigusabikulu väljamõistmist vastustajalt ja on esitanud kulu kandmise tõendamiseks dokumendid. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus rahuldamisele ei kuulu, jääb kaebuse esitaja nõue õigusabikulu vastustajalt väljamõistmiseks rahuldamata. Vastustaja menetluskulu väljamõistmist kaebuse esitajalt taotlenud ei ole. Seega jäävad kummagi menetlusosalise kanda tema enda kohtukulud. Lea Kuuse kohtunik 5