5. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu määruskaebuse 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 200 krooni. VV võib määruse peale kaevata oma seadusliku esindaja kaasabita (
Määruse jõustumine Jõustub menetlusosalistele teatavaks tegemisega (
lg 2) Avalduse aluseks olevad asjaolud ja nõue Avaldaja ja puudutatud isiku abielust on sündinud V Tallinna Linnakohtu kohtuotsusega on nimetatud abielu lahutatud ja lapse elukohaks määratud avaldaja s.o elukoht. Avaldaja palub ära võtta puudutatud isikult s.o lapse emalt vanema õigused alaealise suhtes. ei ole osalenud kasvatamises ega t eest hoolitsemises. on elanud ca seitse aastat, mil oli pidevalt ja . ei ole tegelenud ja teda arendanud, mistõttu on arengust maha jäänud. ei ole osutanud tähelepanu ja 1 2-05-16781/34 seetõttu tekkisid probleemid koolis. Enne avaldaja juurde asumist, puudusid l dokumendid ja sellest tingituna ka võimalus toetuse saamiseks. ei muretse ka hetkel käekäigu eest ega ole kordagi suhtes huvi ilmutanud. l puudub pidev elukoht ning ta on juba aastaid töötu. Puudutatud isikul on samalaadsed probleemid ka oma teise , kes elab hetkel ja kelle suhtes soovib eestkosteasutus äravõtmist. Puudutatud isiku seisukoht JV on avaldus koos selle ning t ärakuulamise toimumise aja ja koha teatega
sätestatud viisil kohtukordniku vahendusel kätte toimetatud, mida kinnitab kohtule tagastatud väljastusteade JV allkirjaga. Asjast puudutatud isik kohtu määratud tähtpäeval s.o 15 päeva jooksul, alates dokumentide kättesaamisest, vastanud ei ole, samuti ei ilmunud ta kell kohtu määratud ärakuulamisele. Eestkosteasutuse arvamus LL sotsiaaltöötaja kirjalikust arvamusest nähtuvalt on linna sotsiaaltöö vanemspetsialist vestelnud ga ja kontrollinud avaldaja kodust olukorda. V elab alates juures ja on kantud LL elanike registrisse. V on vormistatud vajalikud dokumendid ning ta õpib . Vestluses klassijuhatajaga on selgunud, et V on vajalikud koolitarbed, ta on hoolitsetud ning õpib ja käitub hästi. ei ole V vastu alates ajast, mil , huvi tundnud. Arvestades huve, toetab LL esitatud avaldust JV õiguste . NLV sotsiaalhoolekande osakonna kirjalikust arvamusest nähtuvalt on NLV sotsiaalhoolekande osakond JV ja t perega tegeletud alates . Pidevat abi on osutatud alates . JV on pakutud abi vajalike dokumentide vormistamiseks, kuid isik ei pöördunud kokkulepitud aegadel osakonna poole ega viibinud kokkulepitud päevadel kodus. JV l V ja V puudusid nii elamisluba kui haigekassakaart. MTÜ SRK lastekaitsekeskuse töötaja sõnul tulid d päevakeskusesse ilma täiskasvanute järelvalveta, olid tihti pesta ja näljased. ei tundnud huvi, mida d päevakeskuses teevad ega ka selle vastu, kuidas nende arendamiseks peab. Alates aprillist V juures. lahkus JV oma elukaaslase korterist tagasipöördumatult, mistõttu toimetati V . Alates ei ole JV oma vastu huvi tundnud ega avaldanud soovi olukorda muuta. Sotsiaalhoolekande osakonnal ei ole võimalik saada kontakti JV , kuna t reaalne asukoht on teadmata. NL on seisukohal, et JV suhtes on põhjendatud. Määruse põhjendused ja kohaldatav seadus Kohus juhindub käesoleva tsiviilasja menetlemisel alates jõustunud Tsiviilkohtumenetluse seadustikust (edaspidi
). Kooskõlas
lg 1 p 8 ja
Kohus, kuulanud ära juhindudes
lg 1 , juhindudes
lg 1 , tutvunud eestkosteasutuste arvamustega ja muude kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Asja materjalidest nähtub, et VV na on sünniakti kantud JV (uus nimi V) ja VV (tl 7). Vastavalt Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 50 lg 1 on vanl õigus ja kohustus last kasvatada ja t eest hoolitseda. Seega on vand õigustatud kasvatama isiklikult oma i, olles samas kohustatud teostama seda õigust laste huvides. PkS § 54 lg 1 p 1 järgi võib kohus ühe van, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel van õigused ära võtta, kui vanem põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi kasvatamisel ja t eest hoolitsemisel. 2 2-05-16781/34 Asjas on tuvastamist leidnud, et puudutatud isik on kõrvale hoidnud oma kohustuse täitmisest kasvatamisel, jättes ilma vanemlikust hoolitsusest. on kohtule avaldanud, et hoolitses t eest halvasti (tl 27). Kohtule esitatud eestkosteasutuse arvamustest selgub, et enne juurde elama asumist puudusid l vajalikud dokumendid, oli pidevalt ning ei pidanud vajalikuks hoolitseda toidu, hügieeni, koolitarvete, riiete puhtuse ja arengu eest. Samuti puudub puudutatud isikul kindel elu- ja töökoht. (tl 18, 24-25). Tallinna Linnakohtu kohtuotsusega on elukohaks määratud , VV elukoht (tl 8). ei ole alates ajast, mil asus juurde elama kordagi ilmutanud huvi käekäigu ja arengu vastu. Kohus leiab, et van õiguste äravõtmine lt on antud juhul vajalik elu, tervise, arengu ja heaolu kaitseks ning toimub üksnes huvides. Ülaltoodut ei saa lugeda vanemlike kohustuste mittetäitmise mõjuvaks põhjuseks. vajab kasvamiseks elutervet sotsiaalset keskkonda. Turvalise kodu peavad le tagama t vand. ei suuda antud hetkel ega antud olukorras luua vajalikke minimaalseid sotsiaalseid ega materiaalseid tingimusi V normaalseks arenguks ja kasvamiseks ning tal puudub selleks ka vajalik tahe. ei ole kuidagi väljendanud oma huvi selle vastu, et kohus arutab tlt van õiguste äravõtmist ega ei ole soovinud esitada mingeid vastuväiteid. Samuti ei ilmunud ta kohtu määratud ärakuulamisele. On ilmne, et puudutatud isiku käitumine ei anna alust loota t eluviiside muutumisele. Eeltoodut kinnitab ka asjaolu, et lks Viktorile on jäänud vanemliku hoolitsuseta JV V, kes toimetati ja kelle vastu puudub l huvi. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et esitatud avaldus van õiguste äravõtmiseks on seaduslik, põhjendatud ja tõendatud, vastab huvidele ja kuulub rahuldamisele. Samal seisukohal on ka eestkosteasutus. Vastavalt
Maire Lukk Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.