← Eesti

2-06-33078/7

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Tartu Kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht

  1. detsember 2006 Tartus Tsiviilasi OÜ X pankrotimenetlus Tsiviilasja number 2-06-33078 Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu võlgnik: OÜ X , võlgniku seaduslik esindaja: juhataja R.R. - ajutine pankrotihaldur: Einar Vallandi, postiaadress:Õpetaja 9a, Tartu 51003 OÜ Õigusbüroo Faktootum Kohtuistungi toimumise aeg 19.12.2006 Protokollija kohtuistungisekretär Evelin Laansalu RESOLUTSIOON Lõpetada OÜ X (registrikood 10320792, asukoht Taara pst 30, Tartu 51006) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
  2. Ajutisel pankrotihalduril Einar Vallandil likvideerida OÜ X kahe kuu jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates.
  3. Määrata Einar Vallandile ajutise halduri tasuks 7200 ( seitse tuhat kakssada ) krooni ( bruto), milline rahasumma välja mõista Tartu Maakohtu deposiitarvelt ( R.R. poolt tasutud 21.12.2006.a. 9576 krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr. 10220034799018 viitenumber 3100057455) Einar Vallandi kasuks. Väljamakse teostajal pidada kinni ka seadusega ettenähtud maksud.
  4. Kohtumääruse täitmine määruse p.2 osas panna Kohtute Raamatupidamiskeskusele.
  5. Määrata Einar Vallandile menetluskulu hüvisena 1794.40 krooni ( üks tuhat seitsesada üheksakümmend neli krooni ja 40 senti), mis välja mõista OÜ-lt X OÜ-le Õigusbüroo Faktootum.
  6. Vabastada ajutine pankrotihaldur Einar Vallandi tema kohustustest OÜ X pankrotimenetluses pärast OÜ X likvideerimist ja äriregistrist kustutamist.
  7. Määrata R.R. OÜ X dokumentide hoidjaks.
  8. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
  9. Saata määrus Tartu Maakohtu registriosakonnale. 1 Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Võlausaldaja võib esitada määruse peale määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates. I MENETLUSE KÄIK Võlgnik esitas pankrotiavalduse 07.novembril 2006.a. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku majandustegevus lõppenud. Firmal on vara vähem kui võlgu. Maksejõuetuse põhjuseks peab võlgnik asjaolu, et konkurentsioludest tulenevalt jäi leidmata võimalus pakkuda kliendile vastuvõetavat hinna ja kvaliteedi suhet ja seetõttu jäädi ilma mitmetest olulistest klientidest. Tekkis käibelangus Püüdlused investorit leida olid tulutud. 10.11.2006 määrusega algatas Tartu Maakohus OÜ X pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Einar Vallandi (tl 22). II AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANNE 18.12.2006 esitas ajutine pankrotihaldur kohtule ajutise pankrotihalduri aruande järgmises ( tl. 26-38) : Võlgniku asutas R.R. 03.11.
  10. Võlgnik kanti äriregistrisse 24.11.
  11. Asutamisel oli osakapitali suuruseks 26 000 krooni, 05.08.1999 otsustas osanik suurendada osakapitali 14 000 krooni võrra. Võlgniku ainuosanikuks ja juhatuse liikmeks on olnud kogu aeg R R. Võlgniku majandustegevuseks oli Eesti piires pakkide, sealhulgas perioodiliste väljaannete kliendi soovitud sihtkohta toimetamise koordineerimine. Vedu telliti erinevatelt veoteenuse pakkujatelt. Esimestel tegevusaastatel saadi kasumit peamiselt tänu sellele, et osutati AS-i Express Post poolt levitatavate perioodiliste väljaannete sorteerimise ja kohaletoimetamise teenust Tallinnas ja Harjumaal. Selle teenuse osutamiseks üüriti laoruumid Tallinnas ja palgati personal. Kui AS Express Post lõpetas
  12. a septembris teenuse sisseostmise ning hakkas enda kontserni tooteid ise kohale toimetama, sattus võlgnik kohe kahjumisse seetõttu, et üüritud laoruumi ja palgatud personaliga kaasnenud püsikulu ei olnud enam vastavuses majandustegevuse sisuga. Varem perioodiliste väljaannete sorteerimiseks ja sihtkohta toimetamiseks kasutatud ruumid ja personal ei olnud täies mahus rakendatavad muu pakiveo teenuse osutamiseks. Võlgnik ei suutnudki oma tegevust nii ümber korraldada, et oleks hakanud uuesti kasumit teenima. Pideva kahjumi tõttu tuli tegevus lõpetada. Võlgniku majandustegevus algas
  13. aasta algul ning lõppes
  14. a märtsis.
  15. a märtsis alustas tegevust OÜ Veoline Logistika (registrikood 11020891), millel puudub otsene seos OÜ X juhataja ja osanikuga, kuid mis halduri andmetel võttis üle need kliendid, keda kuni
  16. a märtsini teenindas OÜ X . Harju Maakohus kuulutas 22.06.2006 välja OÜ Veoline Logistika pankroti. Võlgniku käive tegevusperioodil kokku oli 18 003 950 krooni. Majandustegevus oli edukas esimesel kolmel tegevusaastal. Alates
  17. aastast on tegevuse tulemiks olnud üksnes kahjum. Võlgniku majandustegevuse tulem aastate lõikes oli järgmine: aasta 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 kasum 3291 42641 230060 -119804 -97189 -45398 -2001 -12454 -318761 -319615 KOKKU Võlgniku vara 2 Võlgniku viimase raamatupidamisbilansi (seisuga 10.11.2005) kohaselt oli võlgniku vara väärtus 55 100,32 krooni, sealhulgas raha arvelduskontol 1,32 krooni ning nõuded 55 099 krooni. Halduri arvates ei saa ühtki võlgniku bilansis kajastatud nõuet pidada põhjendatuks või reaalselt laekuvaks mitmel põhjusel. Esiteks: enamikule nõuetest saab esitada aegumise vastuväite. Teiseks: mitmed deebitorina kajastatud isikud on kas lõppenud, pankrotis või siis lihtsalt faktiliselt tegevuse lõpetanud. Kolmandaks: mitu isikut, kes väidetavalt on võlgu
  18. või
  19. aastal esitatud arve eest, on hiljem esitatud arveid korrektselt tasunud. Haldur teeb sellest järelduse, et tasumata arve on seotud mingi kreeditori poolse probleemiga. Neljandaks: üks suurematest “deebitoridest”, Kosvila Baltic OÜ (varem OÜ Menlord), on võlana kajastatud arve tasunud võlgniku arvelduskontole 22.03.
  20. Teise suurema deebitori, OÜ Meiveri esindaja, väitis haldurile telefoni teel, et võlgnik on talle võlgu, mitte vastupidi (samas jäi haldurile mulje, et ta ei teinud vahet OÜ-l X ja OÜ-l Veoline Logistika). Ka AS Efraim on võlana kajastatud arve tasunud võlgniku arvelduskontole 22.03.
  21. Lisaks raamatupidamises kajastatud varale on võlgnikul ka arvuti, 15’’ kuvar, klaviatuur ; printer Kyocera; UPS; puidust dokumendikapp; kirjutuslaua plaadid, 2 tk; kontorilamp; riidenagi; elektriradiaator. Printer ja arvuti on halvas seisukorras. Arvan, et nii printeril, arvutil kui UPS-il puudub turuväärtus. Dokumendikapp, lamp, nagi ja radiaator on kasutuskõlblikud. Ka lauaplaate on võimalik kasutada, kui soetada uued lauajalad. Samas nende esemete müügiga ei saa teenida märkimisväärset tulu. Nende esemete harilik väärtus on siiski märksa väiksem ajutise pankrotimenetluse kulude summast. Võlgniku vara koosseis on pärast tema tegevuse lõppu
  22. a märtsis püsinud sisuliselt muutumatuna. Arvelduskontole on laekunud mõned maksed, mille pank on Maksu- ja Tolliameti korralduse alusel kohe edasi kandnud maksuvõla katteks.
  23. a lõpu seisuga oli võlgnikul põhivara soetusmaksumusega 199 093 krooni. Raamatupidamises kajastuva põhivara hulka kuulus viis arvutikomplekti, üks press ning kasutusrendilepingu alusel kasutatava sõiduauto maksumus. Arvutikomplektidest neli amortiseeriti, press müüdi ning sõiduauto tagastati liisinguandjale.
  24. a lõpu seisuga oli võlgnikul põhivara soetusmaksumusega 11 320 krooni, mis koosnes ühest
  25. aastal soetatud arvutikomplektist.
  26. aastal amortiseerus ka see arvuti. Võlgniku võlad Võlgnik ei kajastanud laenukohustusi ja võlgu hankijate ees oma bilansis. Sellise teguviisi seletuseks märkis võlgniku juhatuse liige, et ta lootis võlgu hankijate ja panga ees isiklikult vähendada ning et osaliselt tasub võlgu hankijatele ka OÜ Veoline Logistika. Samas ei olnud võlgnikul OÜ-ga Veoline Logistika mingit konkreetset kokkulepet võlgade ülevõtmise osas. Võlgniku juhataja esitas haldurile ühe lepingu, millega ta võttis üle OÜ X 31 000 krooni suuruse võla FIE T.K. ees. Lepingu kohaselt lõppes lepingu allkirjastamisel OÜ X kohustus FIE T.K. ees. Võlgnik möönis, et
  27. aasta aruandes kajastuvatest võlgadest ei ole kõik kindlasti täidetud. Haldurile tundub, et käesoleval ajal saaks võlgnik enamikule
  28. a aruandes kajastatud kohustustest esitada aegumise vastuväite (TsÜS 142 lg 1; TsÜS § 146 lg 1). Hetkeseisuga on haldurile teadaolevad võlgniku kohustused järgmised: Võlausaldaja nimi: 1 Võlad hankijatele sealhulgas: 1.1 OÜ A-X Aadress: Võlg: Võla sisu: Tekkim. aeg: 80 331,00 kr 35 683,00 kr veotasu, riigilõiv 2002 - 2003 3 1.2 OÜ X 1.3 AS X 1.4 AS X 22 404,00 kr veotasu, viivis, riigilõiv 1 934,00 kr info avaldamise tasu 20 310,00 kr järelmaks arvuti eest 2 Võlad pangale sealhulgas: 2.1 AS Hansapank 116 905,35 kr Liivalaia 8, Tallinn 15040 3 Maksuvõlad sealhulgas: 116 905,35 kr laen, intress, viivis 98 568,00 kr Sõpruse pst 4, Tartu 3.1 Eesti Vabariik 50050 (Maksu- ja Tolliamet) 12 911,00 kr käibemaks 2002 - 2004 6 863,00 kr kinnipeetud tulumaks 2003 - 2004 28 816,00 kr sotsiaalmaks 2003 - 2004 607,00 kr töötuskindlustusmakse 2003 - 2004 d kogumispensionimakse 2003 - 2004 d 644,00 kr 48 727,00 kr intressid 4 Võlad töötajatele sealhulgas: 13 303,00 kr töötasu 7 307,00 kr töötasu 7 027,00 kr töötasu Võlad 5 kohtutäituritele sealhulgas: Reet Rosenthal Anne Böckler Jaanika Pajuste Oleg Sirotin VÕLAD KOKKU: 2002 - 2004 27 637,00 kr 4.1 R.R. 4.2 H.P. 4.3 A.T. 5.1 5.2 5.3 5.4 2003 2002 2003 2004 2004 2004 26 931,20 kr Õpetaja 9, Tartu 51003 Õpetaja 9a, Tartu 51003 Õpetaja 9a, Tartu 51003 Õpetaja 9a, Tartu 51003 5 346,20 kr täituri tasu, menetluskulu 813,00 kr täituri tasu, menetluskulu 2 294,00 kr täituri tasu, menetluskulu 18 478,00 kr täituri tasu 2004 2003 2004 2006 350 372,55 kr Võlg AS-i Hansapank ees on tagatud võlgniku juhatuse liikme R.R. käendusega. Hinnang võlgniku varalisele seisundile Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku majandustegevus lõppes
  29. a märtsis ning puuduvad väljavaated selle taasalustamiseks. Võlgniku omakapital on hävinud. Teadaolevate võlgade summa on 350 372,55 krooni. Puudub vara, mis võimaldaks võlgu kasvõi osaliselt tasuda. Ülevaade võlgniku omakapitali tasemega seotud asjaoludest Võlgniku raamatupidamisaruannete kohaselt oli tema omakapitali suurus ja koosseis aastatel 1998 – 2006 järgmine: 4 31.12.98 31.12.99 31.12.00 31.12.01 31.12.02 31.12.03 31.12.04 31.12.05 31.05.06 osakapital nimiväärtuses 26000 40000 kohustuslik reservkapital 0 0 eelm. perioodide kasum 0 3291 aruandeperioodi kasum 40000 40000 40000 40000 0 4000 4000 40000 40000 40000 4000 4000 4000 4000 45932 271992 152188 54999 9601 7600 -4854 3291 42641 230060 -119804 -97189 -45398 -2001 -12454 -318761 tegelik omakapital 29291 85932 315992 196188 98999 53601 51600 39146 -279615 Vähim lubatud kapital 13000 40000 40000 40000 40000 40000 40000 40000 40000 Esitatud andmete kohaselt langes võlgniku netovara tase seaduses sätestatust madalamale alles
  30. aastal. Haldur on seisukohal, et tegelikult langes see seaduses sätestatud miinimumtasemest madalamale siiski hiljemalt
  31. aasta algul. Raamatupidamisaruannete kohaselt on omakapitali tase tegelikust parem esiteks seetõttu, et varana kajastati nõudeid, millest osa oli väidetavalt ebaõigesti arvele võetud ning osa oli ebatõenäoliselt laekuvad. Samal ajal ei kajastatud bilansis kõiki kohustusi, mis võlgnikul faktiliselt olemas olid. Juhatuse liige ei ole pankrotiavaldust esitanud seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Arvamus võlgniku maksejõuetuse põhjuste kohta Asjaolu, et võlgnik esimestel tegevusaastatel suutis kasumit teenida, kuid hiljem enam mitte, viitab sellele, et algselt läbimõeldud äriplaan võis lakata toimimast turul toimunud muudatuste tõttu. Suuliselt on võlgnik seletanud, et krooniline käibevahendite nappus takistas firma arengut. Kuivõrd majandustegevus kujutas endast väga paljude väikesemahuliste (tihti mõnekümne – paarisajakroonised müügiarved) tehingute tegemist, siis ainuüksi toimuva üle arvestuse pidamine eeldanuks korralikku ja läbimõeldud infosüsteemi, mis hõlmaks nii tellimuse vastuvõtmist, täitmise käiku kui ka maksete laekumist. Võlgniku seletuse kohaselt püüti sellist süsteemi välja arendada, kuid suurt arengut ei toimunud ning ikkagi tehti väga palju käsitööd, mis tingis nii kõrged püsikulud kui ka tõrked teenuse osutamise protsessis. Lisaks oli turul samalaadse teenuse pakkujaid, kelle tegevus oli paremini rahastatud ja efektiivsemalt korraldatud ning kes seetõttu suutsid jõudsalt oma turuosa suurendada (näiteks AS-iga Eesti Post seotud ELS Ekspress teenus). Maksevõime negatiivse mõjurina on võlgnik esile toonud veel järgmist:
  32. a septembris hukkus autoõnnetuses üks võlgniku töötaja, kes seni oli andnud olulise panuse võlgniku töö korraldamisse ja tellimuste täitmise sujumisse. Üks kasumisse olulise panuse andnud tellija, AS Express Post, loobus võlgniku teenustest
  33. a septembris. Selle loobumise tõttu tekkis võlgniku hinnangul vähemalt 50 000 kroonine kahjum ainuüksi üüritud ruumidele uue rakenduse mitteleidmise tõttu. Kahjumit olevat märkimisväärselt suurendanud see, et
  34. aasta algul loodeti lisaks Tallinnale ja Harjumaale hakata AS-iga Express Post koostööd tegema ka Pärnus ja Pärnumaal. Selles piirkonnas teenuse osutamiseks tehti umbes poole aasta jooksul ettevalmistusi, kuid AS-i Express Post poolt lepingu lõpetamine muutis tehtud kulutused mõttetuks. Märkida võib sedagi, et võlgnik valis oma tegevuse rahastamiseks krediitkaardi teenuse, mis ei ole kõige odavam võimalus käiberaha hankimiseks. Kokkuvõtteks: võlgniku majanduslikku ebaedu saab seostada nii muutustega turul kui ka võetud riskide realiseerumisega (nii püsikulude kui mõne muu tehtud kulutuse hiljem ebaotstarbekaks osutumine) ja sellest tuleneva käibevahendite nappusse sattumisega. Osaliselt saab makseraskusi seostada subjektiivsete asjaoludega – võlgnik isegi tunnistab, et mingist tegevusmahust alates olnuks tarvis teistsuguseid andmebaase ja töökorraldust, kuid võlgnik kas ei osanud piisavaid muudatusi teha või ei olnud võimeline arengusse investeerima. Võlgniku dokumentide revisjoni 5 põhjal ei näe haldur alust asuda seisukohale, et võlgniku püsiv maksejõuetus oleks põhjuslikus seoses kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisveaga. Pankrotiavalduse esitamisega viivitamist saab küll käsitada raske juhtimisveana, kuid haldur ei saa kinnitada, et kui võlgnik oleks esitanud pankrotiavalduse näiteks
  35. aasta aprillis, oleks tema võlausaldajate väljavaated raha saamisele olnud märgatavalt suuremad kui praegu. Ka siis puudus võlgnikul vara, mille arvel oleks saanud võlad tasuda. Kuna võlgnikul puuduvad hetkel igasugused vahendid menetluskulude katteks teeb haldur kohtule ettepaneku kaaluda võlgniku pankrotimenetluse lõpetamist raugemise tõttu (PankrS § 29 lg 1). Haldur ei näe võimalusi vara tagasinõudmiseks või tagasivõitmiseks. Isegi kui asuda seisukohale, et juhatuse liige on vastutav pankrotiavalduse esitamisega viivitamisest tingitud kohustuste suurenemise eest (näiteks intresside, viiviste võrra),võib juhatuse liikme vastu varaliste nõuete esitamine olla ebaotstarbekas kasvõi seetõttu, et Justiitsministeeriumilt saadud andmete kohaselt on juhatuse liikme suhtes pooleli kaheksa nõude sundtäitmine. Tartu Maakohtu tsiviilasjas nr 2-06-21156 nõuab AS Hansapank juhatuse liikmelt käenduslepingu alusel 116 905,35 krooni tasumist. Nõude rahuldamise korral peab juhatuse liige tasuma ka riigilõivu summas 5 250 krooni. Samuti on võlgnik võtnud üle OÜ X 31 000 krooni suuruse võla FIE T.K. ees. Seega võlgniku juhatuse liikmelt reaalse raha saamise väljavaated on väikesed. III KOHTUISTUNG Kohtuistungi käigus jäi ajutine pankrotihaldur esitatud aruande juurde. Võlgniku seaduslik esindaja ajutise halduri järeldustele vastuväiteid ei esitanud ja oli nõus pankrotimenetluse raugemisega. Pankrotiavalduse varasemat mitteesitamist põhjendas R.R. seaduse mittetundmisega. R.R. on ise tasunud võlga mitmele OÜ X võlausaldajale võlgniku eest. R.R. nõustus tasuma menetluskulud sh. ostma ära olemasoleva võlgniku vara. IV KOHTU SEISUKOHT PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Kohus leiab, et puuduvad vahendid pankroti väljakuulutamise korral pankrotimenetluse kulude katteks ja ei leidu ka isikuid, kes oleksid huvitatud pankrotimenetluse finantseerimisest. Kohustuste täitmise eest Hansapangale ja FIE T.K. vastutab solidaarvõlgnikuna ka võlgniku juhatuse liige. Maksejõuetuse põhjuste osas kohus nõustub ajutise halduri seisukohtadega ja leiab, et maksejõuetust ei põhjustanud raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega tegu. Arvestades maksejõuetuse põhjusi ja asjaolu, et juhatuse liige nõustus katma pankrotimenetluse kulud, ei pea kohus vajalikuks teatada võimalikust pankrotiavalduse esitamisega viivitamisest prokuratuurile. Vastavalt ÄS § 58 lg 1 p 1 ja PankrS § 130 lg 4 tuleb ajutisel pankrotihalduril likvideerida OÜ X kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Pärast võlgniku kustutamist registrist tuleb ajutine pankrotihaldur vabastada ajutise pankrotihalduri kohustustest (PankrS § 165 lg 3). ÄS § 58 lg 4 alusel tuleb OÜ X dokumendid anda hoiule juhatuse liikmele R.R.. V MENETLUSKULUD Pankrotiseaduse § 23 lg.1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, 6 keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Ajutine haldur on esitanud kohtule taotlused ( tl. 82), milles palub määrata tema tasu suuruseks 7200 krooni ja hüvitusena tehtud kulutuste eest 1794.40 krooni. Võlgniku esindaja tasu ja kulutuste hüvitamise taotlusele vastu ei vaielnud. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud, vastavuses tehtud töö ja kulutustega ja tuleb rahuldada vastavuses ajutise halduri taotlusega järgnevalt: 1) Võlgniku juhatuse liikme poolt 21.12.2006 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 tasutud 9 576 krooni (viitenumber 3100057455) arvel saab tasuda pankrotihalduri töötasu taotluses märgitud ulatuses ja täita tasu maksmisel tekkiva maksukohustuse. 2) 28.12.2006 sõlmitud müügilepingu alusel peab võlgnikule 10.01.2007 laekuma 2 117,40 krooni. Selle summa arvel saab võlgnik OÜ-le Õigusbüroo Faktootum hüvitada ajutise halduri kulud taotluses märgitud ulatuses. Kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.