KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 14. november 2006, Tallinn Haldusasja number 3-06-1699 Haldusasi J.P.’i kaebus Korteriühistu (KÜ) X otsusele

§ 11lg 3).

2. Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri J.P.ile (esindaja Indrek Sirk`i kaudu). Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse 30 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tallinna Ringkonnakohtule Talllinna halduskohtu kaudu (

§ 11lg 8, § 471 lg-d 2 ja 3) .

KOHUS LEIAB:

2. august 2006 määrusega jättis kohus J.P.i kaebuse esimest korda käiguta ja andis kaebuse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kaebaja vastuses kohtumäärusele nõustuti asjaoluga, et vaidlustamise alused on ebaselged. Kaebaja väitis, et OÜ Y on keeldunud väljastamast sõiduki parklasse paigutamise akti, samuti ei ole kaebajale saadetud teadet sõiduki ümberpaigutamise kohta. Lisaks eeltoodule selgus vastusest, et kaebaja ei tea kindlalt, kas sõiduki teisaldamise algatajaks oli tegelikult KÜ X või selle esimees, kas ja milliseid kirjalikke dokumente sellega seoses on koostatud, kas sõiduk on praegu üldse OÜ Y valduses jms. Kaebuse puuduste kõrvaldamisega ei tule kaebaja väidetavalt toime kohtu kaasabita ülalmärgitud asjaolude eelneva väljaselgitamisel.
3. Neil asjaoludel saatis kohus 08.09.2006 KÜ-le X ja OÜ-le Y kohtunõude esitada kohtule selgitused eelmärgitud sõiduki teisaldamise asjaolude kohta ning edastada ühtlasi kõigi sellega seoses koostatud kirjalike dokumentide ärakirjad. Pärast KÜ-lt X ja OÜ-lt Y vastuse saamist edastas kohus
4. oktoobri 2006 määrusega need vastuskirjad kaebajale, et ta oma professionaalsest õigusnõustajast esindaja abiga korrastaks kaebuse ja kõrvaldaks
5. august 2006 määruses toodud puudused.
6. 23.10.2006 sai kohus J.P.i esindaja Indrek Sirk`ilt vastuse kohtumäärusele. Sellest nähtuvalt kaebaja loobub oma muudest taotlustest ja jääb üksnes kaebuse p-s 3 esitatud taotluse juurde, st tunnistada avalik-õigusliku suhte puudumist kaebaja ja vastustajate vahel. Samas palutakse kaebust menetleda kirjalikus menetluses.
8. oktoobri 2006 määrusega jättis kohus kaebuse veelkord käiguta ning andis kaebuse esitajale kaebuse puuduste kõrvaldamiseks aega 10 päeva määruse ärakirja kättesaamisest. Kohus märkis määruses järgmist: „Kohus on seisukohal, et ka eelmärgitud vastuse põhjal ei ole kaebuse menetlusse võtmine võimalik.
9. august 2006 määruses toodud põhipuudused on endiselt kõrvaldamata. Kohtule on jätkuvalt arusaamatu kaebuse eesmärk, taotluse sisu ja kaebaja põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks, kuna kaebaja väited on nii vastuolulised kui ka ebapiisavad. Vastavalt

§ 7

lg-le 1 kaebuse avalik-õigusliku suhte olemasolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Avalik-õigusliku suhte olemasolu või selle puudumise nagu ka haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemine on pelgalt juriidilise fakti tuvastamine. Vastavast kohtuotsusest ei järgne vahetuid tagajärgi ei avalikule haldusele ega kaebajale, kohus ei tee vastustajale mingeid ettekirjutusi ega pane talle kohustusi. Just seetõttu nõuabki seadus kaebuses oma põhjendatud huvi väljatoomist: mida kaebaja hakkab peale selle konstateeringuga, st kuidas ja milliseid õigusi ta kohtu poolt tuvastatu põhjal edaspidi kaitseb. Isiku põhjendatud huvist peaks välja kasvama halduskohtus kaitstav õigus, kuid ainult juhul, kui seadus kaitseb või peab kaitsma seda huvi, on nentinud ka Riigikohus. Oma 08.09.2006 vastuses kohtule märkis kaebaja, et kaebaja ei ole tsiviilõiguslikes suhetes sõiduki temalt ära võtnud isikutega, samas taotleb ta nendevahelise avalik-õigusliku suhte puudumise kindlakstegemist (sellega kaebaja välistab ju ka avalik-õigusliku suhte olemasolu). Seega jääb antud juhul paratamatult arusaamatuks, millised suhted kaebaja arvates poolte vahel siis valitsevad ja millistest õiguslikest kaalutlustest ta sealjuures nende suhete kvalifitseerimisel lähtub. Edasi vajab täpsustamist, mis osas taotletakse J.P.i ning KÜ X ja OÜ Y vahel avalik-õigusliku suhte puudumise kindlakstegemist (milles see kummagi puhul seisneb?). Kui see saab selgeks, tuleb järgmisena selgitada oma põhjendatud huvi niisuguse asjaolu tuvastamiseks. Kuni siiani ei ole kaebaja seda teinud (esialgsest kaebusest võis välja lugeda vaid õiguste rikkumist, kuigi kaebus sisaldas ka tuvastamisnõuet). Ainus huvile osundav lause sisaldub 23.10.2006 vastuses, kus kaebaja märgib järgmist: „Kaebaja huvides on see /st tunnistada avalik-õigusliku suhte puudumist – kohtu märkus/ vajalik, kuna taotletud kriminaalmenetluse alustamisest keeldumisel on viidatud viitega liiklusseaduse § 202. Kuna liiklusseaduse § 202 alusel toimub haldusmenetlus, siis oligi J.P.i ainus võimalus pöörduda halduskohtu poole“. Kahjuks jääb nende lausete mõte ja eesmärk nagu kogu kaebaja põhjendatud huvi arusaamatuks. Neil asjaoludel ei saa kohus küsida ka vastaspoole seisukohta ega otsustada, kas kaebust on võimalik menetleda kirjalikus menetluses. Praeguses ebaselges olukorras pigem mitte.“ 5. Väljastusteatest nähtuvalt on kaebaja esindaja Indrek Sirk saanud eelviidatud määruse ärakirja kätte 26.10.2006. Puuduste kõrvaldamise tähtaeg möödus seega esmaspäeval, 2 06.11.2006. Kaebaja ei ole ei määratud tähtajal ega kuni käesoleva ajani kohtule vastanud ega nimetatud kaebuse olulisi, sisulist menetlust takistavaid puudusi kõrvaldanud. Tulenevalt

§ 11

lg-st 3 tuleb kaebus nüüd tagastada selle esitajale läbivaatamatult, millise tagajärje eest oli kaebajat hoiatatud.

§ 11

lg 7 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega ettenähtud korras pöörduda uuesti kohtusse. Hurma Kiviloo Kohtunik 3