3-05-920/7

3-05-920 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 05.12.2006.a Tallinn Haldusasja number 3-05-920 (endine nr 3-1321/2005) Haldusasi J.K.u kaebus Tallinna Kesklinna linnaosa eluasemekomisjoni 23.03.2005.a otsuse tühistamiseks ja Tallinna Kesklinna linnaosa eluasemekomisjoni kohustamiseks tema 28.02.2005.a taotlust munitsipaaleluruumi üürile saamiseks uuesti läbi vaatama ning Tallinna Linnavalitsuse kohustamiseks temale vahendite tagamiseks üüri maksmiseks kuni munitsipaaleluruumi saamiseni Asja läbivaatamise kuupäev 15.11.2006.a Menetlusosalised Kaebuse esitaja J.K. Vastustaja Tallinna Kesklinna linnaosa eluasemekomisjon, esindajad Kaialiisa Koolberg ja Ester-Malle Püvi Vastustaja Koolberg RESOLUTSIOON Tallinna Linnavalitsus, esindaja Kaialiisa Tühistada Tallinna Kesklinna linnaosa eluasemekomisjoni 23.03.2005.a otsus, millega jäeti J.K.u 28.02.2005.a taotlus munitsipaaleluruumi üürile saamiseks rahuldamata ja kohustada Tallinna Kesklinna linnaosa eluasemekomisjoni J.K.u taotlust uuesti läbi vaatama Muus osas jätta J.K.u kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, kohtuotsuse teatavakstegemisest arvates ASJAOLUD

1. J.K. esitas 28.02.2005.a Tallinna Kesklinnavalitsusele avalduse munitsipaaleluruumi üürile saamiseks (tl 57). Avaldusest nähtuvalt palus kaebaja eraldada talle korter nr 73, 52 või 28 asukohaga UusMaleva 6 või ükskõik milline.
2. Tallinna Kesklinna linnaosa eluasemekomisjoni 23.03.2005.a protokollilise otsusega jäeti J.K.u taotlus munitsipaaleluruumi üürile saamiseks rahuldamata (tl 76). Otsusest nähtuvalt on J.K. arvel eluruumi üürimist taotlejana alates 12.05.1999.a; oli sissekirjutatud Juhkentali 29 alates 30.06.1997.a kuni 22.04.2001.a ning uuesti alates 18.04.2002.a ning taotleb üürile Uus-Maleva 6 ühte järgmistest korteritest: 73, 52 ja
4. Tallinna Kesklinna Valitsuse 06.04.2005.a kirjaga nr 9-12/02/1484 „Elamispinna taotlus” teatas linnaosa vanema asetäitja J.K.ule, et Tallinna Kesklinna linnaosa eluasemekomisjon jättis 23.03.2005.a tema taotluse munitsipaaleluruumi üürile saamiseks rahuldamata (tl 7). Kirjas märgiti, et Uus-Maleva 6 asuvate korterite üürile saamiseks laekus 257 taotlust. Kõiki taotlusi käsitleti komisjonis konkureerivatena. Tallinna Linnavalitsuse 07.05.2003.a määrusega nr 39 kinnitatud „Linnaosa eluasemekomisjoni põhimäärus ja töökord” punkti 30 kohaselt lähtub eluasemekomisjon asustamata munitsipaaleluruumide üürile andmisel järgmistest kriteeriumidest: isiku eluruumi üürimist taotletava isikuna arvele võtmise ajast, isiku kasutuses oleva ja taotletava eluruumi suurusest ja heakorratasemest, perekonnaliikmete arvust, isiku tervislikust seisundist ning muudest sotsiaalsetest asjaoludest. Suurest konkurentsist tulenevalt ja loetletud kriteeriume arvestades, ei otsustanud komisjon kahjuks J.K.u kasuks. KAEBUSE TAOTLUSED JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5. Kaebaja taotleb Tallinna Halduskohtult: 1) Tallinna Kesklinna linnaosa eluasemekomisjoni 23.03.2005.a otsuse tühistamist; 2) Tallinna Kesklinna linnaosa eluasemekomisjoni kohustamist tema 28.02.2005.a taotlust munitsipaaleluruumi üürile saamiseks uuesti läbi vaatama; 3) Tallinna Linnavalitsuse kohustamist temale vahendite tagamiseks üüri maksmiseks kuni munitsipaaleluruumi saamiseni (tl 158).
6. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja peab andma talle munitsipaaleluruumi üürile järgmistel põhjustel: 1) kaebaja on 100 % töövõimetu ja invaliidsuspensionär; 2) kaebaja ei suuda omal jõul üürikorterit maksta, kuna ettemaks on liialt suur; 3) kaebaja tooks lastekodust koju oma lapse ja soovib hakata korteris koos elama oma perega (tl 159).
7. Vastustajad on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja esitavad sellele järgmised vastuväited (tl 160). Eluasemekomisjonile oli linnavalitsuse korraldusega antud jagamiseks 25 korterit. Aadressil Uus-Maleva 6 vabad korterid olid 52 ja
8. Kaebaja avaldus käsitles ka korteri nr 28, mille jagamine ei olnud vastustaja, vaid Lasnamäe linnaosa eluasemekomisjoni pädevuses. Korteritele oli esitatud taotlusi järgmiselt: korterile nr 52 – 92 ja korterile nr 73 –
9. Korteri nr 52 osas jäi kaebaja
10. kohale, korteri nr 73 osas
11. kohale. Kohustamiskaebuse rahuldamine ei ole võimalik, kuna kaebaja ei ole üüri maksmiseks toetuse saamiseks või üüri kompenseerimiseks taotlust esitanud. KOHTU PÕHJENDUSED 2
12. Kohus kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb rahuldada osaliselt järgnevatel põhjendustel. 7.1 Tallinna Linnavolikogu 17.10.2002.a määrusega nr 56 „Tallinna linna omandis olevate eluruumidega seotud õigusaktide kinnitamine” kinnitatud Tallinna linna omandis olevate eluruumide kasutamise, käsutamise ja valdamise korra ning Tallinna Linnavalitsuse 07.05.2003.a määrusega nr 39 kinnitatud linnaosa eluasemekomisjoni põhimääruse ja töökorra alusel tegutseva Tallinna Kesklinna linnaosa eluasemekomisjoni otsus munitsipaaleluruumi üürile andmise või sellest keeldumise kohta on kaalutlusotsus. Haldusmenetluse seaduse § 56 lõike 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Tallinna Kesklinna linnaosa eluasemekomisjoni 23.03.2005.a protokollilises otsuses puudub igasugune põhjendus, miks J.K.u taotlus munitsipaaleluruumi üürile saamiseks rahuldamata on jäetud rahuldamata. Lepingulise esindaja kohtumenetluse käigus antud selgitused ei asenda kaalutlusõiguse alusel tegutsema volitatud haldusorgani puuduvaid kaalutlusi. Sisulised argumendid puuduvad ka Tallinna Kesklinna Valitsuse 06.04.2005.a kirjas nr 912/02/1484 „Elamispinna taotlus”, millega J.K.ule teatati, et Tallinna Kesklinna linnaosa eluasemekomisjon jättis 23.03.2005.a tema taotluse rahuldamata. Nimetatud kirjas on üksnes loetletud Tallinna Linnavalitsuse 07.05.2003.a määruse nr 39 punktis 30 nimetatud kriteeriume, millest peab linnaosa eluasemekomisjon asustamata munitsipaal- või sotsiaaleluruumi üürile andmise otsustamisel lähtuma, viidatud suurele konkurentsile ja avaldatud kahetsust, et komisjon ei otsustanud J.K.u kasuks. Samas kohus märgib, et isegi juhul, kui nimetatud linnaosavalitsuse kirjas sisalduksid kaevatava otsuse sisulised põhjendused, ei asendaks see puudvaid kaalutlusi eluasemekomisjoni 23.03.2005.a protokollilises otsuses, kuivõrd Tallinna Kesklinna Valitsus ja Tallinna Kesklinna linnaosa eluasemekomisjon on erinevad haldusorganid. Tallinna Kesklinna linnaosa eluasemekomisjoni ei muuda Tallinna Kesklinna Valitsuse struktuuriüksuseks ka asjaolu, et nimetatud komisjon on moodustatud linnaosa vanema poolt. Kaevatava otsuses põhjenduste puudumine on kaalutlusviga, mistõttu on Tallinna Kesklinna linnaosa eluasemekomisjoni 23.03.2005.a otsus materiaalselt õigusvastane ja kuulub kaebaja õiguste rikkumise tõttu tühistamisele. Tallinna Kesklinna linnaosa eluasemekomisjonil tuleb J.K.u 28.02.2005.a taotlus munitsipaaleluruumi üürile saamiseks uuesti läbi vaadata. Juhul, kui taotlusaluste korterite suhtes on üürilepingud teiste isikutega sõlmitud, tuleb Tallinna Kesklinna linnaosa eluasemekomisjonil anda J.K.ule võimalus taotleda teisi vastustajale jagamiseks eraldatud vabu munitsipaaleluruume. 7.2 Kaebaja on esitanud ka taotluse Tallinna Linnavalitsuse kohustamiseks temale vahendite tagamiseks üüri maksmiseks kuni munitsipaaleluruumi saamiseni. Samas puudub asjas vaidlus selles, et kaebaja pole vastavasisulise taotlusega Tallinna Linnavalitsuse poole pöördunud. Nimetatud asjaolu kinnitasid kohtuistungil nii vastustaja esindaja, kui ka kaebaja ise (tl 161). Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 22¹ lõike 1 kohaselt tuleb jooksva kuu eest toimetulekutoetuse saamiseks esitada hiljemalt
13. kuupäevaks avalduse valla- või linnavalitsusele, kelle halduspiirkannas toimetulekutoetuse taotleja alaliselt või püsivalt elab. Nimetatud toetust määrab ja maksab SHS § 22 lõike 3 kohaselt valla- või linnavalitsus SHS-s kehtestatud ulatuses, tingimustel ja korras valla- ja linnaeelarvesse laekunud vahenditest. Lisaks sellele näeb SHS § 23 lõige 1 ette valla- ja linnavalitsusele õiguse määrata ja maksta 3 täiendavaid sotsiaaltoetusi kohaliku omavalitsuse eelarvest kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud tingimustel ja korras. Sotsiaaltoetuste maksmise kord Tallinna linna eelarvest on kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 10.02.2005.a määrusega nr
14. Kohtuistungil kaebaja avaldas, et ta kavatseb taotluse sotsiaaltoetuse saamiseks Tallinna linnale alles esitada (tl 161). Eeltoodust nähtuvalt puudub üks kohustamistaotluse rahuldamise eeldusi – vaidluse olemasolu kaebaja ja haldusorgani vahel, kuna halduskohtumenetluse seadustiku § 3 lõike 1 punkt 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslike vaidluste lahendamine. Vaidlus väljendub selles, et kaebaja on eelnevalt taotlenud toimingu sooritamist ja haldusorgan on taotluse jätnud rahuldamata. Seega puudub alus Tallinna Linnavalitsuse suhtes esitatud kohustamistaotluse rahuldamiseks.
15. Menetluskulude väljamõistmist taotletud ei ole. Indrek Paukštys Kohtunik 4