) § 296 lg 2 sätestab, et kui asja sihtotstarbele vastava kasutamise võimalus on käesoleva seaduse §-s 278 nimetatud puuduse või takistuse tõttu üksnes vähenenud, võib üürnik alandada üüri puudusele vastaval määral puudusest teada saamisest kuni puuduse kõrvaldamiseni kestnud ajavahemiku eest.
käsitleb üürniku õigusi juhul, kui üüritud asjal tekib lepingu kehtivuse ajal puudus, mille eest üürnik ei vastuta ja 3 mida ta ei pea oma kulul kõrvaldama või kui asja lepingujärgne kasutamine on takistatud. Kohus leiab, et kanalisatsioonihaisu, mis tuleneb väliskanalisatsiooni liinide ummistusest, võib pidada puuduseks, mille eest üürnik ei vastuta ja mida ta ei pea oma kulul kõrvaldama ning mis halvendab kasutatava ruumi sihtotstarbele vastava kasutamise võimalust. Samas ei ole üürnik kasutanud võimalust alandada üüri
Tõendamata on ka kostja väide, et toimusid sagedased veekatkestused, mis olid mõnikord kuni 10 päeva pikad. Asja materjalides on teade asuva elamu majaelanikele ja rentnikele, et seoses veesüsteemi rekonstrueerimisega toimub veekatkestus ja . Rohkem tõendeid veekatkestuste toimumiste kohta esitatud ei ole. Tõendamata on samuti hageja esindaja väide, et reaalselt toimus veekatkestus .a ning siis ka üksnes paar tundi. Samas tõendab eelnimetatud teade, et kostjat hoiatati veekatkestusest ette.
lg 1 kohaselt ei pea üürnik maksma üüri ega kandma kõrvalkulusid ajavahemiku eest, mil üürnik ei saanud asja sihtotstarbeliselt kasutada käesoleva seaduse §-s 278 nimetatud puuduse või takistuse tõttu või seetõttu, et üürileandja ei andnud asja tema kasutusse. Kohus leiab, et veekatkestust – ja saab pidada takistuseks, mis ei võimaldanud ilusalongina kasutatava ruumi sihtotstarbelist kasutamist. Samas sätestab
lg 1 , et elu- või äriruumi üürnik võib talle kuuluva nõude tasaarvestada üürileandja üürinõudega või seaduses sätestatud alusel keelduda üüri maksmisest, kui ta on sellest kavatsusest teatanud üürileandjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt üks kuu enne üüri maksetähtpäeva saabumist. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et kostja oleks teatanud hagejale
lg 1 ettenähtud viisil, et ta keeldub üüri tasumisest selle aja eest, mil ta ei saanud üüritud ruumi veekatkestuse tõttu sihtotstarbeliselt kasutada. Eeltoodust tulenevalt ei saa kostja kohtu hinnangul keelduda selle aja eest üüri maksmisest. Samuti on tõendamata kostja väide, et hageja tegevus on põhjustanud kostjale kahju.
kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).
lg 1 sätestab, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Vastavalt
lg 1 p 6, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista üüri ja kommunaalteenuste võlg 81 740,50 krooni ning viivised 19 594,50 krooni, kokku 101 335 krooni. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Seega tuleb menetluskulude jaotamisel ja kindlaksmääramisel lähtuda enne .a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikust. Hageja palus kostjalt välja mõista õigusabikulud 7000 krooni ja riigilõivu 7000 krooni. Kuni 31.12.2005.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 61 lg 1 p 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatus osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Kohus leiab, et arvestades käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust tuleb kostjalt välja mõista hagejale õigusabikulude katteks 5066,75 krooni, mis on viis protsenti hagihinnast. Vastavalt kuni .a kehtinud TsMS § 60 lg 1 tuleb kostjalt välja mõista hageja tasutud riigilõivu katteks 7000 krooni. Kokku tuleb kostjalt hagejale kohtukulude katteks välja mõista 12 066,75 krooni. 4 Indrek Soots kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.