) § 53 lg 1 järgi võib isik samal ajal olla pädevaks isikuks ainult ühes tegevuskohas. 27.09.2006 esitas AA OÜ Tartu Halduskohtule kaebuse Ravimiameti peadirektori 26.09.2006 otsuse nr IN-1-3-1/06/50 täielikuks tühistamiseks ja tegevusloa uuendamise kohustamiseks. Samuti taotles kaebaja esialgse õiguskaitse korras kaevatud otsusega uuendamata jäetud tegevusloa uuendamist kuni kohtumenetluse lõppemiseni. 28.09.2006 määrusega rahuldas kohus taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ning pikendas AA OÜ tegevusloa nr 3196-1 kehtivusaega kuni käesoleva kohtulahendi jõustumiseni. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS Kaebaja märgib, et AA OÜ tegutseb apteegiteenuse osutajana HVi kaudu alates 1991 aastast. 2000 aastal avati lisaks EAk Tartus. Alates 01.10.2001 tegutseb ettevõtja mõlemas apteegis 1996.a. kehtima hakanud ravimiseaduse kohaselt välja antud tegevuslubade nr 3196-1 ja 3196-2 alusel ning mõlema apteegi erialase tegevuse eest on vastutavaks isikuks osaühingu ainuosanik ja juhataja proviisor TS. Vaidlustatud otsuse tagajärjel puudub alates 02.10.2006 kaebuse esitajal apteegiteenuse osutamise õigus HV ja selle Taebla alevikus asuvas haruapteegis. Vaidlustatud otsus peatab või lõpetab kaebuse esitaja majandustegevuse ja kaebuse esitaja organisatsioonis tegutsevate isikute kutsetegevuse senisest kolmest tegevuskohast kahes. Tegevusload, mille uuendamist taotleti, olid välja antud samal ajal, kehtisid sama kaua, mistõttu nende uuendamist taotleti koos ja üheaegselt. Vastustaja tegi haldusotsuse eirates oma 01.09.2006 kirjas kaebuse esitajale antud valikuvõimalust, samuti kaebuse esitaja 25.09.2006.a. kirja lõikes 3 ja 4 väljendatud taotlust, milles mõlema tegevusloa senistel tingimustel uuendamise võimatuse korral paluti uuendada just HVi tegevusluba. Seega otsustas ametiisik vaidlustatud otsusega ka sisuliste ettevõtlusküsimuste üle, määrates kaebuse esitaja asemel otseselt kindlaks, kumb ettevõte peab tegevust jätkama, millisel ameti- või töökohal peab isik elatist teenima ja kus see saab toimuda ning kaudselt veel ka ettevõtja töösuhete võimaliku lõppemise töötajatega. Sellega ületas haldusorgan kaalutlusõiguse piire. Seaduses puudub volitus kaalutlusõiguseks, antud juhul kumba taotlust rahuldada, sest mõlemad tegevusloa taotlused vastasid seaduses sätestatud tingimustele. Tehes omavolilise valiku kumma kaebuse esitaja apteegi tegevuse jätkub, tuginemata sealjuures ühelegi kaalutlusele, mis võiks tuleneda ravimiseaduses sätestatud diskretsiooniruumist, on haldusorgan lähtunud ilmselgelt muudest eesmärkidest, 2 kui seadus diskretsiooniõiguse andmisel on sätestanud. Vaidlusaluses asjas tegi kaebuse esitaja selge valiku ja teatas sellest ka haldusorganit talle võimaldatud tähtaja jooksul ja enne otsuse tegemist. Seega puudus haldusorganil õigus teha iseseisvat valikut kahe eraldi võttes rahuldatava taotluse osas. Ravimiameti otsus on vastuolus taotleja tahtega ning õigusvastane. Kaebuse esitaja leiab ka, et haldusotsuses keeldumise alustena viidatud
lg 1 punktid 2 ja 6, § 49 lõike 2 punkt 1 ning § 53 lg l kohaldamine on õigusvastane.
Punkti 2 kohaselt on aluseks, kui tegevusloa taotleja tegevus ei vasta tegevusloa tingimustele. Kaebaja tegevuse vastavust senikehtinud tegevusloa tingimustele tunnistab haldusorgan ise oma kirjades ja otsustes. Järelikult puudub
lg 1 p 2 kohaldamiseks faktiline alus.
lg 1 p 6 kohaselt võib olla aluseks ka see, kui tegevusloa omaja ei vasta Ravimiseaduses sätestatud nõuetele. EAi tegevusluba uuendati, järelikult vastab tegevusloa omaja seaduse nõuetele. Haldusorgan on kohaldanud
lg 1 õigusvastaselt.
lg 1 sisalduv nõue ei ole sätestatud
§-s 49 tegevusloaandmisest ja uuendamisest keeldumise alusena.
lg 1 normi nõuetega vastuolus olev faktiline olukord ei ole ühelgi juhul iseenesest piisavaks aluseks, et tegevusõigust lõpetada.
lg 1 õigusnormi sõnastuse kohaselt on selle normi kohustatud subjektiks „pädev isik“ ehk nõutavat kvalifikatsiooni omav füüsiline isik. Juriidilisest isikust tegevusloa omaja korral ei saagi ta olla selle normi kohustatud subjektiks vahetult. Vaidlustatud otsusega on haldusorgan väga intensiivselt ja piiramatult sekkunud
Ravimiameti seisukoht piirab oluliselt just apteekrite iseseisvat kutsetegevust. Apteekri õigus apteeke asutada ja neid juhtida baseerub eelkõige
Kuna ravimiseaduses apteekide asutamisõigust ja selle ulatust kellelegi ei piirata, ei saa tegevusloa menetlusega luua apteekrite kutsetegevusele täiendavaid piiranguid. Apteegivaldkonnas seob
Ei ole mõeldav, et ettevõtjal, kes vastutab oma ettevõtte tegevuse eest kogu oma varaga, ei ole lubatud selle ettevõtte tegevuse korraldamine, juhtimine, sh ka erialane vastutamine kogu selle ettevõtte ulatuses.
lg 4 väljendab normatiivset põhimõtet, mille sisuks on ettevõtja piiramatu õigus ise täita oma ettevõtte, konkreetsel juhul apteegi juhtimise funktsiooni, järelikult ka pädeva isiku ülesandeid, kui ta vastab kvalifikatsiooninõuetele. Kaebuse esitaja palub täielikult tühistada Ravimiameti peadirektori 26.09.2006 otsus nr IN1-3-1/06/50 ja kohustada Ravimiametit tegevusloa uuendamiseks. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Ravimiamet vaidleb kaebusele täies ulatuses vastu. Ravimiamet on õigesti tõlgendanud ja kohaldanud ravimiseaduse § 53 lg 1. Ravimiseaduse § 53 lg 1 järgi võib isik samal ajal pädevaks isikuks olla ainult ühes ravimiseaduse § 40 lg 1 nimetatud tegutsemiskohas.
lg 1 järgi peab igal tegevusloa omajale kuuluval üldapteegil, veterinaarapteegil, haiglaapteegil, ravimite hulgimüügi või ravimite tootmise tegutsemiskohal olema eraldi tegevusluba. Seega võib isik samal ajal olla pädevaks isikuks ainult ühes üldapteegis. Ravimiseaduse säte on selge ja ühetimõistetav. Siinkohal tuleb arvestada, et vanas, enne 01.03.2005 kehtinud ravimiseaduses puudub pädeva isiku mõiste. 3 Praeguse ravimiseaduse § 12 järgi on apteegis pädevaks isikuks apteegijuhataja. Pädevaks isikuks ravimiseaduse mõistes on igas üldapteegis ainult üksi isik, kelleks on apteegi juhataja, seega ei saa üks isik olla mitmes üldapteegis samaaegselt pädevaks isikuks
Ravimiseaduse § 113 järgi kehtivad enne käesoleva seaduse jõustumist väljaantud ravimite käitlemise tegevusload ja eriload kuni neile märgitud kehtivusaja lõpuni. Vana ravimiseadus ei seadnud piiranguid kui paljudes apteekideks võib isik juhatajaks olla, mis võimaldas TSil olla pädevaks isikuks nii HV kui EAis. Praeguse ravimiseadusega on see lubatud ainult ühes apteegis. Ravimiseaduse § 113 näol on tegemist rakendussättega. Ravimiameti otsus on proportsionaalne. Ettevõtlusvabadus ei ole oma olemuselt piiramatu põhiõigus. See allub seadusandlikele piirangutele. Seadusandja on konkreetselt sätestanud, et
Iseenesest riivab see ettevõtlusvabadust sel moel, et isik ei saa olla pädevaks isikuks kahes, kolmes, neljas või rohkemas apteegis. Vastustaja on seisukohal, et selline ettevõtlus- ja tegevusvabaduse piirang on õigusriigis elementaarselt vajalik. Siinkohal on vastandlikuks õigushüveks rahvatervis, mille kaitsele on nimetatud ettevõtlusvabaduse piirang suunatud. Peamine põhjus sellise sätte kehtestamisel seadusandja poolt on, et üks isik ei saa rahuldavalt täita oma töökohustusi rohkem kui ühes üldapteegis.
Selle kohaldamine Ravimiameti poolt on õigustatud ning ettevõtlusvabaduse piiramine ei ole ebaproportsionaalne arvestades kaalutavate õigushüvede olulisust. Ravimiamet ei ole ületanud diskretsiooniõiguse piire.
lg 1 kohaselt saab üks isik ravimiseaduse tähenduses pädevaks isikuks olla ainult ühes üldapteegis. Juhul, kui Ravimiamet oleks rahuldanud mõlemad AA OÜ tegevusloa taotlused, oleks tekkinud faktiliselt õigusvastane olukord, kus nimetatud seaduse nõue ei oleks olnud täidetud. Sellest tulenevalt ei saanud Ravimiamet seadusest tuleneva keelu tõttu rahuldada mõlemat esitatud taotlust, kuna see oleks viinud õigusvastase tulemuseni.
lg 1 p 6 järgi võib Ravimiamet keelduda tegevusloa väljaandmisest ja uuendamisest, kui tegevusloa omaja ei vasta käesoleva seaduse nõuetele. Siinkohal on käesolevaks seaduseks pärast 01.03.2005 kehtiv ravimiseadus, mille § 53 lg 1 järgi võib isik olla pädevaks isikuks ainult ühes üldapteegis. Asjaolu, et mõlemad taotlused on esitatud koos, ei saa olla põhjuseks nende mõlema rahuldamiseks korraga. Antud juhul on Ravimiamet teinud oma otsuse lähtudes asjaolust, et TS on EAi tegevusloa taotlusele lisatud töötajate nimekirjas märkinud ennast EAi ainukeseks farmaatsiaalase haridusega töötajaks ja Ravimiametile teadaolevalt reaalselt ka töötab igapäevaselt selles apteegis. Nimetatud asjaoludest lähtuvalt on Ravimiamet tegutsenud oma diskretsiooniõiguse raames ning lähtudes hea halduse printsiibist. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, ära kuulanud menetlusosaliste seletused ja läbi vaadanud toimiku materjalid, leiab, et kaebus kuulub osaliselt rahuldamisele. Vaidlustatud Ravimiameti otsusega on jäetud uuendamata OÜ-le AA kuuluva ühe apteegi, HVi tegevusluba põhjusel, et
lg 1 järgi võib isik samal ajal olla pädevaks isikuks ainult ühes
Kaebaja taotles üheaegselt tegevuslubade uuendamist kahele talle kuuluvale üldapteegile, HVile ja Tartus asuvale EAile. 25.09.2006 oli Ravimiamet tegevusloa EAile uuendanud. 4 Antud kaebuse puhul vajab esmalt lahendamist küsimus, kas ravimiseadus välistab tegevuslubade uuendamise mitmele apteegile olukorras, kus pädevaks isikuks (apteegi juhatajaks) on taotleja poolt märgitud üks ja sama isik. Kui leiab kinnitust, et üks isik ei saa samal ajal olla pädevaks isikuks rohkem kui ühes tegutsemiskohas, siis tuleb lahendada, kas Ravimiameti otsus just HV tegevusloa uuendamisest keeldumisel oli õiguspärane. I Vastavalt
lõikele 1 on ravimite käitlemise tegevusloa (edaspidi tegevusluba) liigid ravimite tootmise, ravimite hulgimüügi ja apteegiteenuse osutamise tegevusluba. Apteegiteenuse osutamise tegevusload omakorda jagunevad üldapteegi, haiglaapteegi ja veterinaarapteegi tegevuslubadeks. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt antakse tegevusloaga tegevusloa omajale õigus käesoleva seaduse ja selle alusel vastuvõetud õigusaktidega kehtestatud korras ja tingimustel tegutseda kindlaksmääratud ajavahemikul tegevusloal märgitud tegevusalal, tegutsemiskohas ja tingimustel.
lg 1 märgib, et igal tegevusloa omajale kuuluval üldapteegil, veterinaarapteegil, haiglaapteegil, ravimite hulgimüügi või ravimite tootmise tegutsemiskohal peab olema eraldi tegevusluba. Tegevusloa omajaks võib olla täidesaatva riigivõimu asutus, kohaliku omavalitsuse üksus, muu avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ning eraõiguslik juriidiline isik, välja arvatud tulundusühistu ja mittetulundusühing. Antud juhul on tegevusloa uuendamise taotlejaks ja kaebuse esitajaks eraõiguslik juriidiline isik. Ravimiamet on vaidlustatud otsuses tegevusloa uuendamise keeldumise alusena märkinud
Tegevusloa väljaandmisest ja uuendamisest keeldumise alused on välja toodud ravimiseaduse §-s 49.
lõikes 1 on toodud need juhud, kui Ravimiamet võib keelduda tegevusloa uuendamisest ja väljaandmisest, lõikes 2 aga loetletud juhud, kui Ravimiamet keeldub tegevusloa väljaandmisest ja uuendamisest. Tegevusloa uuendamisest tuleb keelduda juba siis, kui esineb ainult üks lõikes 2 loetletud asjaoludest. Kohus nõustub kaebuse esitaja väidetega, et kaebajale tegevusloa uuendamisest keeldumise aluseid, mis on märgitud
Ei vaidlustatud otsuses ega ka kohtumenetluse käigus ei ole vastustaja poolt millegagi tõendatud, et tegevusloa uuendamise taotleja tegevus ei vasta või ei ole varem vastanud tegevusloa tingimustele või et tegevusloa omaja ei vasta ravimiseaduses sätestatud nõuetele. Selliseid asjaolusid otsuses välja toodud ei ole.
lg 2 p 1 kohaselt keeldub Ravimiamet tegevusloa väljaandmisest või uuendamisest, kui ei ole esitatud käesoleva seaduse kohaselt tegevusloa saamiseks nõutavaid dokumente või andmeid. OÜ AA senised tegevusload HVile ja EAile oli välja antud 01.10.2001. 5 aastaks. Ravimite käitlemise tegevusloa taotlemise ja taotluste menetlemise tingimused ja korra, sealhulgas tegevusloa taotlemisel esitatavate dokumentide ja andmete loetelu ning tegevusloal esitatavad andmed kehtestab sotsiaalminister (
Sotsiaalministri 18.02.2005 määruse nr 33 § 2 lg 1 p 7 kohaselt tuleb tegevusloa taotlemisel esitada pädeva isiku nimi, kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid, isikut tõendav dokument ja vajadusel nimemuutust tõendav dokument. Kaebuse esitaja seda nõuet taotluse esitamisel täitis. Samas tuleb tähelepanu osutada
lõikele 4, mille kohaselt tegevusloa väljaandmiseks, uuendamiseks või kehtivusaja pikendamiseks peab tegevusloa taotleja olema määranud nõuetele vastava pädeva isiku. Vastavalt
on ravimiseaduse rakendamisel pädevaks isikuks ravimite käitlemise tegevusloa omaja poolt käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele vastavat §-s 54 nimetatud kohustuste täitmiseks määratud isik. Nõuded pädevale isikule on sätestatud
§-s 53, mille lõike 1 kohaselt võib isik samal ajal pädevaks isikuks olla ainult ühes käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud 5 tegutsemiskohas. Seega on ravimiseadusega selgelt määratud, et lisaks pädevale isikule määratud kvalifikatsiooni nõuetele, on sama oluliseks nõudeks ka see, et isik saab pädeva isiku kohustusi täita ainult ühes tegutsemiskohas. Kuna kaebuse esitaja esitas pädevaks isikuks tegevuslubade uuendamise taotlemisel kahe üldapteegi osas ühe ja sama isiku, oli tegemist nõuetele vastavate andmete mitteesitamisega ning vastustajal ei olnud
II Ravimiamet väljastas 25.09.2006 tegevusloa kaebajale kuuluvale Tartus asuvale EAile, jättes vaidlustatud otsusega HVile tegevusloa väljastamata. Kaebaja märgib, et kui vastustaja on oma valiku teinud kaebaja tahet arvestamata, kuritarvitades kaalutlusõigust ja otsus on ebaproportsionaalne. Kohus nõustub kaebajaga selles, et Ravimiamet ei ole otsuse tegemisel arvestanud kaebaja poolt enne otsuse tegemist antud vastusega ning ületanud talle antud diskretsiooniõigust. Ravimiamet on oma 01.09.2006 kirjas (tlk.23) juhtinud kaebuse esitaja tähelepanu vajadusele täpsustada, millise apteegi juhatajana ehk pädeva isikuna TS soovib jätkata, vastus tuli saata 15.septembriks 2006.a. Kirjas on ka hoiatus, et kui andmeid ei täpsustata, võib Ravimaimet keelduda mõlema apteegi suhtes tegevusloa väljastamisest või väljastada tegevusloa ühele kahest apteegist. Peale vastustajale 05.09.2006 saadetud kirja (tlk.24) ja Ravimiameti 22.09.2006 meili kaudu saadetud vastust (tlk.25), teatas kaebaja oma 25.09.2006 vastuses, et juhul kui Ravimiamet jääb seisukohale, et T.S ei saa jätkata apteegi juhataja kohustusi, sealhulgas pädeva isiku kohustusi oma kahes apteegis, siis jätkab ta igal juhul apteegi juhatajana ja seega ka pädeva isikuna HVs.. Seega on kaebaja teavitanud vastustajat enne mõlema apteegi suhtes otsuse tegemist oma valikust juhul kui Ravimiamet mõlemale apteegile taotluste alusel tegevuslubasid ei väljasta. Nähtuvalt vaidlustatud otsusest, ei ole vastustaja kaebaja seisukohaga üldse arvestanud ega pole kaebaja valikut ka analüüsitud. Seega ei ole vastustaja kinni pidanud ka oma 01.09.2006 kirjas märgitud hoiatusest, et ainult siis kui kaebaja ei täpsusta oma valikut, siis otsustab vastustaja, kummale apteegile ta tegevusloa väljastab või ei väljasta tegevuslube üldse. Mingeid takistusi kaebaja poolt esitatud andmete alusel tegevusloa väljastamiseks HVi osas ei olnud. Asjaolu, kas apteegi juhataja ehk pädev isik asub Tartus, mitte Haapsalus, ei oma antud juhul tähtsust. Nähtuvalt vastustaja 22.09.2006 saadetud meilist, on Ravimiamet juba sel ajal sisuliselt otsustanud kaebaja eest, et tegevusluba uuendatakse EAi osas. Kuna aga enne otsuse tegemist oli otsuse tegijal olemas ja teada taotleja enda valik, siis tuli sellega arvestada või põhjendada, miks seda ei saa arvestada. Kui tegevusloa taotleja oli enne mõlema apteegi osas otsuste tegemist otsuse tegijale selgelt oma eelistuse esitanud, siis oli vastustaja kohustatud sellega ka arvestama. Antud juhul taotleja tahet ei ole arvestatud, mistõttu on otsus õigusvastane ja kuulub tühistamisele. Kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et Ravimiametil endal oli, sõltumata nõusoleku saamisest, õigus otsustada, millise taotluse ta rahuldab, ning et Ravimiametil ei olnud üldse kohustust tegevuslubade taotlejalt küsida taotluste täpsustamist. Ravimiseaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust (HMS). HMS § 15 lg 2 kohaselt tuleb taotluse esitajale anda tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Kui puudus ei ole määratud tähtajaks kõrvaldatud, võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata. Seega on alusetu vastustaja seisukoht, et Ravimiamet ei olnud kohustatud täiendavat selgitust küsima. Asjaolu, et kumbki taotlus eraldiseisvalt vastas seaduses esitatud nõuetele, ei tähenda, et vastustajal oli ilma taotleja seisukoha saamiseta õigus otsustada, kumba taotlust ta peab 6 taotleja suhtes kasulikumaks ja sobilikumaks. HMS § 40 lg 2 näeb ette, et enne menetlusosalise suhtes sellise toimingu sooritamist, mis võib kahjustada tema õigusi, peab haldusorgan andma talle võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Seega tuleb neid ka arvestada. Kuna vaidlustatud otsus on õigusvastane ja rikub kaebuse esitaja õigusi, kuulub otsus tühistamisele. Kaebuse esitaja on taotlenud, et kohus kohustaks Ravimiametit tegema uue otsuse, millega uuendaks HVi tegevusloa. Kohus antud taotluse rahuldamist ei pea võimalikuks. Kaebuse esitajale on Ravimiameti poolt väljastatud tegevusluba EAile. Nagu kohus tuvastas, võimaldab ravimiseaduse isikul olla üheaegselt pädevaks isikuks ainult ühes üldapteegis. Kohtu poolt vaidlustatud otsuse tühistamine ei tähenda, et Ravimiamet peaks automaatselt tegevusloa ka HVile uuendama. Kui kohus teeks vastustajale ettekirjutuse tegevusloa uuendamiseks ka teisele kaebajale kuuluvale üldapteegile, ei oleks ravimiseaduse § 53 lg 1 sätestatud nõue täidetud. Seadusele vastava lahenduse leidmine saab toimuda Ravimiameti poolt uue haldusmenetluse käigus. III Ravimiamet on esitanud taotluse välja mõista kaebuse esitajalt menetluskulud summas 19 027,50 krooni ning OÜ AA Ravimiametilt summas 12 050 krooni. HKMS § 92 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kuna kohus kaebuse rahuldab osaliselt, jättes kohustava ettekirjutuse tegemata, kuuluvad kaebaja menetluskulud välja mõistmisele osaliselt. Kohus loeb põhjendatuks ja kaebuse mahust tulenevalt mõistlikuks välja mõista Ravimiametilt kaebaja kasuks menetluskulud kokku summas 9000 krooni. Eda Muts kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.