3-06-2129/7

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-06-2129 Otsuse avalikult kuulutamise 22.12.2006, aeg ja koht Tartu Halduskohtu kantselei Kohtunik Mare Priks Kohtuasi T.L. kaebus Kanepi Vallavolikogu 19.10.2006 otsuse nr. 11.3/41 peale haldusakti tühistamise ja ettekirjutuse tegemise nõudes. Asja läbivaatamise kuupäev 11.12.2006 , avalik kohtuistung Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja T.L. Vastustaja: Kanepi Vallavolikogu , esindajad jurist Laine Kool ja Olev Pärna Resolutsioon Rahuldada T.L. kaebus. Tühistada Kanepi Vallavolikogu otsus 19.10.2006 nr. 1-1.3/

1. Teha ettekirjutus: Kanepi Vallavolikogul vaadata läbi T.L. poolt 27.09.2006 esitatud avaldus detailplaneeringu muutmise algatamiseks. Kohtuotsuse edasikaebe kord: Mõista välja Kanepi vallalt 80.- krooni riigilõivu T.L. kasuks. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so. arvates 22.12.
2. Asja materjalidest nähtuvalt kuulub kaebuse esitajale Põlvamaal Kanepi vallas Rebaste külas kinnistu Nurmevälja, milline on registreeritud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Põlva jaoskonnas registriosas nr.
3. Nimetatud kinnistu suhtes on koostatud detailplaneering, mis on kehtestatud Kanepi Vallavolikogu 26.05.2005 otsusega nr. 1-1.3/
4. Kaebaja on soovinud algatada detailplaneeringu muutmist seoses sellega, et soovib ehitada detailplaneeringus lubatud ehitised praegu määratletud ehitusalast järvele lähemale (ehituskeelu ala piirile), mille kohta on kaebaja esitanud avalduse 27.09.2006 Kanepi Vallavolikogule. Kanepi Vallavolikogu on teinud 19.10.2006 otsuse nr. 1-1.3/41 , millega on otsustatud kaebuse esitaja avalduse alusel mitte tühistada kehtivat detailplaneeringut ning mitte muuta ehitusala asukohta Nurmevälja maaüksusel. Kaebuse kohaselt on kaevatav otsus vastuolus seadusega, kuna Kanepi Vallavolikogu on kohustatud algatama detailplaneeringu koostamise , mis tuleneb seadusest. Kaebaja ei ole soovinud detailplaneeringu tühistamist vaid uue detailplaneeringu algatamist kinnistu osas, mis muudaks senise detailplaneeringuga kehtestatud ehitusala. Alles algatatud detailplaneeringu koostamise käigus selgitatakse välja asjaolud ning seejärel otsustatakse detailplaneeringu kehtestamine. Kaebuse esitaja taotleb Kanepi Vallavolikogu otsuse 19.10.2006 nr. 1-1.3/41 tühistamist ja kohustada vastustajat algatama detailplaneeringu koostamine Nurmevälja kinnistul tema avalduse alusel. Vastustaja seisukohalt on kaebus alusetu. Vastustaja on seisukohal, et Kanepi vallas Rebaste külas Uiakatsi järve ääres asuva maaüksuse Nurmeotsa detailplaneering on kehtestatud ning Uiakatsi järve puhul on tegemist Euroopa looduskaitsevõrgustiku Natura 2000 hoiualaga, mille kohta on olemas ekspertiisiarvamus. Vastustaja on lähtunud asja sisust ning leidnud, et hoone asukoht peab olema 100 meetri kaugusel järvest, kui nimetatud nõuet ei oleks, võiks volikogu kaebaja avaldust kaaluda. Kohtu seisukohad: Planeerimismenetlus on üheks avatud menetluse liigiks, mistõttu tuleb haldusmenetluse seaduses sätestatud menetlusnõudeid vaadelda hea halduse tava miinimumnõuetena avatud menetluses ning kohaldada neid ka planeerimismenetluses, tagamaks põhiõiguste kaitse heale haldusele. Kanepi Vallavolikogu on otsustanud otsusega nr. 1-1.3/25 26.05.2005 kehtestada Rebase külas asuva maaüksuse Nurmeotsa detailplaneering. Kaebuse esitaja on esitanud avalduse vallavolikogule, milles on taotlenud detailplaneeringu algatamist varem kehtestatud detailplaneeringu ala ühe osa suhtes – tuua ehitusala järvele ligemale, sisuliselt on soovitud muuta olemasolevat detailplaneeringut Kohus asub seisukohale, et Kanepi Vallavolikogu ei ole õigesti toiminud , andes kaebaja poolt esitatud avaldusele vastuseks otsuse 19.10.2006 nr. 1-1.3/41 „Avalduse lahendamine“ , millega on otsustatud mitte tühistada kehtivat detailplaneeringut ning algatada uut. Planeerimisseaduse (PlanS) § 10 lg 1 kohaselt võib igaüks teha planeeringu koostamise ja algatamise kohta ettepaneku. Planeerimismenetluse algatamine on esimene etapp planeerimismenetlusest , millega ei tekitata, muudeta ega luua õigussuhteid. Planeerimistegevus on avalik ning selle käigus käsitletakse kogu planeerimisalast tegevust. Vastustaja pool on etteruttavalt asunud asja lahendama sisuliselt. Vastustaja poolne väide, et ehitusalast piiri ei või nihutada järvele lähemale, lähtudes Uiakatsi järve ainulaadsest ökosüsteemist , võib olla iseenesest õige, kuid vastustaja on võtnud ära vaidlustatud otsusega võimaluse kaebajal tema avalduse menetlemise. Tulenevalt PlanS § 10 lg 5 kohaselt detailplaneeringu koostamise algatab ja koostamist kontrollib kohalik omavalitsus, antud juhul Kanepi vald, ning nimetatud seaduse ja paragrahvi lõige 7 tähenduses detailplaneeringu algatamine tähendab kohaliku omavalitsuse otsust , et planeeringu koostamisele tuleb asuda. Samas on vaidlustatud otsuses otsustatud mitte tühistada kehtivat planeeringut. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kaebaja taotlenud planeeringu tühistamist, vaid selle muutmist, mis planeerimisseaduse kohaselt toob kaasa uue planeeringu algatamise. Sisuliselt on kaebaja taotlenud detailplaneeringu algatamist detailplaneeringu ala ühe osa suhtes, mis on varem kehtestatud detailplaneeringu ala. – sooviga nihutada ehitusala veekogule ligemale. Tulenevalt PlanS § 24 lg 6 kohaselt uue planeeringu kehtestamisega muutub kehtetuks samale maa-alale varem kehtestatud sama liigi planeering või vastav osa suuremale maa-alale varem kehtestatud sama liigi planeeringust, mis iseenesest välistab võimaluse võtta seisukoht, kas tühistada planeering või mitte tühistada, mistõttu kaevatav otsus kehtiva detailplaneeringu mittetühistamise kohta ei tulene seadusest. Kohus on seisukohal, et Kanepi Vallavolikogu kaevatav otsus 19.10.2006 nr. 1-1.3/41 kuulub tühistamisele, kuna kaebaja suhtes on vastustaja rikkunud planeerimismenetlusnorme ning otsuse resolutiivosa ei ole kooskõlas kehtiva planeerimisseadusega. Kohus teeb ettekirjutuse haldusakti tagasitäitmise kohta ning kohustab Kanepi Vallavolikogu uuesti läbi vaadata T.L. 27.09.2006 esitatud avaldus detailplaneeringu muutmise algatamiseks ning menetleda seda vastavalt planeerimisseaduse sätetele. Kohus ei saa ettekirjutust teha täpselt menetlusetappide läbiviimise ja tulemuse kohta, kuna planeerimisotsustused on diskretsiooniotsustused oma spetsiifilise olemuse tõttu ning on kohtu poolt kontrollitavad ainult teatud ulatuses. Kohus lähtub kaebuse lahendamisel HKMS § 25 lg 1 ja HKMS § 26 lg 1 p.
5. Kohtukuludest: T.L. on ekslikult tasunud riigilõivu kaebuse esitamisel halduskohtusse 160.- krooni. Vastavalt RLS § 37 lg 9 kohaselt on riigilõiv alates 01.09.2006 80.- krooni. Tulenevalt Halduskohtumenetluse seadustiku § 83 lg 1 ja lg 2 kohaselt on riigilõiv menetluskulu ning HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulu pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul kuulub menetluskulu- riigilõiv vastustajalt kaebaja kasuks väljamõistmisele. Ülejäänud enammakstud riigilõiv 80.- krooni tagastatakse kohtumääruse alusel isiku nõudel (HKMS § 84 lg 4 p. 1 ja § 84 lg 7). Kohtunik Mare Priks