lg.1 kohaselt võib kohus hagi menetleda oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras ,järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid,kui hagi hind ei ületa 20 000 krooni.
lg.1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
lg.1 sätestab,et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel ,lähtudes nõudest.Sama seaduse lg.2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda.Pool määrab ise,mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Võlaõigusseaduse ,tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele,mis on tekkinud enne a.,kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. TsK § 173 lg.1 kohaselt tuleb kohustis täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt seadusele või lepingule.TsK § 174 sätestab kohustise täitmisest ühepoolse keeldumise ja lepingutingimuste muutmise lubamatuse. AS ja kostja vahel on a.sõlmitud liitumisleping nr. ,mille alusel kostja tarbis ja kohustus selle eest tasuma. Kohtu hinnangul hageja nõue esitatud ulatuses ei ole põhjendatud ega tõendatud. Hageja allkirjastamata ja väidetavalt kostjale a. saadetud võlateatise kohaselt võlgneb kostja hagejale 5650.55 krooni. saldoteatise järgi aga 5626.55 krooni kuu- ja kõnemaksetena kuni a.Kuna hagile ei ole lisatud nõude üleandmise lepingut ,ei ole võimalik kindlaks teha ,millises ulatuses nõue on loovutatud. Arvete väljatrükid väidetava võla kohta on kohtule esitatud a. seisuga. Liitumislepingu lisaks oleva kasutamise eeskirjade p.3.9.1 kohaselt võis hageja ette teatamata sulgeda ajutiselt kõik kliendi SIM-kaardid,kui kliendil tasumisele kuuluv raha ei olnud tähtaegselt laekunud. Lepingu p.7.4.1 kohaselt võis hageja liitumislepingu ilma ette teatamata lõpetada ,kui kaart on suletud tasumata arvete pärast rohkem kui üks kalendrikuu. Hageja ei ole tõendanud,kas ja millal suleti kostja ja millal temaga leping lõpetati. Hagimaterjalidest nähtuvalt on kostjale kõneteenuseid osutatud veebruarist a.Alates kostjale arvestatud kuumaksu kuni a. a. on Kohus asus seisukohale,et põhjendatud on kostjalt tema teostatud telefonikõnede eest hageja kasuks välja mõista 5146 krooni (saldoteatises esitatud arved …). Kuumaksete nõue peale lepingu faktilist lõppemist on põhjendamata ja tõendamata ning tuleb jätta rahuldamata. Hagiavaldusest nähtuvalt tekkis kostja võlg juba a. , kuid hagi võla väljamõistmiseks on esitatud alles a.,seega ebamõistlikult pika aja jooksul. Kohtu hinnangul ei ole hageja oma tsiviilõiguste teostamisel lähtunud hea usu põhimõtetest,mistõttu leiab kohus ,et on mõistlik kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhivõla ulatuses 5146 krooni. Kohus leiab,et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 5146 krooni tasumata maksete katteks ja viivis 5146 krooni, kokku 10292 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.
lg.1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 1050 krooni .
p.2,§ 52 p.5 ,§ 60 lg.1 tulenevalt kuulub kostjalt asja läbivaatamiskuluna riigituludesse väljamõistmisele postikulu summas 70.40 krooni.
lg.1 p.1 sätestab,et poolele ,kelle kasuks tehti otsus,mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale. Kostjalt tuleb hageja õigusabikulude katteks välja mõista 100 krooni. Mare Kõlvart kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.