lg.1 kohaselt võib kohus hagi menetleda oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras ,järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid,kui hagi hind ei ületa 20 000 krooni. Määrusega a. määras kohus asja menetleda lihtsustatud menetluses ja andis pooltele tähtaja tõendite ,taotluste ja avalduste esitamiseks . Hageja esitas a. kohtule täiendavaid tõendeid ,teatas,et ärakuulamist ei soovi ning palus asja menetleda kirjalikus menetluses. Kostja hagile ei vastanud,täiendavaid tõendeid ei esitanud. Kohus lahendab asja lihtmenetluses sisulise otsusega.
lg.1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Võlaõigusseaduse ,tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele,mis on tekkinud enne a.,kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. TsK § 173 lg.1 kohaselt tuleb kohustis täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt seadusele või lepingule.TsK § 174 sätestab kohustise täitmisest ühepoolse keeldumise ja lepingutingimuste muutmise lubamatuse. AS ja kostja vahel on a. sõlmitud tähtajatu leping nr. ,mille alusel kostja kasutas telekommunikatsiooniteenust ja kohustus selle eest tasuma. Ettemaksu arvest nr. nähtuvalt on kostja a. tasunud hagejale sularahas liitumismaksu ja kuumaksu kokku 94 krooni. a. on pooled sõlminud lepingule lisa,millest nähtuvalt on kostja ostnud uue telefoni ja seni tähtajatu lepingu kehtivusajaks on lepitud kuni a. Kostja on a. tasunud hagejale sularahas maksumuse 999 krooni. Hageja kinnitusel on leping kostjaga ühepoolselt lõpetatud a. AS a. saldokinnitusest nähtuvalt on kostjale arvestatud põhivõlaks telefonimaksed 722.78 krooni,kõneteenuste eest 1894.08 krooni ja leppetrahv 1000 krooni ,kokku 3616.86 krooni. TsK § 191 lg.1 kohaselt loetakse leppetrahviks (trahviks ,viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma ,mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise ,eriti täitmisega viivitamise korral.Seega ei ole leppetrahv põhivõlg ,vaid õiguskaitse vahend,mida kreeditoril on õigus kohustise täitmata jätmisel seaduse või lepingu alusel võlgnikult nõuda. TsK § 192 kohaselt peab kokkulepe leppetrahvi (trahvi,viivise) kohta olema sõlmitud kirjalikus vormis. Hagiavalduses leppetrahvile ei viidata.Leppetrahv on varjatult arvestatud põhivõla hulka. Hageja ei ole põhjendanud,mille alusel tulnuks kostjal tema omandisse ostetud mobiiltelefon hagejale tagastada . Kohus leiab,et leppetrahvi nõue on põhjendamata ,tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Hageja loeb lepingu lõppenuks a.,aga samas nähtub arvete nr…. väljatrükkidest ,et arved on väidetavalt esitatud kuumaksete nõudes kuni a.,leppetrahvi 1000 krooni ja viivise 60 krooni saamiseks.Viiviseid on hageja arvestanud ka leppetrahvilt ja viiviselt. Kohus leiab,et põhjendatud on kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg tasumata kõneteenuste ja maksete eest kuni lepingu tegeliku lõpetamiseni summas 1984.10 krooni (1252.40 +686.70+45). Hageja nõue viiviste saamiseks hagiavalduses näidatud ulatuses ei ole põhjendatud ega tõendatud. Kohus leiab,et hageja poolt kuumaksu nõue peale lepingu lõpetamist põhivõlana on põhjendamata ja tõendamata ning tuleb jätta rahuldamata. Kohtu hinnangul ei ole hageja oma tsiviilõiguste teostamisel lähtunud hea usu põhimõtetest,hagi on esitatud ebamõistlikult pika aja jooksul. Kohus leiab,et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 1984.10 krooni tasumata maksete katteks ja viivis põhivõla ulatuses 1984.10 krooni kokku 3968.20 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.
lg.1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 280 krooni.
p.2,§ 52 p.5 ,§ 60 lg.1 tulenevalt kuulub kostjalt asja läbivaatamiskuluna riigituludesse väljamõistmisele postikulu summas 86.80 krooni.
lg.1 p.1 sätestab,et poolele ,kelle kasuks tehti otsus,mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale. Kostjalt tuleb hageja õigusabikulude katteks välja mõista 25 krooni. Mare Kõlvart kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.