3-05-480/1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Elle Kask Otsuse kuulutamise aeg ja koht 08.12.2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-480 Asja läbivaatamise aeg 14.11.2006 Menetlusosalised Kaebuse esitaja I.P. esindaja L. P. ning vastustaja Kodakondsus-ja Migratsiooniameti esindajad Liisa Surva ja Merlin Suurna. Resolutsioon Jätta I.P. kaebus rahuldamata Kohtukulud jäävad poolte endi kanda võib esitada kohtualluvusejärgsele Apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates (HKMS § 31 lg 4). Edasikaebamise kord ASJAOLUD Kodakondsus-ja Migratsiooniamet (KMA) oma 03.06.2005 otsusega nr 20051156 keeldus tähtajalise elamisloa pikendamisest VMS § 12 lg 9 p 1 ja p 3 alusel. I.P. on Vene Föderatsiooni kodanik, kellel oli tähtajaline elamisluba kehtivusega 03.07.

1. I.P. esitas 21.03.2005 KMA-le tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse. Taotluse menetlemisel ilmnes, et I.P. elamisloa pikendamine ei ole põhjendatud. Kaebuse esitaja ei ole püsivalt Eestis elanud. Välismaalaste seaduse (VS) § 42 kohaselt püsivaks Eestis elamiseks loetakse Eestis elamisloa alusel elava välismaalase Eestis viibimist vähemalt 183 päeva aastas. Piirivalveameti andmetel lahkus I.P.
2. aastal Eestist ning naases tagasi 18.03.2005, seega ei ole I.P. püsivalt Eestis viibinud. KMA teavitas I.P.´t antud asjaolust 30.05.2005 kirjas nr 15.3-09/
3. 31.05.2005 esitas I.P. oma arvamused ja vastuiväited. Elamisloa pikendamise vajadust põhjendas ta ajaoluga, et ta on Eestis sündinud, õppinud ning siin elab tema ema, kes on invaliid. 1 Välismaalaste seaduse § 12 lõike 9 p 3 kohaslet elamisloa andmisest keeldustakse, kui elamisloa andmise või pikendamise taotlus ei ole põhjendatud ning § 12 lg 9 p 1 kohaselt elamisloa pikendamisest keeldutakse, kui elamisloa pikendamise alus on ära langenud. KMA leidis, et ei ole põhjendatud elamisloa andmine igaks juhuks, lähedaste külastamiseks või piiri lihtsamaks ületamiseks. Kuna I.P. omab elamisluba Itaalias ning on seal ka pikaajaliselt viibinud, on KMA seisukohal, et I.P. elukoht asub Itaalias. Kaebajal on võimalik taotleda tähtajalist elamisluba juhul, kui ta soovib püsivalt Eestisse elama jääda ning kui elamisloa taotlemiseks kehtestatud tingimused on täidetud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KAEBUSE MOTIIVID Kodakondsus-ja Migratsiooniamet (KMA) oma 03.06.03.2005 tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumise otsusega nr 20051156 keeldus kaebajale tähtajalise elamisloa pikendamisest VMS § VMS § 12 lg 9 p 1 ja p 3 alusel. KMa keeldus tähtajalise elamisloa pikendamisest, kuna I.P. ei ole elanud Eestis alaliselt. Kaebuse esitaja ei nõustu KMA seisukohaga, et tema elukohaks loetakse Itaaliat. Kaebaja viibis seal seoses töökohaga, kuid elukohta vahetada ei ole plaaninud. I.P. on sündinud Eestis, siin asub tema vara ning elavad sugulased. Samuti invaliidist ema, kes vajab pidevat hoolt. Kaebaja selgitab, et tema ei olnud teadlik asjaolust, et ta peab teatama KMA-le, et ta ei viibi Eestis üle 183 päeva. Väljaspool Eestist üle 183 päeva viibimine ei ole tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumise aluseks. Kaebuse esiataja sai tähtajalise elamisloa VMS § 12 lg 1 p 5 alusel, järelikult tähtajalise elamisloa pikendamise alus ei ole ära langenud ning tähtajalise elamisloa pikendamise taoltus on põhjendatud. Kaebuse esitaja leiab, et kaevatav KMA otsus ei põhine seadusel ning see on tehtud subjektiivselt ja formaalselt ja ei ole arvesse võetud kõiki kaebaja poolt esitatud asjaolusid. Kaebaja esindaja palub tühistada täielikult KMA 03.06.2005 otsuse nr 20051156 ning teha ettekirjutus tähtajalise elamisloa pikendamiseks. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Kodakondsus-ja Migratsiooniamet keeldus 03.06.2005 otsusega nr 20051156 I.P.le tähtajalise elamisloa pikendamisest Välismaalaste seaduse § 12 lg 9 p 1 ja p 3 alusel. I.P. on Vene Föderatsiooni kodanik, kellele on antud tähtajaline elamisluba 07.03.1995 kuni 07.03.2000 ning kaebaja tähtajalist elamisluba on pikendatud kuni 03.07.2005 VS § 12 lg 1 p 5 alusel. Kaebuse esitaja on Eestis elanud tähtajalise elamisloa alusel, seega on teadlik, et tema lubatud Eestis viibimise aeg on piiratud elamisloa pikkuse kehtivusega. Oma õigusi realiseerides ja isiklikku elu korraldades peab kaebuse esitaja arvestama tähtajalise elamisloa pikkusega. I.P. tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse käigus on KMA tuvastanud, et kaebaja elab püsivalt välisriigis, mistõttu tema tähtajalise elamisloa pikendamise taotlus ei ole põhjendatud. Piirivalveameti andmebaasi andmetel lahkus I.P.
4. aastal Eestist ning tuli tagasi 18.03.
5. Elamisluba on mõeldud eelkõige välismaalasele Eestis elamiseks, mis 2 eeldab püsivat viibimist Eestis. VS kohaselt püsiv viibimine on 183 päeva aasta jooksul. Isik, kes viibib aasta jooksul väljaspool Eestit üle 183 päeva, ei viibi Eestis püsivalt, seega elab väljaspool Eestit. Lühiajaliseks Eestis viibimiseks on võimalus taotleda viisat. Arvestades asjaolu, et I.P. on elanud Eestis vaid lühiajaliselt ning omab elamisluba Itaalias, võib lugeda tema elukoha muutunuks ja seega ei saa pidada põhjendatuks tema soovi pikendada tähtajalist elamisluba Eestis, vaid tema elamisloa pikendamise alus on ära langenud. Taotledes soodustava haldusakti - elamisloa pikendamist - pidi taotleja end iseseisvalt või KMA töötajate abiga kurssi viima elamisloa kehtivuse tingimustega. Kaebuses on I.P. märkinud, et ei olnud teadlik nõudest, et kui viibib Eestist eemal rohkem kui 183 päeva, peab ta enda eemalviibimise registreerima. Asjaolust, et riigist eemalviibimine tuleb registreerida, on kaebaja siiski olnud teadlik, sest asja materjalidest nähtub, et kaebaja eemalviibimine on registreeritud KMA-s 02.11.1999-15.04.
6. VMS § 14 lg 2 p 3 kohaselt tunnistatakse elamisluba kehtetuks, kui välismaalase viibimisel väljaspool Eestit rohkem kui 183 päeva aasta jooksul kokku juhul, kui välismaalane ei ole registreerinud oma eemalviibimist Eestist Vabariigi Valitsuse kehtestatud tingimustel ja korras. Nimetatud asjaolul algatas KMA 18.03.2005 I.P.le antud tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise menetluse, kuid lõpetas 29.03.2005 otstarbekuse kaalutlustel. I.P. registreeris oma äraoleku, kuid seda ainult 23.03.2005-03.05.
7. Eemalviibimist registreerimata jättes on kaebaja andnud alust eeldada, et tema elukoht on muutunud ning tähtajalise elamisloa pikendamine ei ole põhjendatud. Vastustaja on seisukohal, et tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumisega ei ole rikutud kaebaja õigust perekonna- ega eraelule. Eestis elab kaebaja ema, kes kaebaja sõnul vajab pidevat hooldust. Kaebaja viibib pikaajaliselt Eestist eemal, järelikult on alust eeldada, et kaebaja emale on tagatud vajalik hooldus ka kaebaja abita. 14.06.2005 Sihtasutuse Ahtme Haigla tõendist nähtub, et I.P. ema viibib alates 24.08.2000 kuni praeguseni Ahtme Haigla ambulatoorses osakonnas. Asjaolu, et isikule on keeldutud tähtajalise elamisloa pikendamisest, ei tähenda, et isik ei võiks taotleda teisi seaduslikke aluseid riigis viibimiseks. Vallas-ja kinnisvara olemasolu ei ole seatud sõltuvusse elamisloaga, seega asjaolu, et kaebajal asub Eestis vara, ei oma tähtajalise elamisloa pikendamisel tähtsust, kuna Eesti õigusaktid ei sea välismaalasele piiranguid Eestis vallas-või kinnisvara omamisele. Vastustaja esindajad paluvad jätta esitatud kaebuse rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud menetlusosaliste selgitusi, hinnanud haldusasjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata järgnevatel kohtu motiividel: Kaebuse esitaja I.P. on Vene Föderatsiooni kodanik, kellele on Eestis välja antud tähtajaline elamisluba alates 07.03.1995 Välismaalste seaduse (VS) § 12 lg 1 p 5 alusel. VS § 12 lg 1 p 5 kohaselt tähtajalise elamisloa võib anda välismaalasele, kelle elamisloa taotlus põhineb välislepingul. Kaebuse esitaja tähtajalist elamisluba pikendati kuni 03.07.
8. I.P. esitas Kodakondsus-ja Migratsiooniametile (KMA) 21.03.2005 tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse, mille menetlemisel ilmnes, et kaebaja ei ole pikemat aega Eestis püsivalt elanud. VS § 42 kohaselt püsivaks Eestis elamiseks loetakse Eesti kodaniku või Eestis elamisluba omava välismaalase Eestis viibimist vähemalt 183 päeva aastas. Piirivalveameti andmetel I.P. lahkus Eestist 26.07.2000 ning tuli tagasi 18.03.
9. Siit nähtub, et kaebuse esitaja ei ole Eestis 3 püsivalt viibinud. Elamisloa pikendamise vajadust põhjendab I.P. asjaoluga, et on Eestis sündinud, õppinud ning siin elab tema ema, kes on invaliid. Viimati oma eemalviibimist on I.P. registreerinud ainult väga lühikese ajaperioodi osas 23.03.-03.05.
10. Eemalviibimise põhjuseks on ta eemalviibimise registreerimise taotluses toonud alalise elamisloa Itaalias. Käesolevas haldusajas kogutud tõenditest nähtub, et kaebaja elab juba pikemat aega Itaalias. I.P. sõitis Itaaliasse juba
11. aastal (itaaliakeelse Ministero Dell´Interno dokumendi koopiast nähtub, et isik saabus Itaaliasse 04.10.1995, tl 42), seda kinnitas kohtuistungil ka kaebaja esindaja. Eestis on ta selle aja jooksul käinud harva, samas on ta oma eemalviibimist registreerinud ainult kahel korral ning viimati väga lühikeseks perioodiks 23.03.-03.05.
12. Vaidlus puudub selle üle, et I.P. elab Itaalias juba pikemat aega ning omab seal elamisluba (tema enda andmetel alalist elamisluba). Seejuures ei oma mingit tähtsust, mis põhjusel kaebaja viibib Itaalias, kas seoses tööga või muul põhjusel. Kaebuses märgitakse, et I.P. viibib Itaalias seoses tööga. Toimiku leht 43 on koopia dokumendist, mis on välja antud Itaalias, paraku dokumendi tiitellehest puudub koopia, selle lahtris „professione” (elukutse) on märgitud „domestica” (kodune). Kohus kasutas tõlkimisel sõnaraamatut ning itaalia keele tõlgi abi. Kaebuse esitajalt ei olnud võimalik selle kohta selgitust küsida, kuna kohtuistungile ta ei ilmunud seoses viibimisega Itaalias (kohtuistungist oli teadlik), kuid kuna see asjaolu ei oma käesolevas asjas tähtsust, siis kohus sellel pikemalt ei peatu. Elamisloa pikendamise taotlustes on I.P. märkinud oma elukutseks/erialaks sekretärmasinakirjutaja (tl 25) ja müüja (tl 49, 53). Kaebuses I.P. märgib, et tema ema L. P. on invaliid ning vajab pidevat hooldust. Samas on ta ema kogu selle pika aja vältel, mil tütar jätkuvalt elab Itaalias (elukoht xxxxxxxxxxx), iseseisvalt oma eluga toime tulnud ning on ka võimeline tütart kohtus esindama. Notariaalne volitus (volikiri nr 4415) on antud I.P. poolt oma emale L. P.´le. Kohus nõustub vastustajaga, et elamisloa olemusest tulenevalt on elamisluba mõeldud välismaalasele eelkõige Eestis elamiseks, mis eeldab püsivat Eestis viibimist. Seaduse mõttes elamine Eestis seisneb püsivas viibimises Eesti Vabariigi territooriumil mitte alla 183 päeva aasta jooksul. Sugulaste külastamiseks jm lühivisiitideks isikul ei pea olema elamisluba, selleks võib vormistada viisa. I.P.´lt ei ole võetud õigust külastada Eestis elavat ema, kuid selleks ei pea välja andma (pikendama) elamisluba. Haldusasjas olevate tõendite alusel ei saa järeldada, et kaebajal on soov asuda Eestisse elama, selle elluviimiseks ei ole ta samme astunud. Tõendite põhjal saab otse vastupidiselt järeldada, et kaebajal on soov elada jätkuvalt Itaalias ning aeg-ajalt käia Eestis oma vanemaid külastamas (Eestis elab ka I.P. isa A. P.). Kuigi I.P. on sündinud Eestis, on ta valinud Vene Föderatsiooni kodakondsuse. Seega Eesti ei ole tema kodakondsusriik ning side Eestiga on tal säilinud oma vanemate kaudu. Kaebaja küll väidab, et tal on Eestis vara, samas ei ole ta esitanud kohtule ühtegi tõendit, mis seda asjaolu kinnitaks. Kaebaja ei ole tõendanud, et eluruum asukohaga xxxxxxxxxx, kus elab ta ema, kuuluks tema omandisse. Haldusasja materjali hulgas on ME Elamumajandus poolt 19.12.1994 välja antud tõend 1707, milles märgitakse, et I.P. on sisse kirjutatud ja elab aadressil xxxxxxxxxxxx alates 03.04.
13. Omandiõigust tõendavaid dokumente ei ole esitatud, samas aga see ei oma tähtsust käesoleva vaidluse lahendamisel. 4 Kohus nõustub vastustajaga, et kuna I.P. on elanud pikemat aega Itaalias (üle kümne aasta) ning selle aja jooksul viibinud Eestis lühiajaliselt, võib lugeda tema elukoha muutunuks, seega ei ole põhjendatud tema soov tähtajalise elamisloa pikendamiseks, milleks on ära langenud alus. Haldusasjas kogutud tõendid kinnitavad, et kaebuse esitaja ei ole Eestis püsivalt elanud juba pikemat aega, mil ta asus elama Itaaliasse. Eemalviibimise registreerimise kohustus ei ole formaalne ning puudutab isikuid, kes viibivad välisriigis üle 183 päeva aastas. Kui isik soovib Eestist eemal viibida pikemat aega, siis hoolsuskohustust täites peaks ta üles näitama oma huvi asjakohase teabe saamiseks kas vahetult KMA ametnike käest või siis interneti kaudu või välisesindusest vms. Kaebuse esitaja on eelnevalt taotlenud enda registreerimist eemalviibijana ning seda ainult kahel korral, esimene kord 02.11.1999 kuni 15.04.2000 ning viimati väga lühikeseks ajaks 23.03.2005 kuni 03.05.
14. Seega kaebaja väide, et ta ei olnud teadlik registreerimiskohustusest, on asjakohatu ning ei tugine tõenditele. Kohus kordab, et lühiajaliseks viibimiseks Eestis ei pea kaebajal olema elamisluba, selleks võib ta taotleda viisat. I.P. ei ole kohtule tõendanud, et ta tegelikult soovib Eestisse püsivalt elama asuda, sellekohast kaebaja väidet kohus peab paljasõnaliseks. Kohus möönab, et elamisloa pikendamisest keeldumine võib mingil määral raskendada piiri ületamist ning tekitada viisa taotlemise tõttu lisakulutusi, kuid samas peab vajalikuks märkida, et elamisloa andmise eesmärk ei ole piiri ületamise lihtsustamine ning viisaga seotud kulutuste ärahoidmine vms, vaid isiku Eestisse elama asumise legaliseerimine. Selleks peab isik oma tegevusega näitama, et tema tegelik soov on mitte lühiajalised külaskäigud (lühivisiidid), vaid et tema tegelik tahe siiski seisneb Eestisse elama asumises. I.P. tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse menetlemise käigus KMA tuvastas, et taotleja ei ela Eestis püsivalt, mistõttu otsustas keelduda I.P.´le tähtajalise elamisloa pikendamisest VS § 12 lg 9 p 1 ja p 3 alusel, kuna kaebaja tähtajalise elamisloa pikendamise alus on ära langenud ning taotlus ei ole põhjendatud. KMA on oma otsustuses tuginenud õigele õiguslikule alusele, mis on kooskõlas asjas tuvastatud asjaoludega. Kohus käesolevas haldusasjas ei ole tuvastanud riivet kaebuse esitaja põhiõigustele. Kaebaja pere-ja eraellu ei ole sekkutud. I.P. on oma elu korraldanud selliselt, et pikemat aega viibib oma emast eemal ning on harva külastanud teda Itaalias elamise ajal. Kohus nõustub vastustaja seisukohtadega, nende ülekordamist ei pea vajalikuks. Vaidlusalune tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumise otsus on oma sisult motiveeritud nii faktipõhiselt kui ka õiguslikult ning üheselt mõistetav, samuti kontrollitav, mis võimaldas selle sisulise vaidlustamise kohtus. Kohus leiab, et kaebuse motiivid ei ole piisavad vaidlustatud tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumise otsuse nr 20051156 tühistamiseks. Elle Kask Kohtunik 5 6