) § 173 lg 1, § 174, § 191 lg 1, § 192, § 222 lg 1 ja § 230 lg 1 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS; kehtetuks muutumise kuupäev 01.01.2006.a) § 4 lg 1 ja § 60 lg 1, alusel põhivõlana võlgnevuse 1 611,18 krooni, viivised 1 611,18 krooni ja kohtukulud (hagi esitamisel riigituludesse tasutud riigilõiv 280 krooni, 295,00 krooni kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kostjale kättetoimetamise eest ja esindajale makstud õigusabi kulud summas 161,12 krooni). Kostja ei ole hagiavaldusele ega täiendavale hagi selgitusele vastanud KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED TsMS § 405 lg 1 järgi võib kohus hagi menetleda oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Sama sätte lõige 2 kohaselt kuulab kohus poole tema taotlusel ära. Taotlusi suuliseks ärakuulamiseks või tagaseljaotsuse tegemiseks ei ole kohtule esitatud. Seega lahendab kohus asja lihtmenetluses sisulise otsusega. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt enne . a sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates . a tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Sama sätte lg 2 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei välista ega piira lepingupoole õigusi ja kohustusi, mis on tekkinud enne a. Kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne a, kohaldatakse senikehtinud seadust. Nimetatud seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne . a, kohaldatakse enne eelnimetatud seaduse jõustumist kehtinud seadust. Pooltevaheline vaidlus seostub kostjale osutatud telekommunikatsiooniteenusega, s.o kestvuslepinguga, eeldades kuni . a kehtinud seaduste (eelkõige
vastavate sätete) kohaldamist.
lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seadusele, lepingule või selliste sätete puudumise korral vastavalt tavaliselt esitatavatele nõuetele. Sama seaduse § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest lubatud. Kohtule esitatud .a lepinguga nr , mille alusel kohustus AS pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest õigeaegselt vastavalt igakuiselt esitatud arvetele tasuma; teenuste kasutamise tingimuste (kehtinud kuni ); arvete nr ….a saldokinnituse; .a teatega lepingu lõpetamisest ja nõude loovutamise teatisega on tõendatud hagiavalduses märgitud põhivõlgnevus 1 611,18 krooni (sh telefonimaksed 352,68 krooni, kõneteenused 758,50 krooni, leppetrahv - mobiiltelefoni subsideeritud hinna ja väljaostu hinna vahe hüvitus - 500,00 krooni). Vastavalt lepingu lahutamatuks lisaks oleva Kasutamise Tingimuste (üldtingimused) punktile 7.4 on kostja kohustatud tasuma kostjale osutatud teenuste eest esitatud arve 15 päeva jooksul arve väljastamise kuupäevast arvates. Kohtule esitatud arvete koopiatega on tõendatud, et kostjale saadeti arved lepingus märgitud aadressile , aadressi muutumisest ei ole kostja hagejat teavitanud. Lepingu juurde kuuluvate üldtingimuste punkti 12.6 kohaselt saadetakse kõik lepingust tulenevad arved ja teated aadressil, mille kostja on märkinud lepingus, välja arvatud juhul, kui kostja on kirjalikult AS`i oma aadressi muutusest. Lepingu üldtingimuste punkti 9.2.2 kohaselt on AS`il õigus leping täielikult ühepoolselt lõpetada sellest kostjale kirjalikult ette teatades, kui kostja ei ole õigeaegselt tasunud lepingu või muul alusel tasumisele kuuluvaid summasid. Kehtinud üldtingimuste p.9.4 kohaselt ei vabasta lepingu ühepoolne lõpetamine Tingimuste punktis 9.2 nimetatud alustel kostjat kohustusest tasuda tasumata arved. Tulenevalt üldtingimuste punktist 7.12, juhul, leping lõpetatakse Tingimuste punktide 9.2.1, 9.2.2 ja 9.2.4 alusel, kuuluvad kuutasud maksmisele lepingu lõpetamisest etteteatamise perioodi või tähtaja järelejäänud osa eest, sõltuvalt sellest, kumb ajavahemik on pikem. Üldtingimuste punkti 4.1.11 kohaselt on kostja kohustatud tagastama AS`ile teenuspaketis sisalduva mobiiltelefoni või tasuma selle väärtuse AS poolt esitatava lõpparve alusel tähtajalise lepingu lõpetamisel enne ühe aasta möödumist lepingu sõlmimisest. Hageja on subsideeritud hinnaga soetatud mobiiltelefoni väljaostu hinna vahe, milline tuli kostjal teenuse osutajale kostjapoolsete lepingutingimuste rikkumise korral lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel hüvitada kui telefoni ei ole tagastatud, märkinud saldoteatisele leppetrahvina 500,00 krooni.
lg 1 kohaselt, kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud.
lg 1 kohaselt võidakse kohustise täitmist vastavalt seadusele või lepingule tagada leppetrahviga (trahviga, viivisega). Sama seaduse § 191 lg 1 järgi loetakse leppetrahviks (trahviks, viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral.
lg 1 sätestab rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgniku kohustuse tasuda viivitamisaja eest aastas 3% viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Vastavalt lepingu üldtingimuste VII peatükile on kostja kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,5% päevas tasumata summalt kuid mitte vähem kui 60 krooni kokku. Hageja on hagiavalduses toodud viivisearvestuse kohaselt arvestanud kostja võlgnevuselt (1 611,18 krooni) perioodil 15.02.2002.a – 18.06.2005.a (s.o 1217 päeva eest) viivist 0,15% päevas, kokku 2 028,46 krooni, kuid esitanud viivise nõude põhivõla ulatuses, s.o summas 1 611,18 krooni. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 3 222,36 krooni (sh põhivõlg 1 611,18 krooni, viivis 1 611,18 krooni). Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §ga 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni . a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. TsMS § 61 lg 1 p 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv 280,00 krooni TsMS § 60 lg 1 alusel. Arvestades lihtmenetlust ning asja raskusastet, peab kohus piisavaks õigusabi kuluna kostjalt välja mõista 3 % hagi rahuldatud osast, s.o 96,67 krooni. Ühtlasi tuleb kostjalt hageja kasuks TsMS § 46 p 2 ja § 52 p 5 alusel kohtukuluna välja mõista 295,00 krooni kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kostjale kättetoimetamise eest. Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kohtukuludena 671,67 krooni, kuna hagiavaldus rahuldati. Kostjalt kuulub TsMS § 52 p-st 5 ja § 54 lg-st 4 juhindudes asja läbivaatamiskuluna riigituludesse väljamõistmisele postikulu 97,80 krooni, mis seisneb hagimaterjalide ja pooltele menetlusdokumentide kättetoimetamise kulus. Kohtuotsuse vabatahtlikul täitmisel tuleb kostjal märkida maksekorraldusele viitenumber ja selgitusse kohtumaja nimetus, kohtuotsuse number ning toimingu nimetus, mille eest tasumine toimub. Epp Haabsaar Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.