nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (
lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda .
lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Hageja nõue ja selle põhjendused .a. esitas AS hagi OÜ vastu 14 631,22 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja AS ja kostja OÜ vahel sõlmitud töövõtuleping, mille kohaselt hageja kohustus osutama kostjale kokkulepitud tõsteteenust, kostja aga kohustus nimetatud töö eest hagejale tasu maksma. Vastavalt töövõtulepingule väljastas hageja kostjale tõsteteenuse osutamise eest arve nr summas 12 012,40 krooni, maksetähtajaga .a. Hageja on töövõtulepingust tulenevalt oma kohustused kostja ees täitnud ning osutanud kostjale tõsteteenust. Kostja rikkus oma lepingulisi kohustusi, jättes eelpoolnimetatud arve eest õigeaegselt tasumata. Kostja ei ole esitanud pretensioone arve, töö või töövõtutehingute osas. Kostja ei ole asunud ka osade kaupa hagejale võlgnevust tasuma. Hagiavalduse esitamise seisuga ei ole kostja nimetatud arvet summas 12 012,40 krooni tasunud. Kostja kohustus vastavalt töövõtulepingule arve mittetähtaegsel tasumisel maksma viivist 0,15 % viivitatud võlasummalt päevas, mis .a seisuga on 2 324,40 krooni. Lisaks lepinguga ettenähtud intressimäärale on hageja arvestanud seadusest tulenevalt viivist 7% aastas ehk 0,019% päevas tasumata võlasummalt, mis .a seisuga on 294,42 krooni. Kokku on hageja arvestanud kostja võlgnevuselt viivist .a seisuga 2 618,82 krooni. Seoses eeltooduga palub hageja kostjalt välja mõista 14 631,22 krooni (põhivõlg 12 012,40 krooni, viivis 2 618,82 krooni). Samuti palub hageja kostjalt välja mõista kohtukulud (riigilõiv 1 050,00 krooni ja õigusabikulud 2 700,00 krooni). Kostja vastuväited ja selle põhjendused Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest kirjaliku vastuse esitamiseks. Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kättetoimetatuks
lg 2 alusel, kuivõrd materjalid on kättetoimetatud .a kostja OÜ seaduslikule esindajale (juhatuse liikmele) MK`ale isiklikult allkirja vastu, mida tõendab toimikus olev väljastusteade. Kostja ei ole käesolevaks ajaks vastust kohtule esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused
lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel, istungit pidamata, hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad
lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.
lg 1 kohaselt võib 2 2-05-17985 kirjeldava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Hagiavaldusele lisatud pooltevahelisele tööleht/lepingule tuleb kohaldada töövõtulepingu kohta käivaid sätteid. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt on hageja arvestanud kostja põhivõlgnevuselt (s.o 12 012,40 krooni) viivist tulenevalt pooltevahelisest töövõtulepingust 0,15% viivitatud võlasummalt päevas, mis seisuga .a moodustas 2 324,40 krooni. Hagiavalduses märkis hageja, et arvestas lisaks lepinguga ettenähtud intressimäärale kostja põhivõlgnevuselt seadusest tulenevat viivist 7 % aastas ehk 0,019% päevas tasumata võlasummalt, mis .a seisuga moodustas 294,42 krooni. Kokku moodustas hageja viivise nõue 2 618,82 krooni. Seega palus hageja kostjalt välja mõista kokku 14 631,22 krooni (sh põhivõlg 12 012,40 krooni ja viivised 2 618,82 krooni. Kohus leiab, et ei ole õiguslikult põhjendatud hageja nõue mõista kostjalt välja lisaks töövõtulepingus kokkulepitud viivise määra (0,15%) järgi arvestatud viivisele ka seadusest tuleneva viivisemäära järgi arvestatud viivis. Hagiavaldusest ja sellele lisatud töövõtulepingust (tööleht/lepingust) nähtub, et pooled on kokku leppinud viivise määras 0,15% viivitatud võlasummalt päevas. Lepingust ei nähtu, et pooled oleksid kokku leppinud intressi tasumises. Kohus märgib, et mõisted intress ja viivitusintress (viivis) ei ole sünonüümid. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 6 ja § 113 lg-st 1 on viivitusintress (viivis) õiguskaitsevahend, mida on võlausaldajal õigus rakendada, kui võlgnik viivitab rahalise kohustuse täitmisega või jätab selle täitmata. Intress ei ole õiguskaitsevahend, mida on õigus rakendada võlgnikupoolse rahalise kohustuse täitmata jätmise korral, vaid intress on tasu raha kasutamise eest, mida arvestatakse jooksvalt. Lepingus on pooled kokku leppinud viivise määras – 0,15% viivitatud võlasummalt päevas, mida hageja on kostja võlgnevuselt juba ka arvestanud. Seega puudub alus kostjalt lisaks veel seadusest tuleneva viivisemäära (0,019% tasumata võlasummalt päevas) järgi arvutatud viivise, s.o 294,42 krooni väljamõistmiseks. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 14 336,80 krooni (sh põhivõlg 12 012,40 krooni ja viivis 2 324,40 krooni). Tulenevalt
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a kehtinud
lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud.
lg 1 p 1 järgi mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kohtukulud 1 480,10 krooni (hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 1 050,00 krooni ja tasu õigusabi eest hinnaga hagi puhul 3% hagi rahuldatud osast, s.o 430,10 3 2-05-17985 krooni)
Kohus peab põhjendatuks osutatud õigusabi eest välja mõista 3% hagi rahuldatud osast, kuna tagaseljaotsus tehti esimese astme kohtus, kirjalikus menetluses istungit pidamata. Kohus leiab, et samuti tuleb kostjalt
p 2 ja § 52 p 5 alusel välja mõista riigituludesse asja läbivaatamiskulud, milleks on postikulud summas 95,10 krooni. Epp Haabsaar Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.