Harju Maakohus võttis 06.06.2006 määrusega T.N määruskaebuse menetlusse ja nõudis samal päeval * AS-lt määruskaebusele vastamist. Vastustaja vaidles määruskaebusele vastu. 19.06.2006 jättis Harju Maakohus määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Tallinna Ringkonnakohus leidis 18.07.2006 määruses, et T.N määruskaebuse menetlemist takistab asjaolu, et kaebuse esitamise eest ei ole tasutud riigilõivu, ja nõudis T.Nlt
lg 1 p 3, § 638 lg 2 ja § 664 lg 1 alusel määruskaebuse puuduste kõrvaldamise korras 200 krooni riigilõivu tasumist ja ringkonnakohtule riigilõivu tasumist tõendava dokumendi esitamist seitsme päeva jooksul arvates nimetatud määruse ärakirja kättetoimetamisest. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, tutvunud asja materjalidega, leiab, et T.N määruskaebus Harju Maakohtu 29.12.2005 määruse peale tsiviilasjas nr 2/1-2385/05 (praeguse numbriga 2-05-23780) tuleb jätta
lg 2 alusel läbi vaatamata.
lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt, kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata.
lg 1 kohaselt otsustab maakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ja kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Tulenevalt
lg-st 1 kandub määruskaebuse seaduse nõuetele vastavuse kontrollimise pädevus üle ringkonnakohtule, kui nimetatu avastab, et maakohus on jätnud menetlustoimingud tegemata.
S) § 37 lg 14 kohaselt tuleb ringkonnakohtule määruskaebuse esitamisel tasuda 200 krooni riigilõivu. Tallinna Ringkonnakohus avastas T.N määruskaebuse saamisel, et T.N on jätnud määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumata ning andis kostjale riigilõivu tasumiseks 18.07.2006 määrusega tähtaja 7 päeva arvates määruse kättetoimetamisest. Toimiku materjalidest nähtuvalt on T.N Tallinna Ringkonnakohtu 18.07.2006 määruse isiklikult allkirja vastu 03.08.2006 kätte saanud, millest tulenevalt tähtaeg riigilõivu tasumiseks lõppes 10.08.2006. Ringkonnakohtu antud tähtaja jooksul ja kuni tänase päevani ei ole T.N esitanud kohtule dokumenti 200 krooni riigilõivu tasumise kohta ega muid riigilõivu tasumise kontrollimist võimaldavaid andmeid; samuti ei nähtu riigilõivu laekumine Riigikassa arvelduskontolt, mis on ette nähtud riigilõivu tasumiseks. Vastavalt
lgle 3, kui menetlusdokumendis taotletava menetlustoimingu tegemiseks on ette nähtud riigilõiv või kautsjon, tuleb menetlusdokumendis märkida selle tasumise kontrollimist võimaldavad andmed või lisada tõend menetlusabi andmise kohta või taotlus menetlusabi andmiseks riigilõivu või kautsjoni tasumisel. T.N on küll taotlenud 11.07.2006 samas tsiviilasjas riigi menetlusabi Harju Maakohtu 09.06.2006 otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise eest riigilõivu tasumiseks, kuid määruskaebuse osas riigilõivu tasumisest vabastamist ei ole taotlenud ega esitanud ka dokumenti lõivu tasumise kohta.
lg 1 p 3 kohaselt (kohaldub
ja § 663 lg 1 kaudu ka määruskaebuse menetlemisele) ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuselt ei ole tasutud riigilõiv. Harju Maakohus oli 06.06.2006 määrusega T.N määruskaebuse ekslikult menetlusse võtnud, sest kaebuselt oli tasumata riigilõiv. Kooskõlas
lg-ga 2 andis ringkonnakohus määruskaebuse esitajale võimaluse kaebuse menetlemist takistav puudus kõrvaldada ja hoiatas kaebuse esitajat, et puuduse tähtaegselt kõrvaldamata jätmise korral jätab kohus määruskaebuse läbi vaatamata. Seega on T.N teadlik kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata jätmise menetluslikest tagajärgedest, kuid ei ole riigilõivu tasunud.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.